Redaktsioonide võrdlus

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1)  paragrahvi 54 lõige32 täiendatakse lõikega 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltjärgmises sõnastuses: “„ (3) Muus osas kohaldatakse protokolli allkirjastamisele käesoleva seadustiku §-s 441 sätestatut.”; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) paragrahv 174 muudetakse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja stäitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT Lõnastatakse järgmiselt: �§ 174351, 20. Kohtu p12.2012, lk&auml#160;devus menetluskulude kindlaksmääramisel (1–32) artikli&nbsp#160;Menetluskulude rahalise suuruse m57 lõike&auml#160;ärab menetluskulude jaotuse2 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisidaktsepteerib Eesti Vabariik vormide tõlget inglise keelde. Kohus m&auml”; ärab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, kui menetluskulude kindlaksmääraminemilles ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (3ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse Euroopa Parlamendi ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. nõukogu määrus (4EL)&nbsp nr 1215/2012; Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. ) nõukogu määrus (5EÜ) Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmatatäitmist kohtuasjades, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (6EÜ) nr&nbsp#160;Kui k1347/2000 (ELT L&otilde#160;rgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks338, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse23.12.2003, mlk&auml#160;&auml1–29);rab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus. 3) nõukogu määrus (7EÜ) Kui teistmisavaldust ei rahuldata nr 4/2009 kohtualluvuse, see jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või menetlus lõpetataksekohaldatava õiguse, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Riigikohus. kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (8)ELT L&nbsp#160;Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt007, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi10. (9) Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik01. (10) Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama2009, et ta ei ole klk&auml#160;ibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. (111–79) Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.&#8221”;; 3)  paragrahv 174¹ tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 175 lõige78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: “„ (1)  Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kuludsamade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud välisriigi kohtu menetlusse, mõistabvõtab Eesti kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindajahagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vtäidetud ja kui Eesti kohtule ei tulene kohtualluvust välislepingust või käesoleva seaduse §õi muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.�; 5)70 lõikes paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: �(1¹) Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline4 nimetatud kuludele vastu ei vaidleEuroopa Liidu määrusest, võib kohus piirduda selle kontrollimisegakuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärastvälisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse.&#8221”;; 6) paragrahvi 175 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(4)  Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 7) paragrahv 176121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: “§ 176„§ 121. Menetluskulude dokumentide esitamineVälisriigi kohtu- ja kättetoimetamine (1) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungilvahekohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad Välisriigi kohtu- ja vahekohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusivõlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohtakelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. (2) Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. (3) Menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 413 alusel tehtavas tagaseljaotsusesseadusest või välislepingust ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvatestulene teisiti. (4)&nbsp”; Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. (5) Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. paragrahvi 182 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (6EL) nr&nbsp#160;Kohus v1215/2012 artiklist&otilde#160;ib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente62. Kohtu n&otilde”;udmiseta ei pea menetluskulusid t&otilde 6) paragrahvi 182 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; endavaid dokumente esitama. (7) Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. paragrahvi 377 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (86) Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks Hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega. T&auml”;htaeg ei v&otilde 8) paragrahvi 412 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „üleandmisega” sõnaga „, elektrooniliselt”;i olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja 9) paragrahvi 426 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „tagasivõetud” sõnadega „kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja t&otilde”;endite kättetoimetamisest arvates.”; 8 10) paragrahv 177 paragrahvi 619 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: “§ 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta „ (1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1)&nbsp Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012;kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. nõukogu määrus (2EÜ)&nbsp nr 2201/2003; Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (3) Kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (4EÜ) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis nr 805/2004, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (5)ELT L&nbsp#160;Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist143, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes30. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest04. (6) Kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil2004, vlkõib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõiget 4¹.�; 915–39) paragrahvi 178 tekst muudetakse 4) Euroopa Parlamendi ja sõnastatakse järgmiselt: “nõukogu määrus (1EÜ)&nbsp nr 1896/2006;Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (2EÜ)&nbsp nr 861/2007;Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 6) nõukogu määrus (3EÜ)&nbsp nr 4/2009;Kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid 7) Euroopa Parlamendi ja see vnõukogu määrus (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L&otilde#160;is oluliselt mõjutada lahendit181, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega29. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega06. Ringkonnakohtu kirjeldava ja p2013, lk&otilde#160;hjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata. (4–12) Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.&#8221”;; 10 11)  seadustikku täiendatakse §täiendatakse §-ga 314¹ järgmises sõnastuses619² järgmises sõnastuses: “§ 314¹„§ 619². Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (1EL) Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. nr 606/2013 rakendamine (21) Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (3EL) Käesoleva paragrahvi lõigetes nr 606/2013 artikli 5 lõikes 1 ja 2 sartikli 14 lõikes&auml#160;testatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. (4) Kui menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega nimetatud tõendi väljastab maakohus, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle saatmisest arvateskes abinõu määras. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta märgitakse toimikusse, kuhuKohus toimetab tõendi ohustavale isikule kätte ja millal on dokument või teaveedastab selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemisohustatud isikule. ”; 11) paragrahvi 329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Kui Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib tõendi väljastanud kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendidparandada tõendi samadel alustel ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisitisamas korras Eesti kohtulahenditega. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti.”; 12) paragrahvi 404 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Kohus tühistab kirjaliku menetluse korraldamise, kui tema arvates on poole isiklik ilmumine hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis b nimetatud juhul võib tõendi väljastanud maakohus tõendi ohustatud isiku või ohustaja avalduse alusel tühistada. Poole taotlusel tuleb ta ära kuulata, sõltumata kirjaliku menetluse määramisestTõendi tühistamise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse.”; 13 (4)  Käesoleva paragrahvi 405 lõikelõikes 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 415 lõikenimetatud määruse artikli 16 lõike 1 punktis 2 asendatakse salusel aktsepteeritakse Eestis ja võetakse määruse artikliõnad �v4 lõikeõi kohtuistungil� sõnadega “kohtuistungil või elektrooniliselt”; 15) paragrahvi 438 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja vastavalt käesoleva seadustiku 18kohaselt täitmisele eesti või inglise keeles koostatud või eesti või inglise keelde tõlgitud dokumente.&nbsp”;peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse.”; 16 12)  paragrahvi 442 täiendatakse lõigetega 6¹756 täiendatakse lõigetega 5 ja 6² järgmises sõnastuses järgmises sõnastuses: “„ (6¹5) Kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamise tähtaja ennistamist ei saa taotleda, märgib kohus resolutsiooni menetluskulude rahalise suurusekui otsus on täidetud. Vahekohtu otsuse muutmise avalduse esitamise tähtaja ennistamist ei saa taotleda. (6²) Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks Vahekohtumenetlusega seotud kohtumenetlus on kinnine. Vahekohtumenetlusega seotud maakohtu ja ringkonnakohtu kohtulahendit ei määraavalikustata. Riigikohtu lahendite avalikustamisel asendatakse menetlusosalise nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, selgitab kohus resolutsiooni juuressünniaega, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2registrikoodi ega aadressi.”; 17) paragrahvi 456 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: “Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Avalikustatavast Riigikohtu lahendist jäetakse välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.”; 18) seadustikku täiendatakse §-ga 484² järgmises sõnastuses: “§ 484². Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus võimis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude kattekssisu. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata”.”; 19) paragrahvi 486 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna “kohaselt” sõnadega “enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist”; 20) paragrahvi 489² lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna “kohtu” sõnadega “maksekäsu kiirmenetluse”; 21) seadustikku täiendatakse §-ga 489³ järgmises sõnastuses: “§ 489³ 27. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem (1) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem on maksekäsu kiirmenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kohtu menetluses olevatest maksekäsu kiirmenetlustest; 2) kajastada andmeid maksekäsu kiirmenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) võimaldada maksekäsuosakonna töö korraldamist; 4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine; 5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist vastuvõtmist ja edastamist02. (2) Andmekogusse kantakse2019 16: 1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud maksekäsu kiirmenetluste kohta; 2) andmed menetluse käigus tehtud toimingute kohta;32Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõike 6 neljanda lause sõnas „Riigikohtu“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3) kõik menetlusdokumendid; 4) andmed menetleja ja menetlusosalise kohta alusel. (3) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister määrusega. (4) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on maksekäsu kiirmenetlust läbi viivad kohtud. (5) Justiitsminister võib anda määrusi maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi tegevuse korraldamiseks.”; 22) paragrahvi 636 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna “toimik” sõnaga “viivitamata”; 23) paragrahvi 675 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna “toimiku” sõnaga “viivitamata”.

RiigilõivuseaduseHalduskohtumenetluse seadustiku § 57146 lõiget 3 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:ˮ (151) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurotpärast sõna „antud” sõnadega „või elektrooniliselt kätte toimetatud”.ˮ.

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 5 teine lauseNotariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: “Määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi ka advokatuur„8).”; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: “ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (5¹EL) Advokatuurile riigi õigusabi andmise määruse e nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-toimiku menetlemise infosüsteemi ja kaubandusasjades (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu saatmise korra kehtestab justiitsminister määrusegaELT L 351, 20

Kriminaalmenetluse seadustikusRiigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)  paragrahvi 189 lõige 46 lõike 1¹ teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: “„Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (4EL) nr&nbsp#160;Määratud kaitsja tasu suuruse1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja kulude htäitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L

Korteriomandiseaduse § 161Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktispunkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend;”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 asendatakse sõnad ˮeriomandi esemeˮ sõnadega ˮkorteriomandi reaalosaˮtäiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument;”; 3) seadustiku 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses: „§ 32¹. Kohandamine (1) Kohtutäitur kohandab vajaduse korral meedet või korraldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) alusel või faktilist asjaolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.06.2013, lk 4–12) alusel. (2) Kohtutäitur teavitab kirjalikult võlausaldajat ja võlgnikku meetme või korralduse kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel ja faktiliste asjaolude kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 alusel.”; 4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses: „7¹) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise mõju on päritoluriigis peatatud;”; 5) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses: „7¹) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud;”.

Korteriomandi-Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja korteriühistuseadusetäitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:ˮ „ (43) Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvatesEnne 2015. Kui audiitorkontroll on kohustuslikaasta 10. jaanuari alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni enne 2015. aasta 10. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandegakui pooled ei lepi kokku teisiti.ˮ

(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 110. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19–21, § 3 punktid 1–4 ja § 4 jõustuvad üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 5 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (4) Käesoleva seaduse § 6 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.