Redaktsioonide võrdlus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 3paragrahvis 4¹, 2. peatüki 2. jao pealkirjas ning § 11 lõikes 1-des 7–15, § 23 lõikes 134–38, § 26 lõikes 140–42, § 26³ lõikes 157, 58¹ ja § 52 lõikes 359 asendatakse läbivalt sõna „ravikindlustuseksüldarstiabi” sõnadegasõnaga „Eesti Haigekassa eelarvesseperearstiabi”; 2) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid muu isik.”; 3) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 3¹4³ lõike 2 teine lause muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Igal Eesti kodanikul, elamisloaArst või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikulhambaarst, kes ei ole omandanud eriala ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivalei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul (edaspidi ajutiselt Eestis viibiv välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistussetema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti või hambaarsti pädevusest ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearstikogemusest. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse isiku andmete Eesti Haigekassa andmekogusse edastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast. (3¹) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.”; 4) paragrahvi 8 lõikes 3², § 9 lõikes 2, § 34 lõigetes) seaduse 1–3 ja 5–7,. peatükki täiendatakse § 35 lõigetes 2 ja 3, lõike 4 punktides 3 ja 4 ning lõikes 5 ja § 38 lõikes 4 asendatakse sõna „Terviseamet” sõnadega „Eesti Haigekassa” vastavas käändes; 5) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt-ga 44 järgmises sõnastuses: „ (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Eesti Haigekassa määratud isikutest§ 44. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus Tervishoiuteenuse osutaja peab täitma tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.”; 64) paragrahvi 8 lõiget 4¹7 täiendatakse punktiga 3lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „3(2¹) perearstilePerearstiabi osutaja võib lisaks nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksemalusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui käesoleva lõike punktis 1 või see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks. (2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär²) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 75) paragrahvi 8 lõige 4² tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõiked 4³–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4³) Eesti Haigekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse ning teeb muudatuse isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (44) Eesti Haigekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti Haigekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Eesti Haigekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistu jaoks, kuhu isik kuulub, ei ole konkursi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Eesti HaigekassaTervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Eesti HaigekassalTervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse.”; 9) paragrahvi 8¹ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.”; 10) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Perearsti teeninduspiirkond on Eesti Haigekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite.”; 11) paragrahvi 9¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Perearst Tervisekassa teavitab oma nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui tema tegevuskoht muutub, välja arvatud juhul, kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutest asjaoludest.”; 12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Eesti Haigekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.”; 13) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osaisiku nimistusse määramisest kirjalikult või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuuelektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul nimistu äravõtmisestotsuse tegemisest arvates.”; 146) paragrahvi 15 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „nimistu moodustamise õiguse andja” sõnaga „Terviseameti”; 15) seaduse 2. peatüki 5peatükki täiendatakse 2¹. jao pealkirjas asendatakse arv „5¹” arvuga „6”; 16) paragrahvi 35 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata” sõnadega „Eesti Haigekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata”; 17) paragrahvi 35 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „perearsti nõusolekul”; 18) paragrahvi 35 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.”; 19) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8 ja 9jaoga järgmises sõnastuses: „ (8) Eesti Haigekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst. (9) Eesti Haigekassa võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.”; 20) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Perearst on kohustatud esitama Eesti Haigekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist¹.”; 22) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ jagu Tervisekeskus § 3715¹. Perearstilt nimistu äravõtmineTervisekeskuse moodustamine (1) Eesti Haigekassa võtab perearstilt nimistu äraTervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, kui: 1) seda taotleb perearst ise; 2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld; 3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada; 4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 7 kehtestatud aeg; 5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks; 6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks. (2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu äraämmaemandusabi, kui: 1) perearst ei ole alustanud üldarstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise; 2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele; 3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavusefüsioteraapiat ja järjepidevuse tagamisel; 4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid; 5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestustõendusabi, sagedustsealhulgas koduõendusteenust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatudosutavad isikud. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist Tervisekeskuse võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse. (4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Eesti Haigekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võttamoodustada ka üks juriidiline isik, loetakse Eesti Haigekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisestkes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvatespsühholoogilise ravi teenust osutavad isikud. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Eesti Haigekassale.”; 23) paragrahvi 38 pealkiri ning lõiked 1 ja 1¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 38Tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht loetakse tervisekeskuse osaks. Toimingud perearstilt nimistu äravõtmisel (13) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Eesti Haigekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikuteTervisekeskuste liigid ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseninõuded tervisekeskuste liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (1¹) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Eesti Haigekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.”; 247) paragrahvi 3830 lõige 3² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3²) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanikTartu Ülikool või aktsionärtervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhultervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, korraldab Eesti Haigekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjaleTartu Ülikooli või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.”; 25) paragrahvi 54¹ lõiked 2 ja 3 muudetaksetervishoiukõrgkooli korralduskulud ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarsttööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 54² lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele. (3) Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle: 1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas; 2) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas töökohal või töökohtadel, mis on väljaspool Tallinna või Tartu linnaisik taotleb registreerimist hambaarstina.”; 26) paragrahvi 54² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Lähtetoetust saama õigustatud arst esitab lähtetoetuse taotluse Sotsiaalministeeriumile Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.”; 278) paragrahvi 54² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas.”; 28) paragrahvi 54² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.”; 29) paragrahvi 54² täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest toetuse taotlemisel, makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel. Kui lähtetoetust saanud arst otsustab töötada kauem kui lähtetoetuse andmise otsuses märgitud, võib ta esitada taotluse otsuse muutmiseks ja töötamise tähtaja pikendamiseks kuni viie aastani. Sotsiaalministeerium otsustab täiendavas osas lähtetoetuse maksmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”; 30) paragrahvi 54² lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „lähtetoetuse” sõnadega „määramise tingimused ning”; 31) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 57. Terviseameti ja Eesti Haigekassa ülesanded”; 33) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „täidab” sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud ulatuses”; 34) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Eesti Haigekassa.”; 35) paragrahvi 57 lõige 3³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti Haigekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.”; 36) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta. (3²) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.”; 37) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 3³–36 järgmises sõnastuses: „(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid Eesti Haigekassa otsuse alusel teenindada selline üldarstiabinimistu alusel perearstiabi osutav juriidiline isikäriühing Tervisekassa otsuse alusel: 1) tervisekeskuses või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb taristus, milles osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti ja kus osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja koduõendusteenust. (342) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korraltervisekeskuse väliselt, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidesavaliku konkursi korras ei ole sätestatud teisiti. (35) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. (36) Eesti Haigekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit javõimalik perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, üldarstiabi osutava isiku, üldarstiabi osutamise kohakohta täita ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.”; 38) paragrahvi 57² lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse. (3) Eesti Haigekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise. (4) Eesti Haigekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutajanimistu jaoks ei tohi saada nende eest hüvitistole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust. (5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta. (6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Eesti Haigekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.”; 399) paragrahvi 57² lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 59² lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi: 1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel; 2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud nakkushaiguste loetelule andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.”; 41) paragrahvi 59³ lõikest 5 jäetakse välja sõnad „isiku ja surnu”; 42) seadust lõiget 35 täiendatakse §-ga 669teise lausega järgmises sõnastuses: „§ 669. Üldarstiabi korraldamise ülesannete üleminek Eesti Haigekassale Kui Terviseamet on enne 2022. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 34 lõike 1¹ alusel välja kuulutanud avaliku konkursi nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks, viib Terviseamet nimetatud konkursi lõpuni. Terviseamet kinnitab valitud kandidaadilekorras ei ole võimalik perearsti nimistu või loeb konkursi luhtunukskohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaksvõib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.”; 4310) seadust täiendatakse §-dega 72³729 ja 7247210 järgmises sõnastuses: „§ 72³729. Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 2 rakendamine Isikul, kes asus eriarstina tööle omandatud erialal või tegutsema nimistuga perearstina perioodil 2019Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini, kellele lähtetoetust ei ole makstud ja kes vastab jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 54¹7 lõigetes 32¹ ja 42² sätestatud tingimustele, on õigus taotleda lähtetoetust 2022regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks. aasta 31. detsembrini. § 7247210. Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 4 rakendamine Käesoleva seaduse § 54¹ lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju järelhindamine Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 311. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste kindlaksmääramiseks 2017.jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § aasta 30.57 lõike juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.”; 44) seadust täiendatakse §-ga 725 järgmises sõnastuses: „§ 725. Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 rakendamine Perearstide teeninduspiirkonnad, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikega 1, viiakse viidatud sättega vastavusse 2023.3³ punktis aasta 31.2 ja lõikes detsembriks35 sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.”.

Nakkushaiguste ennetamiseAlkoholi-, tubaka-, kütuse- ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:elektriaktsiisi seaduse § 50 lõike 5 punktis 1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „täitmistüldarstiabi” sõnaga „uuendamistperearstiabi”; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõna „Terviseametile”; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Eesti Haigekassa korraldab riiklikult hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.”; 4) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teeb nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuunpreparaatide hankimise ja jaotamise ettepaneku Eesti Haigekassale;”.

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusandjate” sõnadega „ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi”; 2) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise võib algatada ravimi müügiloa hoidja.”; 3) paragrahvi 41 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamiseKaitseväe korralduse seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal 351 lõikes 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil.”; 4) paragrahvi 48¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus.”; 5) paragrahvi 51 lõike 1 352 punktis 1 asendatakse sõnad „arst või hambaarst” sõnaga „tervishoiutöötaja”; 6) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse.”; 7) paragrahvi 52 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal, välja arvatud kiirabi osutamisel.”; 8) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.”; 9) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 10) paragrahvi 53 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 asendatakse

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (14) Ravimi väljakirjutamise õigus on tervishoiuteenuse osutamise õigust omaval arstil, hambaarstil, ämmaemandal, tervishoiuteenuste korraldamiseKüberturvalisuse seaduse § 24 3 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks. 1 punktis 7 asendatakse sõnad „perearst üldarstiabi osutamisel”; 2) paragrahvi 33 lõige 17 loetakse lõikeks 18 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: sõnadega „ (17) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on alates 2019/20. õppeaastast lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud õendusabi eriala või kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris.perearstiabi osutaja perearstiabi osutamisel”.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuseRavikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosaläbivalt sõna „§ 56 lõike 1 punkti 7 aluselüldarstiabi” tekstiosagasõnaga „§ 3² lõike 9 aluselperearstiabi”;”; 2) paragrahvi 34 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed;”;”; 3) paragrahvi 34 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) seadust täiendatakse §-ga 6610 järgmises sõnastuses: „§ 6610. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine (1) Kuni 2024. aasta 30. juunini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 30. juunini. (2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.”.”.

(Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Käesoleva seaduse §paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4punktis 2, 5, 8, 10, 12–14,§ 16–24 lõikes 6, 32–36, 42§ 18 lõikes 3 ja 44 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. (§ 21 lõikes 12 asendatakse arv „7” arvudega „7, 7¹”; 2) Käesoleva seaduse §paragrahvi 19 lõiget 3² täiendatakse pärast tekstiosa „punktide 1 punktidja 2” tekstiosaga „ning lõike 7¹”; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) (RT I, 15.12.2023, 1) § 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi” sõnaga „perearstiabi”.

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 287 pealkirjas ning lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 ning § 288 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi” sõnaga „perearstiabi”; 2) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Iseseisvalt füsioteraapia, iseseisvalt logopeedilise ravi või iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 145 eurot iga tegevuskoha kohta eraldi.”; 3) seaduse 12. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. jaotisega järgmises sõnastuses: „8. jaotis Tubakaseaduse alusel tehtavad toimingud § 2984. Tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamine (1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 eurot. (2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740 eurot. (3) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate avaldamise ja hoidmise eest tasutakse aastas riigilõivu 100 eurot.”.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 07.03.2023, 4) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 2 sisalduv lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 2 punktides 3 ja 8 ning §-s 4 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa” sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 20.06.2022, 3) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 5 jäetakse välja punkt 3; 2) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1. juulil” tekstiosaga „1. novembril”.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (RT I, 20.06.2022, 83) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.”; 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse täitmise tõendamiseks esitab kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi.”; 3) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Kindlustusandjal on erandkorras õigus pöörduda enne käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu väljaselgitamine eeldab meditsiinilisi eriteadmisi ja nendele tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada ja eriteadmistega isikut kaasata, või juhul, kui juhtumi kohta on eriteadmistega isikud andnud vastakaid hinnanguid. Sellisel juhul käsitatakse avalduse esitajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse lepitusmenetlusse komisjoni poolt. (4) Kindlustusandja pöördumisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse lepitusmenetlus alustatuks. Käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tähtaja kulgemine on lepitusmenetluse kestel peatunud.”; 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Kindlustusandja maksab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepitusmenetluse korral Terviseametile lepitusasja läbiviimise ja sellega seotud kulude eest mõistliku tasu, mis arvutatakse faktiliselt kantud kulude alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kulude arvestamise metoodika.”; 5) seadust täiendatakse §-ga 27¹ järgmises sõnastuses: „§ 27¹. Käesoleva seaduse mõju järelhindamine Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.”; 6) paragrahvi 34 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) paragrahvi 42¹ täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Tervishoiuteenust võib asuda osutama vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses. (3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.”;”; 7) paragrahvi 34 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) seadust täiendatakse §-ga 6610 järgmises sõnastuses: „§ 6610. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine (1) Kuni 2024. aasta 31. oktoobrini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. oktoobrini. (2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2025. aasta 31. märtsil. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.”.”; 8) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1. juulil” tekstiosaga „1. novembril”.

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 4, § 10¹ lõiget 3, § 10² lõiget 7 ja § 10³ lõiget 3 täiendatakse viimase lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse nõuetele mittevastavaid teateid Terviseameti lehel ei avaldata ja avaldatud, ent nõuetele mittevastavad teated kustutatakse.”; 2) paragrahvi 10 lõike 4 esimeses lauses, § 10² lõike 7 esimeses lauses ja § 10³ lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „avaldatakse” sõnadega „avaldatakse pärast teate nõuetele vastavuse kontrollimist ja esitatud teabe hindamist”; 3) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja teatab iga aasta 31. märtsiks Terviseametile andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja -liikide kaupa eelmise kalendriaasta kohta.”; 4) paragrahvi 10² lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid, sealhulgas nikotiinisisalduseta sigarette või nende täitepakendeid, võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja esitab kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist või iga olulise muudatuse puhul Terviseametile elektroonilises vormis aruande.”; 5) paragrahvi 10² lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „igal aastal” sõnadega „31. märtsiks eelmise kalendriaasta kohta”; 6) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 104 järgmises sõnastuses: „§ 104. Riigilõiv teate läbivaatamise, muutmise ning avaldamise ja hoidmise eest ning tasud teabe hindamise eest (1) Käesoleva seaduse §-des 10–10³ nimetatud teate läbivaatamise ja muutmise eest tasub teate esitaja enne teate esitamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (2) Käesoleva seaduse §-des 10–10³ nimetatud teate avaldamise ja hoidmise eest tasub teate esitaja hiljemalt iga aasta 31. märtsiks riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (3) Käesoleva seaduse §-des 10–10³ nimetatud teate esitamisel tasub teate esitaja selles sisalduvate andmete hindamise eest Terviseametile järgmiselt: 1) e-vedelikus ühe aine hindamise tasu on 240 euro; 2) elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite e-vedelikest eralduvate ainete hindamise tasu on 965 eurot. (4) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügimahtude teate esitamisel tasub teate esitaja Terviseametile teate hindamise eest 240 eurot.”.

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse §-d 6 ja 7 jõustuvad 2024. aasta 30. juunil. (3) Käesoleva seaduse § 8 punkt 3 ja § 12 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.