(1) Käesolevad kutseoskusnõuded kehtivad tasu eest töötavale autojuhile, kes töötab: 1) veose veol C- või C1-kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongiga; 2) sõitjate veol D- või D1-kategooria bussi või DE- või D1E-kategooria autorongiga; 3) sõitjate taksoveol. 1 (1¹) Määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit: 1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h; 2) mida kasutavad kaitsevägi, päästeasutus ning korrakaitseorgan või mille kasutamine on nende kontrolli all; 3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uut või ümberehitatud sõidukit, mida pole veel kasutusse võetud; 4) mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on määratud päästeoperatsioonideks; 5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel; 6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil; 7) mis veab materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala. 1 (1²) Määruse nõudeid ei kohaldata traktori ja trolli juhile. (2) Käesolevad nõuded on aluseks tasu eest töötava autojuhi ametikoolitamisel ja eksamineerimisel, kehtestades nõuded tema teadmistele ja oskustele.
Autojuht peab teadma: 1) autojuhtide õigusi ja kohustusi reguleerivaid õigusaktide sätteid, muuhulgas tööõiguse valdkonnaga seonduvat; 2) suhtlemispsühholoogiat ja suhtlemise põhialuseid, probleemsete olukordade lahendamise viise ja meetodeid; 3) auto tehnojärelevalvesüsteemi Eestis, auto ehitusele ja tehnoseisundile esitatavaid nõudeid ning tehnoülevaatuse läbiviimise korda; 4) mootori, jõuülekande, rooli, pidurisüsteemi, veermiku, kere, rataste ja rehvide, elektri- ja valgustussüsteemi ning toitesüsteemi üldehitust ja tööpõhimõtet; 5) sõiduki põhiagregaatides ja süsteemides sagedamini esinevaid rikkeid ning nende kõrvaldamise viise; 6) sõidukite lubatud mõõtmeid, registrimassi ning registriteljekoormust ja selle määramise põhimõtteid; 7) keskkonnasäästlikke meetmeid; 8) transpordi infrastruktuuri põhialuseid; 9) ettevõtluse aluseid, ettevõtluse vorme ja äriühingute liike ning nende registreerimise korda; 10) tegevuslubade, nende piirangute ja veolubade süsteemi; 11) transpordiökonoomika aluseid ning omahinna kujunemist; 12) transpordi logistika põhimõtteid, komponente ning tähendust; 13) autovedude tähtsust vedude üldises mahus ning autoveo liikide iseärasusi: – siseriiklikul veol; – rahvusvahelisel veol; – oma kulul korraldataval veol; – veol tasu eest; 14) mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja korraldusega seonduvat; 15) sundkindlustust reguleerivates õigusaktides autojuhi kutsetegevusega seotud sätteid; 16) tema poolt tööülesannete täitmisel seadustest, kollektiivlepingust või tööandja poolt kehtestatud töösisekorra eeskirja rikkumisest tuleneva vastutuse ulatust.
Autojuht peab oskama: 1) juhtida autot ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt ning rakendada õigeid juhtimisvõtteid; 2) koostada ja esitada tööõiguse valdkonnaga seonduvaid, oma kutsetegevusse puutuvaid avaldusi ja dokumente; 3) oma kutsetegevuses suhtlemisel partnerite ja klientidega: – mõistlikult arvestama nende huvide ja õigustega; – ärilistel läbirääkimistel lähtuma hea usu põhimõttest ja samas juhinduma õigusaktidest tulenevatest regulatsioonidest; – mõistma õigesti suhte olemust ja eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat; – tegema kõik võimaliku parema tulemuse saavutamiseks, milleks on vajalikud niisugused pingutused nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsevad mõistlikud isikud teeksid samadel asjaoludel; 4) diagnoosida rikkeid ja leida rikete põhjused auto põhiagregaatides ja süsteemides; 5) valida ja monteerida rehve veljele sõltuvalt auto massist, kiirusest ja otstarbest; 6) rakendada looduskeskkonda säästvaid meetmeid kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesuvahendite kasutamisel; 7) kasutada teede, linnade ja asulate kaarte ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke; 7¹) kasutada marsruudi valikuks satelliitpositsioneerimise seadmeid ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke; 8) tegutseda õigesti liiklusõnnetuse korral.
(1) Veosteveo autojuht peab teadma: 1) veoste veo korraldust reguleerivat seadusandlust autojuhile vajalikus ulatuses; 2) veoste veol nõutavate dokumentide tähendust ja täitmise korda; 3) pakendite liigitust, kasutatavaid materjale, märgistamist, mõõtmeid ja kasutamise korda; 4) suurte konteinerite, kaubaaluste ja paakide kasutamise reegleid tükikaupade, puistekaupade, gaasiliste ainete ja vedelike veol; 5) veoste koormasse laadimise ja kinnitamise eeskirju ning erinevat liiki ja kuju veoste kinnitamise võtteid; 6) enamkasutatavate kinnitusvahendite liigitust ja kasutamise eeskirju; 7) kiirestiriknevate toidukaupade veoga seonduvaid erinõudeid sõidukitele; 8) suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo erinõudeid; 9) metsamaterjali veo erinõudeid; 10) ohtlike veoste mõistet ja ohtlike veoste veo erikorra üldpõhimõtteid; 11) rahvusvahelisel autoveol kasutatavat veolubade süsteemi ja erinõudeid; 12) rahvusvaheliste autoveo lepingute ja kokkulepete tähendust autojuhile vajalikus mahus. (2) Veosteveo autojuht peab oskama: 1) paigutada veose laadimisel veos ühtlaselt ja tasakaalustatult, et vältida lubatud teljekoormuse ületamist või koormatud auto ebastabiilsust; 2) valida ja kasutada sobilikke kinnitusvahendeid koorma nõuetekohaseks kinnitamiseks; 3) ühendada vedukit erinevate haagiste, kesktelghaagiste või poolhaagistega; 4) kasutada mehaanilise või digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut ja salvestada nendega nõutavaid andmeid.
(1) Sõitjateveo autojuht peab teadma: 1) autojuhile vajalikke suhtlemisnõudeid erinevate kategooriate sõitjatega suhtlemisel; 2) sõitjate teenindamise taset mõjutavaid tegureid ja põhjusi; 3) sõitjateveo korraldust reguleerivaid õigusakte autojuhile vajalikus mahus; 4) tasulise sõitjateveo liike ja vorme; 5) bussiliinide liigitust ja liiniloa mõistet ning selle kehtivusaega; 6) juhuvedude korraldust; 7) nõudeid busside varustusele ja tähistusele; 8) sõiduplaanide sisu ja vormistamist; 9) autojuhi ja sõitjate õigusi ning kohustusi; 10) autojuhi, kontrolöri ja asjaomaste ametiisikute õigusi korda rikkunud sõitjate korralekutsumiseks või sõidukist kõrvaldamiseks; 11) pagasiveo korda linna- ja kaugliinidel ning nõudeid pagasi lubatud sisule ja mõõtmetele; 12) saadetiste veo korda kaugliinidel ning nõudeid saadetiste lubatud sisule ja mõõtmetele; 13) liinivedudel rakendatavaid sõidupiletite tariife ja hindu ning sõidusoodustuste korda; 14) pagasi- ja saadetiste veo eest tasumise korda; 15) busside ehituse erinõudeid (busside kategooriad, liigid ja mugavusklassid). (2) Sõitjateveo autojuht peab oskama: 1) juhtida, kiirendada ja peatada autot sõitjateveoks ohutu sujuvusega; 2) järgida sõiduplaani liinivedudel; 3) kasutada kassaaparaati sõidupiletite müügiks; 4) täita ja kasutada sõitjateveo dokumente nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel vedudel; 5) avada bussi varuväljapääse ja evakueerida sõitjaid liiklusõnnetuse korral; 6) kasutada mehaanilise või digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikut ja salvestada nendega nõutavaid andmeid.
(1) Taksojuht peab teadma: 1) tema kutsetegevuses vajalikke mõistlikke suhtlemisnõudeid erinevate kategooriate sõitjatega suhtlemisel; 2) sõitjate teenindamise taset mõjutavaid tegureid ja põhjusi; 3) taksovedude korraldust reguleerivaid õigusakte; 4) füüsilisest isikust ettevõtjana kutsetegevuse tulude ja kulude kujunemist ning maksude arvestamise korda; 5) kohaliku omavalitsusorgani poolt kehtestatud taksovedude eeskirja nõudeid ja teeninduspiirkonda; 6) sõitjate pealevõtmise korda ja sõitjate õigusi takso kasutamiseks väljaspool järjekorda; 7) taksosõidu ja ooteaja tariife ning hinna kujundamise korda; 8) taksomeetri sõidukiga kohandamise korda; 9) taksojuhi ja sõitja õigusi ja kohustusi; 10) taksoteenindusettevõtete dispetšerteenistuste tegevuse eesmärke, põhimõtteid ja tegutsemise korda; 11) turvameetmeid taksojuhi ja sõitja elu ning tervise kaitseks. (2) Taksojuht peab oskama: 1) valida sõites kõige ohutumaid ja lühemaid marsruute, vajadusel kasutada teede kaarte ja skeeme; 2) juhtida, kiirendada ja peatada taksot sõitjatele ohutu sujuvusega; 3) kasutada taksomeetrit nõuetekohaselt; 4) vormistada ja välja anda kviitungit sõiduhinna tasumise kohta; 5) kasutada takso sideseadmeid tööks vajaliku ühenduse saamiseks dispetšeriga; 6) rakendada vajalikke turvameetmeid sõitjate ohutuse tagamiseks.
(1) Käesolev eeskiri sätestab tasu eest töötava autojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolituse ja täienduskoolituse korralduse. (2) Autojuhte koolitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutuses (edaspidi koolitusasutus).
(1) Ametikoolitamise eesmärk on: 1) autojuhi ametialane ettevalmistamine töötamiseks autojuhina tasu eest; 2) põhjalike teadmiste ja oskuste andmine käesolevas õppekavas toodud teemade mahus; 3) ohutute ja keskkonnasäästlike hoiakute kujundamine autojuhina töötamiseks. (2) Täienduskoolituse eesmärk on: 1) parandada autojuhi liiklusohutust tagavaid oskusi; 2) kaasajastada autojuhtide seadusandlust puudutavaid teadmisi.
(1) Alusõppega ühendatud ametikoolituse kursus sisaldab endas «Liiklusseaduse» mõistes juhtimisõiguse saamisega seotud koolitust, liiklusteooria ja sõidueksamite sooritamist Maanteeametis juhtimisõiguse saamiseks, ametikoolitust «Autoveoseaduse» mõistes ja teoreetilise ning praktilise töö eksami sooritamist koolitusasutuses. (2) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse maht peab olema 280 tundi. Pärast ametikoolituse läbimist ja juhtimisõiguse saamist peab juhi esimene tööandja kindlustama tööalase stažeerimise, mille maht tööandja määratud vähemalt 3-aastase C- või D-kategooria sõidukil töötamise kogemusega juhi juhendamisel on 160 tundi. (3) Kui lõikes 1 nimetatud koolitusele vastuvõetava isiku vanus ületab vastava mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäära, võib isik valida veoauto- või bussijuhi kiirendatud ametikoolituse kursuse. Sellisel juhul peab isikul olema eelnevalt B-kategooria auto juhtimise õigus. (4) Kiirendatud ametikoolituse kursusele lisandub taotletava kategooria mootorsõidukijuhi koolitus, mille minimaalne maht on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad”. Kui õppima asumisel isik ei ole läbinud nimetatud määruses toodud juhi esmaõppe lõppastme koolitust, tuleb see läbida kursuse jooksul. (5) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud koolituse läbinud isik võib vastava juhtimisõiguse ja koolitustunnistuse saamise järel alates 18-aastaseks saamisest juhtida C-kategooria autot või CE-kategooria autorongi või D1-alamkategooria bussi või D-kategooria bussi, mis teeb «Ühistranspordiseaduse» mõistes kohalikku liinivedu alla 50 kilomeetri pikkustel valla- ja linnaliinidel (edaspidi kohaliku liini bussijuht). Juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu võib isik sellisel juhul teha alates 17 aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest ja see toimub «Liiklusseaduses» kehtestatud korra kohaselt. (6) Lõikes 5 sätestatud ametikoolituse läbinud ja C-kategooria auto juhtimisõigust omav isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) kohase kutsetunnistuse omamist näitava koodi 95 korral täiendavalt läbida CE-kategooria autorongi koolituskursuse.
(1) Autojuhi ametikoolitusele võetakse vastu: 1) nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) artikli 14 lõike 3 kohaselt Eestis alalist elukohta omav Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või isik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või tähtajaline elamisluba või alaline elamisõigus; 2) Eestis rahvastikuregistrisse kantud välismaalane, kes töötab vedaja juures töölepingu või muu lepingulise suhte alusel. 1 (1¹) Autojuhi täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 14 lõike 3 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja juures töölepingu või muu lepingulise suhte alusel. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikutel peab olema kehtiv Eesti mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooria juhiluba või kehtiv liiklusseaduse § 99 lõike 1 kohane teise riigi mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooria juhiluba. (2) Ametikoolituse ja täienduskoolituse kursustel osalemiseks esitab isik koolitusasutusele: 1) juhiloa, sealhulgas esmase juhiloa, kui see on isikule väljastatud või isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi; 2) mootorsõidukijuhi kehtiva tervisetõendi, kui isik taotleb esmakordselt juhtimisõigust. 2 (2¹) Taksojuhi täienduskoolituse kursusel osalemiseks esitab isik koolitusasutusele taksojuhi kutsetunnistuse. (3) Kui kursusel osalev isik on pärast eelmise ametikoolituse tunnistuse saamist läbinud õppekavas nimetatud liikluskultuuri ja liiklusohutust käsitleva valikaine ja ta soovib selle valikaine arvestamist, siis esitab isik koolitusasutusele selle valikaine läbimist tõendava dokumendi. (4) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud ametikoolituse kursusele astumiseks ei pea isik omama eelnevalt B-kategooria auto juhtimise õigust. (5) Veoautojuhi või bussijuhi ametikoolituse kursusele astumiseks, mis on ühendatud sõiduki juhtimisõiguse saamisega, ei pea isik omama eelnevalt C- või D-kategooria sõiduki juhiluba. (6) Koolitusasutus peab Maanteeametile elektrooniliselt esitama hiljemalt üks päev pärast õppetöö algust õpperühma nimekirja, mis sisaldab koolitusasutuse nime ja registrikoodi, kursusel osaleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, lisa 3 kohast õppekava koodi, kursuse algus- ja lõpukuupäeva ning õpperühma numbrit. 6 (6¹) Maanteeametil on õigus nõuda koolitusasutuselt koolituse tunniplaani. 6 (6²) Taksojuhi täienduskoolituse korral peab koolitusasutus Maanteeametile elektrooniliselt esitama hiljemalt üks tööpäev enne koolituskursuse algust kursusel osaleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. (7) Koolitaja poolt Maanteeametile esitatud õpperühmaga seonduvad andmed kantakse liiklusregistrisse pärast andmete õigsuse kontrollimist. (8) Kui esitatud andmed ei lange kokku liiklusregistris olevatega andmetega, teavitab Maanteeamet sellest koolitajat, kes on kohustatud sellest teavitama isikut. (9) Kutsetunnistuse taotlemisel Maanteeametis kasutatakse liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ja näokujutist või fotot, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel kehtestatud fotole esitatavatele nõuetele. Liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot või näokujutist võib kasutada, kui see ei ole vanem kui viis aastat. (10) Koolitusasutuse ja Maanteeameti vaheline lõigetes 6, 61 ja 8 nimetatud andmevahetus toimub elektroonselt. Dokumentide saatja peab seejuures olema veebikeskkonnas autenditud või dokumendid peavad olema digitaalselt allkirjastatud.
(1) Paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud kategooriate sõidukite juhid peavad läbima täienduskoolituse enne ametikoolituse tunnistuse kehtivusaja lõppemist või juhul, kui viimasest koolitusest on möödunud rohkem kui viis aastat. (2) Täienduskoolitusele võetakse § 10 lõikes 1 nimetatud isikuid, kellel on vähemalt kaks aastat olnud vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 2 (2¹) Taksojuhi täienduskoolitusele võetakse isikuid, kellel on määruse lisa 2 kohane taksojuhi kutsetunnistus. (3) Isik saab osaleda selle veoliigi täienduskoolituses, mis kategooria sõiduki juhtimisõigus on talle antud. (4) Õppetöö maht veoautojuhi täienduskoolitusel peab olema 35 tundi, millest koolitaja poolt valitud valikainete maht on kuni 10 tundi. (5) Õppetöö maht bussijuhi täienduskoolitusel peab olema 35 tundi, millest töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate valikainete maht on 7 tundi. 5 (5¹) Õppetöö maht taksojuhi täienduskoolitusel peab olema 7 tundi. 5 (5²) Töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate õppeainete koolitus võib toimuda ka elektroonilise õppevormi õppekeskkonnas, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruses nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele” toodud elektroonilise õppevormi õppekeskkonna nõuetele ja peab olema registreeritud enne kasutusele võtmist Maanteeametis. 5 (5³) Isiku poolt valitud § 191 lõike 1 tabeli 2B 7. osas või § 641 tabeli 3B 6. osas toodud õppeainet, mille läbiviimine nõuab erivarustust (erisõiduk, kohandatud õppeväljak, õppemetoodika, simulaator jne) ja läbiviijalt eriettevalmistust, võib läbida enne kursuse algust kahe koolitusperioodi vahelisel ajal ka mõnes teises koolitusasutuses.”; (6) Ilma § 9 lõikes 5 nõutud tehniliste võimaluste eelneva hindamiseta puudub koolitusasutusel õigus väljastada § 10 lõikes 3 nimetatud valikaine läbimist tõendavat dokumenti. (7) Täienduskoolituse eksamite läbiviimise korra kehtestab koolitusasutuse juht.
(1) Ametikoolituse tunnistuse taotlemisel § 13 lõikes 7 nimetatud eksami sooritanud isik esitab Maanteeametile kutsetunnistuse vormistamiseks: 1) juhiloa või esmase juhiloa; 2) isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi, kui esitatakse välisriigis välja antud juhiluba; 3) mootorsõidukijuhi kehtiva tervisetõendi, välja arvatud kui mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja mootorsõidukijuhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt Maanteeametile; 4) andmed või maksekorralduse koopia riigilõivu tasumise kohta. 1 (1¹) Lõikes 1 nimetatud taotluse võib isik esitada elektroonilises vormis Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi (edaspidi e-teenuste infosüsteem) kaudu autentimisega. (2) Pärast andmete kontrollimist väljastab Maanteeamet edukalt eksami sooritanud veoautojuhile ja bussijuhile lisa 1 kohase ametikoolituse tunnistuse, taksojuhile lisa 2 kohase tunnistuse ning kannab nõutavad andmed liiklusregistrisse. Paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse korral peavad isiku juhtimisõiguse saamiseks sooritatud liiklusteooria ja sõidueksamite andmed olema liiklusregistris. 2 (2¹) Taksojuhi kutsetunnistust ei väljastata esmase juhiloa omanikule. 2 (2²) Maanteeamet väljastab isikule veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistuse või taksojuhi tunnistuse kümne tööpäeva jooksul arvates veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi tunnistuse taotluse esitamisele järgnevast päevast. 2 (2³) Veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistuse või taksojuhi tunnistuse omaniku taotluse alusel võib tunnistuse kätte toimetada ka lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. (24) Maanteeametis veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistuse või taksojuhi tunnistuse kätte toimetamisel kaotab varem välja antud dokument kehtivuse uue dokumendi üle andmisel. Lihtkirjaga uue veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistuse või taksojuhi tunnistuse kätte toimetamisel kaotab varem välja antud dokument kehtivuse dokumendi valmimisele järgneval päeval. Kehtivuse kaotanud dokument tuleb selle omanikul mõistliku aja jooksul kasutuskõlbmatuks muuta. (25) Maanteeametis kätte toimetatud veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistus või taksojuhi tunnistus loetakse isikule väljastatuks pärast selle üleandmist dokumendi omanikule või tema esindajale. Lihtkirjaga saadetud veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistus või taksojuhi tunnistus loetakse isikule väljastatuks, kui see on kätte toimetatud isiku elu- või asukoha aadressil. (26) Juhul kui isik ei ole veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistust või taksojuhi tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul alates dokumendi taotluse esitamisest, peab ta sellest Maanteeametit teavitama ning Maanteeamet tunnistab dokumendi kehtetuks. Uue dokumendi kättesaamiseks tuleb isikul pöörduda Maanteeametisse. (3) Maanteeameti väljastatud veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse tunnistusele märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/126/EÜ nimetatud ühenduse ühtlustatud kood ja tunnistuse kehtivusaeg (näiteks „95. 01.01.2017”). (4) Maanteeameti poolt väljastatud veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi esimese ametikoolituse tunnistuse kehtivusaeg on tulenevalt juhilubade vahetusperioodist vahemikus neli kuni seitse aastat. (5) Maanteeameti poolt väljastatud veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistus tunnistatakse väljaandja poolt kehtetuks, kui: 1) ametikoolituse tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks; 2) ametikoolituse tunnistus on alusetult välja antud. (6) Kadunud, varastatud, hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud ametikoolituse tunnistuse asemel on isikul õigus taotleda Maanteeametilt uus tunnistus. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel peab ametikoolituse tunnistuse taotleja Maanteeametile selgitama või esitama muid asjaolusid tõendava dokumendi ametikoolituse tunnistuse või taksojuhi kutsetunnistuse asendamise tinginud asjaolude kohta ja § 131 lõikes 1 nimetatud dokumendid.
Ametikoolituse läbiviimiseks peab koolitusasutusel olema: 1) koolitusasutuse koostatud käesoleva määruse nõuetele vastav ja enne õppetöö algust kinnitatud koolituskursuse õppekava; 2) käesoleva eeskirja tingimustele vastavad pädevad õpetajad; 3) tervisekaitse nõuetele vastavad õpperuumid või nende kasutamise võimalus; 4) teooria ja praktiliste õppe tundide läbiviimiseks ettenähtud metoodilised materjalid ja tarvikud, audiovisuaalsed ja näitlikud õppevahendid; 5) õppesõidukid koolituse läbiviimiseks või nende kasutamise võimalus; 6) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus. 7) „Liiklusseaduse” § 111 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi koolitamise luba.
(1) Koolitusasutuses peab õppekavas toodud õppeainete õpetaja: 1) valdama nõutavate õppeainete aluseid; 2) omama õppeaine profiilile vastavaid töökogemusi; 3) omama kõrg- või keskeriharidust; 4) olema osalenud erialasel täienduskoolitusel. (2) Sõiduõpetaja peab teadma sõiduõpetuse aluseid ning omama kehtivat sõiduõpetaja tunnistust.
(1) Koolitusasutuse kohustuslik õppedokumentatsioon on: 1) õpperühma nimekiri, mis sisaldab õpilase ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha andmeid; 2) õppetöö päevik, mis sisaldab andmeid kursuse nimetuse, kursuse õppetöö alguse ja lõpu, õppeaine nimetuse, läbiviimise kuupäeva, tundide arvu, õpilase ees- ja perekonnanime, õpetaja ees- ja perekonnanime ja allkirja kohta. E-kooli kasutamise korral täidetakse selles esinevad andmeväljad; 3) eksamiprotokoll, mis sisaldab eksamikomisjoni koosseisu, õpilaste ees- ja perekonnanimesid ja isikukoode, eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirju. (2) Õppedokumentatsiooni tuleb säilitada viis aastat. Õppedokumentatsiooni võib säilitada elektroonilises andmebaasis, kui dokumendid, mis peavad olema allkirjastatud, on allkirjastatud digitaalselt. (3) Õppetöö korraldamiseks vajalik tunniplaan peab olema kättesaadav ja seda tuleb säilitada kursuste lõpuni, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
(1) Ametikoolituse õppekava täitmist kontrollib ja hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet. (2) Kontrollija teostab ametikoolituse õppekava täitmise kontrolli ja hindamist õpilaste eksamitulemuste analüüsi ja koolitusasutuste vahetu kontrolli teel. (3) Koolitusasutus, kelle poolt õppekava täitmist kontrollitakse ja hinnatakse, on selleks tegevuseks kontrollija volitatud esindaja nõudel kohustatud: 1) esitama neile § 16 lõikes 1 nimetatud õppedokumentatsiooni; 2) võimaldama kontrollida kursuse läbiviimist.
(1) Käesolev veoautojuhi ametikoolituse kursuse õppekava (edaspidi õppekava) määrab kindlaks kohustuslikud õppeained ja nende mahud veoautojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolitamisel, kes töötab veoauto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kg. (2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud C-kategooria või C1-alamkategooria auto või CE-kategooria või C1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse omandamisel ning eelnevate sõidukogemustega.
(1) Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest: Tabel 2B Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas vähemalt teoreetilisiõppetunde praktilisiõppetunde Põhiained       1. Autovedude korraldus (logistika) 10–15 8 2 2. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 5 5   3. Töökeskkond ja liiklusohutus 4–7 3 1 4. Kindlustused ja vastutus 2 2   5. Tööõiguse alused 2 2   6. Töö- ja puhkeaeg 2–4 1 1 Kokku põhiained 25–35     Valikained       7.1. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia, või 7.2. Säästlik, ohutu ja vastutustundlik juhtimine, või 7.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud, kettide kasutamine, tuleohutus, või 7.4. Veod tollikontrolli all, maksud, aktsiisikaubad, immigrandid, või 7.5. Sõidu- ja puhkeaja korralduse süvendatud käsitlemine, või 7.6. Veoste laadimise ja kinnitamise süvendatud käsitlemine, või 7.7. Metsamaterjalide vedu, või 7.8. Paaksõiduki juhtimise koolitus kuni 7 kuni 7 kuni 7 kuni 7 kuni 7 kuni 7 kuni 7 kuni 7     Kokku valikained Kuni 10     Kõik kokku 35     (2) Valikainete teemad valib koolitaja lähtudes oma tehnilistest võimalustest ja täienduskoolitusest osavõtjate vajadusest ning need peavad olema kinnitatud koos õppekavaga. (3) Koolitaja peab õppekavas olevate valikainete mahtusid täpsustama tunniplaanis. (4) Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava õppeainete temaatiline plaan on toodud käesoleva määruse lisas 4.
(1) Veoautojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat. (2) Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat. (3) Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.
Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt veoautojuhte (edaspidi autojuht) puudutavaid ning nende praktilises töös esilekerkivaid probleeme.
(1) Töölepingu sõlmimine, selle muutmine, lõpetamine, üleminek, tühistamine, ülesütlemine. (2) Töötingimustest teavitamine, sealhulgas tööülesannete kirjeldus, töötegemise asukoht. (3) Tähtajaline tööleping, selle sõlmimine, pikendamise piirang. (4) Töötasu ja selle arvutamine viis, kinnipeetavad maksud, võimalikud hüved. (5) Töötaja kohustused, vastutus, lähetused. (6) Tööandja kohustused, vastutus. (7) Töötamine renditööjõuna, sealhulgas millised õigused ja kohustused on tööandjal ja millised juhti kasutaval ettevõtjal. (8) Isikuandmete töötlemine töösuhetes, sealhulgas tervisekontrolli andmete tuvastamine, tööõnnetustest teatamine, joobeseisundi tuvastamine, juhtimisõiguse tuvastamine.
(1) Töö- ja puhkeaeg „Töölepingu seaduse” tähenduses. (2) Autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja erisused tulenevalt eelkõige Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006 ja liiklusseadusest. (3) Töö- ja puhkeaja planeerimine ja arvestus.
Puhkuse liigid, kestus, tasustamine.
(1) Töötasu suurus, alammäär, keskmine töötasu, lisatasud. (2) Kinnipeetavad maksud ja maksed. (3) Autojuhi töötasu arvutamise ja maksmise erisused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 nõuetest.
(1) Tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ja töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus. (2) Autojuhi tööga seotud ohud teel, laadimisel, sõiduki hooldamisel. (3) Autojuhi terviseriski põhjused, sealhulgas stress, müra, vibratsioon, saastatud õhk, pikka aega istumine, töö- ja puhkeaja nõuete eiramine, tavatud tööajad, muutuvad ilmastikutingimused. (4) Õnnetusriski põhjused, sealhulgas tulekahi, ebaõige tegutsemine koorma laadimisel ja kinnitamisel, kokkupuutel külmade või kuumade veostega või veetavate elusloomadega. (5) Võimalikud töövigastused, nende uurimine ja töövigastustest põhjustatud kahjude hüvitamine.
Pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionide liigid, pensionile jäämise iga, määrad ja väljamaksmine kord.
(1) Töölepingut puudutavate töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis või kohtus, nende pädevus. (2) Kollektiivsete töötülide lahendamine, institutsioonid, nende pädevus.
(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vaja minevate avalduste praktilist koostamist: 1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine; 2) CV koostamine; 3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile. (2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.
(1) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused. (2) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised suhtlemispsühholoogia osas. Suhtlemise põhioskused: 1) oskus elada sisse partneri rolli; 2) oskus asjakohaste kutsealaste kontaktide loomisel ja säilitamisel; 3) veenmisoskus; 4) kehtestamisoskus; 5) läbirääkimisoskus. (3) Autokaubaveoga seotud partnerite ja kontaktisikute erinevad nõudmised. Põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised. Autojuhile vajalikud oskused kontaktisikute põhjendamatute soovide ja nõudmiste paindlikuks ja konfliktivabaks lahendamiseks. (4) Tüüpilisemad probleemsed olukorrad kaubasaatjate ja -saajate, kontrollijate ja teiste kontaktisikutega. Probleemsete olukordade lahendamise viisid ja võtted. Autojuhi rollid selliste olukordade lahendamisel.
Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ja veenmisoskuse ning kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.
(1) Sõidukite ehituse ja tehnilise hoolduse õpetamisel tuleb lähtuda Eestis enamkasutatavate veoautode ja haagiste markidest. (2) Sõiduki ehituse tundmaõppimisel tuleb lähtuda selle üldehituse ja tööpõhimõtte selgitamisest. Tehnohoolduse tundmaõppimisel tuleb lähtuda kehtivatest tehnonõuetest veoautodele ja haagistele. (3) Firmateeninduse mõiste ja rakendamise kord. (4) Sõidukite tehnojärelevalve süsteem ja rakendamise kord Eestis. Kehtestatud tehnonõuete aluseks olevad Euroopa Liidu normid ja nõuded: 1) Euroopa Majandusühenduse direktiivid (EEC); 2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimuste kokkuleppe» reeglid. (5) Autode VIN-koodid (tehasetähised) ja põhiandmed andmesildil. Kiiruspiiriku ja sõidumeeriku kasutamise nõue. Suure sõiduki tunnusmärgid, nende mõõtmed ja kinnitamise kord. Autole ja haagisele nõutavad lisaseadmed ja -vahendid. (6) Ergonoomika, autojuhi töökoht, isiku kaitse.
(1) Diiselmootorite ja ottomootorite liigitus ning lühiiseloomustus. Mootori töötsükkel, põhiliste mehhanismide ja süsteemide üldehitus ning töötamise põhimõte. (2) Mootori jahutus- ja toitesüsteemi seadiste üldehitus ja töötamise põhimõte. Mootori jahutusvedelike margid, tähistus ja kasutamine. (3) Mootoriõlide liigitus, nende kvaliteedinäitajad ning markeerimine. Õlide omadused ning nende muutumine töötamise käigus. (4) Mootori toitesüsteemi hooldus, rikkis pihusti avastamine töötaval mootoril. Arvutiga juhitav toitesüsteem. Nõuded kütusepaagi ehitusele ja mahutavusele. Mootorikütuse liigitus ja kvaliteedinõuded. Diislikütuse omadused ja külmakindlus. (5) Nõuded mootori heitgaaside väljalaskesüsteemile. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed. (6) Kütusekulu optimeerimine.
(1) Veoautodel kasutatavate jõuülekannete liigitus ja tüübid. Rooli, siduri, käigukasti, jaotuskasti, kordisti (aeglusti), kardaanülekande, peaülekande ja veosilla üldehitus ning töötamise põhimõte. (2) Rooliratta vabakäigu normid. Rattalõtku lubatud suurused. (3) Paljukäigulise käigukasti kasutamine ning käiguvahetuse erinevad võimalused.
(1) Piduri õhkajami üldskeem ja selle osad. Erinevat liiki toimemehhanismidega pidurid. Sõidupiduri, seisupiduri ja erinevat liiki abi- ja kestvuspidurite tööpõhimõte. Pidurite ehitus ja hooldus ning reguleerimisvõimalused. Mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõte. (2) Rõhu kontrollimine ja reguleerimine õhkajamis. Rikkepiduri vabastamine. Pidurite rikked ja hooldus.
(1) Veermiku seadiste tüübid ja ehitus . Nõuded klaasidele ja nende läbipaistvusele. Nõuded kere välimusele ja korrosioonikindlusele. Eesmise, külgmise ja tagumise allasõidutõkke ehitus ja paiknemine veoautol ja haagistel. (2) Poolhaagise, täishaagise ja kesktelghaagise haakeseadme ehitus ja kasutamise kord. (3) Vedukit ja haagist ühendavate juhtmete ja nende pistikute ehitus ning ühendamise reeglid. (4) Üldnõuded sõiduki rehvidele, nende tehnoseisund ja lubatud mustrisügavused. Rehvide valik, rehvide tähistamine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel. Nõuded taastatud ja uuestilõigatud mustriga rehvide kasutamisel. Nõuded talve- ja naastrehvide kasutamisel.
(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord. (2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine. (3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.
(1) Üldnõuded veoauto, haagise ja poolhaagise mõõtmetele ning mõõtmise kord. Lubatud suurimad pikkused, laiused ja kõrgused. Lisanõuded sõidukite mõõtmisel. Lubatud suurimad registrimassid haagistele, autorongidele ja mootorsõidukitele. (2) Lubatavad erandid. (3) Lubatud suurimad teljekoormused vedavale ja mittevedavale teljele. Mitmeteljelisele telikule suurimad lubatud teljekoormused.
(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale. (2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete ja ühendite piirnormid (tavaline auto, roheline auto ja ohutu auto). (3) Katalüsaatori otstarve auto mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis. Katalüsaatorite tüübid ja tööpõhimõtted. (4) Müranormid sõidukitele.
(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine veonduses. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude kujundamisel. (2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldbilansis. (3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks. (4) Ettevõtte arendamise finantseerimisallikad: omafinantseerimine, põhivara suurendamine, pangalaenud jne. (5) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses. (6) Autovedude eest tasumise süsteem. Veotasu, lunatasu, lisahüvitised, tariifid. Vedaja hüvitused veotellijale kauba kadumisest, osalisest kahjustamisest või hilinemisest tingitud kahjude hüvitamiseks. Vastutuse ulatus.
Praktilistel õppustel koostatav veondusettevõtte omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste selgitamine.
(1) Logistika põhimõte: «Õiged kaubad õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses ja õiges seisundis, õige hinnaga.» Logistilise keti põhilised komponendid, maanteevedude osa üldises logistilises süsteemis. Tähtsamad komponendid maanteeveonduses: 1) klienditeenindus: tellimuste vastuvõtmine, töötlemine ja vormistamine, info kogumine ja vahetus, veonõudluse prognoosimine, maksetingimused ja hinnad; 2) ladustamine: ladude asukoha valik, kaupade käsitlemine, pakendamine ja ladustamine, laovarude ja laopindade vajaduse prognoosimine ja reguleerimine; 3) veod: sõidukite valik sõltuvalt kauba kogusest ja liigist, veoteede valik, kauba saatedokumentatsioon. (2) Teedekaardid, nendel kasutatavad tähised ja tingmärgid. Teedekaartide koordinaatsüsteem. Linnakaartide (skeemide) koostamise reeglid. Linnakaartidel kasutatavad tähised ja tingmärgid. (3) Sidevahendid. Veomarsruudi määramine ja korrigeerimine.
(1) Autoveonduse tähendus ja kasutusala. (2) Autovedude liigitus: 1) siseriiklik autovedu tasu eest; 2) siseriiklik autovedu omal kulul; 3) rahvusvaheline autovedu tasu eest; 4) rahvusvaheline autovedu omal kulul. (3) Omal kulul teostatava autoveo mõiste. Siduv kohustus mitte teha autovedusid tasu eest klientidele. (4) Veoste klassifikatsioon, veoste vedamise viisid: saadetiste vedu, puistevedu, vedu paakides. (5) Pakendite materjal, pakendite liigid. Pakendite märgistamine käsitlusmärgistega, märgistuse tähendus. (6) Konteinerid ja kaubaalused, nõuded nende ehitusele, liigitus, mõõtmed ja kasutamise kord. (7) Püsipaagid, vahetatavad paagid, paakkonteinerid ja mahutikogumiga autod. Nende kasutamine vedelike, vedelgaaside ja pulbriliste ainete veol. (8) Veoautode ja haagiste kerede liigitus sõltuvalt ehitusest ja veotingimustest. Autodel kasutatavad laadimismehhanismid, nende kasutamine. (9) Ohtlike veoste mõiste ja ohtlike ainete klassifikatsioon. Ohtlike veoste pakendid, nende tähistamine ohumärgistega. Ohtlikke veoseid vedavate autode markeerimine. Ohtlikke aineid ilma ohtlike veoste autoveo eeskirja nõudeid täitmata vedamise erijuhud. Ohtlike veoste mõju looduskeskkonnale: õhule, pinnasele, veekogudele ja põhjaveele. (10) Erinõuded kiirestiriknevate toiduainete veol. Nõuded kiirestiriknevate toiduainete veol kasutatavatele autodele ja haagistele. (11) Nõutavad dokumendid autokaubaveol: saatekiri, laadimiskiri, sertifikaadid jm load. Saatekirjas nõutavad andmed, saatekirja vormistamise kord.
(1) Rahvusvahelist autokaubavedu käsitlevad õigusaktid. Nõuded ettevõtjale, nõuded veole, nõuded sõidukile ja selle autojuhile. (2) Bilateraalsete rahvusvaheliste maanteeliiklust korraldavate kokkulepete tähendus ja nõuded. (3) Rahvusvaheliste autokaubaveo lubade (edaspidi veoload) väljaandmise ja kasutamise kord. Veolubade liigid ja eriveoload. Veolubade taotlemine, jaotamine ja väljaandmine. CEMT veoloa väljaandmise ja kasutamise kord. Sõidukikaardid ja nende väljaandmise kord. Autokaubavedu käsitlevad rahvusvahelised lepingud, konventsioonid ja kokkulepped. Nende mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute sisu ja tähendus.
(1) Veoautode ja haagiste valik sõltuvalt veose liigist ning nõutavast kere tüübist. Veoste paigutamine sõidukite veokasti või lastiruumi sõltuvalt saadetise kaalust, mõõtmetest ja väliskujust. Veose ühtlase ja tasakaalustatud paigutamise tähtsus. (2) Nõuded pakendite ja saadetiste kinnitamiseks erinevatel vedudel: 1) suurte ja raskete saadetiste veol; 2) postide, torude, palkide ja muude pikamõõduliste esemete veol; 3) saematerjali (talad, prussid, lauad) veol; 4) kaubaaluste ja konteinerite veol; 5) suurte rõngaste ja rullide veol; 6) töömasinate ja teiste sõidukite veol; 7) betoonelementide ja tarindite veol; 8) ISO standardi kohaste konteinerite veol. (3) Veose kinnitusvahendite liigid. Veose kinnitusvahendite tugevusvaru ning nende valik erinevate saadetiste veol. Veose kinnitusvahendite korrasoleku kontroll ja riketega vahendite kasutamise keeld.
(1) Eestis kehtiv kord suuremõõduliste ja/või raskekaaluliste veoste autoveol. Suuremõõduliste ja raskekaaluliste veoste mõisted: raskeveosed, suurveosed, erisõidukid, saateautod, veoload, teljekoormused, veoteed. (2) Nõutav dokumentatsioon. Veoteede kooskõlastus ja loa taotlemine. Nõuded raske- ja suurveose veol, teabetahvlid ja märgised. Nõutav lisavarustus ja tähistus. (3) Teenustasud ja tariifid suuremõõduliste ja/või raskekaaluliste veoste veol ja nende tasumise kord.
(1) Eestis kehtiv kord metsamaterjali veol. Nõutav lisadokumentatsioon metsamaterjali veol: 1) veoseleht, selle väljaandmise ja täitmise kord; 2) veoselehe väljastamise arvestusleht; 3) veoselehe register; 4) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. (2) Tüüpilised rikkumised metsamaterjali veol: puudulik dokumentatsioon, sõiduki ülekoormamine, koorma puudulik kinnitus, autode mittenõuetekohane tehniline seisund.
(1) Maanteekaartide kasutamine, parima marsruudi leidmine kahe punkti vahel kaardimärgistuse alusel. Linnakaardi järgi otsitava tänava ja objekti leidmine. (2) Kaubasaatedokumentide täitmine autojuhti puudutavate andmete osas. (3) Sõidumeeriku lehtede täitmine enne kasutamist. Sõidumeeriku lehtede vahetamine eri tüüpi meerikute puhul. (4) Veose kinnitusvahendite nõutava tugevuse ja kinnitusvahendite arvu väljaarvutamine sõltuvalt saadetise massist ja mõõtmetest. (5) Suuremõõdulise või raskekaalulise autoveo dokumentide täitmine. Teenustasude ja tariifide leidmine teatmikust. (6) Veoauto ja haagise tegeliku teljekoormuse arvutamise elementaarsed võtted.
(1) Tasu eest töötavate autojuhtide sõidu- ja puhkeaega reguleeriva eeskirja kehtivusala ning lubatavad erandid. Autojuhtide sõiduaegade kestus ja lubatavad kõrvalekaldumised. Kohustuslikud vaheajad ja lubatavad kõrvalekaldumised. Kohustuslikud puhkeajad ja lubatavad kõrvalekaldumised. Sõidu- ja puhkeaja arvestuse kord. (2) 3 (3) Eeskirja täitmist kontrollivad organid. Karistused eeskirja rikkumise korral. Lisanõuded rahvusvahelistel vedudel.
(1) Eestis kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul autojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted. (2) Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.
Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral.
(1) Kahjukindlustuse liigid: 1) varakindlustus; 2) sõidukikindlustus (kasko); 3) veosekindlustus. (2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.
(1) Vastutuse kindlustamise mõiste. Selle kindlustusliigi erinevus kahjukindlustusest. (2) Vastutuse kindlustus autoveonduses: 1) liikluskindlustus; 2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart); 3) vedajavastutuse kindlustus (CMR); 4) TIR konventsiooni kindlustus.
(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus autost ja autojuhi isikuomadustest. (2) Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud: 1) isikukahjud; 2) varakahjud. (3) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad. (4) Liikluskindlustus rahvusvahelistel vedudel. «Roheline kaart», selle väljaandmine ja kasutusala.
(1) Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid: 1) süüdi on üks liiklejaist; 2) süüdi on mõlemad liiklejad; 3) süüdi on välismaalasest osapool; 4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt. (2) Erinõuded «rohelise kaardi» korral.
Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurima ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt autojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.
Töösisekorra eeskirja sisu ja eesmärk. Töötajate stimuleerimise ja karistamise viisid. Töötaja distsiplinaarvastutuse ulatus.
(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad. (2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid. (3) Liiklusalased kuriteod. (4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord. (5) Kuritegude tõkestamine.
(1) Väärteo mõiste. Väärteo eest kohaldatavate karistuste liigid: 1) rahatrahv-põhikaristus; 2) arest-põhikaristus; 3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine-lisakaristus. (2) Väärteod: 1) tööõiguse ja tervishoiu valdkonnas; 2) liikluse valdkonnas; 3) muudes valdkondades. (3) Väärtegude kohtuvälised menetlejad, karistuste rakendamine. Menetlus rahatrahvide, aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisel.
(1) Sõit pimeda ajal. Tulede kasutamine. Sõit erineva valgustusega teedel. (2) Ohutu piki- ja külgvahe tagamine. (3) Sõit libedal teel. Õiged pidurdusvõtted libedal teel.
(1) Käesolev sõitjateveo autojuhi ametikoolituse õppekava (edaspidi õppekava) määrab kohustuslikud õppeained ja nende mahud sõitjateveo autojuhi (edaspidi autojuht) ametikoolitamisel, kes töötab sõitjate veol bussiga, milles koos juhi kohaga on üle üheksa istekoha. (2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud B-, D-kategooria või D1-alamkategooria auto või DE-kategooria ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse omandamisel ning eelneva sõidukogemusega.
Bussijuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest: Tabel 3B Õppeaine nimetus Õppetunde sealhulgas teoreetilisiõppetunde praktilisiõppetunde 1. Tööõiguse alused   4   4   2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia   8   6 2 3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   4   4 – 4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika)   6   4 2 5. Kindlustused ja vastutus   6   4 2 6. Töökeskkond ja liiklusohutus     või valikained:     6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või     6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või     6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud   7   7 3 3 3 – 4 4 4 Kokku 35 29
(1) Bussijuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat. (2) Bussijuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat. (3) Bussijuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.
Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt sõitjateveo autojuhte puudutavaid ning nende praktilises töös esilekerkivaid probleeme.
(1) Töölepingu sõlmimine, selle muutmine, lõpetamine, üleminek, tühistamine, ülesütlemine. (2) Töötingimustest teavitamine, sh tööülesannete kirjeldus, töötegemise asukoht. (3) Tähtajaline tööleping, selle sõlmimine, pikendamise piirang. (4) Töötasu ja selle arvutamine viis, kinnipeetavad maksud, võimalikud hüved. (5) Töötaja kohustused, vastutus, lähetused. (6) Tööandja kohustused, vastutus. (7) Töötamine renditööjõuna, sh millised õigused ja kohustused on tööandjal ja millised juhti kasutaval ettevõtjal. (8) Isikuandmete töötlemine töösuhetes, sealhulgas tervisekontrolli andmete tuvastamine, tööõnnetustest teatamine, joobeseisundi tuvastamine, juhtimisõiguse tuvastamine.
(1) Töö- ja puhkeaeg „Töölepingu seaduse” tähenduses. (2) Autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja erisused tulenevalt eelkõige Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006 ja liiklusseadusest. (3) Töö- ja puhkeaja planeerimine ja arvestus.
Puhkuse liigid, kestus, tasustamine.
(1) Töötasu suurus, alammäär, keskmine töötasu, lisatasud. (2) Kinnipeetavad maksud ja maksed. (3) Autojuhi töötasu arvutamise ja maksmise erisused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 nõuetest.
(1) Tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ja töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus. (2) Autojuhi tööga seotud ohud teel, laadimisel, sõiduki hooldamisel. (3) Autojuhi terviseriski põhjused, sealhulgas stress, müra, vibratsioon, saastatud õhk, pikka aega istumine, töö- ja puhkeaja nõuete eiramine, tavatud tööajad, muutuvad ilmastikutingimused. (4) Õnnetusriski põhjused, sealhulgas tulekahi, ebaõige tegutsemine koorma laadimisel ja kinnitamisel, kokkupuutel külmade või kuumade veostega või veetavate elusloomadega. (5) Võimalikud töövigastused, nende uurimine ja töövigastustest põhjustatud kahjude hüvitamine.
Pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionide liigid, pensionile jäämise iga, määrad ja väljamaksmine kord.
(1) Töölepingut puudutavate töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis või kohtus, nende pädevus. (2) Kollektiivsete töötülide lahendamine, institutsioonid, nende pädevus.
(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vaja minevate avalduste praktilist koostamist: 1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine; 2) CV koostamine; 3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile. (2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.
(1) Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste puudega seotud teadlikkuse suurendamine, eelkõige tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1–12), II lisa nõuetest. (2) Bussijuhi kohustused lõikes 1 nimetatud isikute teenindamisel.
Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ning veenmisoskuse ja kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.
(1) Sõitjateveo autode (edaspidi autod) ehituse tundmaõppimisel tuleb lähtuda nende üldehituse ja tööpõhimõtete selgitamisest. Autode tehnohoolduse tundmaõppimisel tuleb lähtuda kehtivatest tehnonõuetest. (2) Autode tootmise hetkeseis ja arengusuunad. Eestis enamkasutatavate autode margid ning mudelid. Busside liigitus, lühiiseloomustus. Hooldus- või juhendraamatu kasutamine ning nende abil tehniliste andmete ja parameetrite leidmine. (3) Firmateeninduse mõiste ja rakendamise kord. (4) Sõidukite tehnojärelevalve süsteem ja rakendamise kord. Kehtestatud tehnonõuete aluseks olevad Euroopa Liidu normid ja nõuded: 1) Euroopa Majandusühenduse direktiivid (EEC); 2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) Genfi kokkuleppe reeglid. (5) Autode VIN-koodid (tehasetähised) ja põhiandmed andmesildil.
(1) Mootorite liigitus ja lühiiseloomustus, mootorite põhiandmed ja töökarakteristikud. Vänt- ja gaasijaotusmehhanismi ehitus, hooldus ja tehnilise korrasoleku tingimused. (2) Jahutussüsteem ja selle osad. Mootori optimaalne soojusrežiim. Mootori käivitamine külmalt ja soojalt. Jahutusvedeliku taseme kontrollimine ja tiheduse (külmumiskindluse) määramine. Jahutusvedeliku lisamine ja väljalaskmine. Abinõude rakendamine mootori ülekuumenemise korral. Jahutussüsteemi rikked ja hooldus. (3) Õlitussüsteem ja selle osad. Õli puhastamise ja jahutamise viisid. Õli taseme kontrollimine. Õli lisamine ja väljalaskmine. Õlitussüsteemi võimalikud rikked ja hooldus. (4) Toitesüsteem ja selle osad. Ülelaadimine. Turbolaadur. Vahejahuti. Toitesüsteemi rikked ja hooldus. Toitesüsteemi kontrollimine ja õhu eemaldamine diiselmootori toitesüsteemist. (5) Mootori väljalaskesüsteem. Heitgaaside toksilisuse vähendamise võimalused. (6) Kütusekulu optimeerimine.
Autodel kasutatavate jõuülekannete üldehitus, tööpõhimõte ja kasutusviis. Sidur. Sidurimehhanism ja -ajam. Siduri rikked ja hooldus. Hüdromehhaaniline jõuülekanne. Käsilülitamisega, poolautomaat- ja automaatkäigukastiga bussi juhtimise iseärasused. Veosild. Üheastmeline, kaheastmeline ja lahusastmetega (rattareduktoriga) peaülekanne. Kahekäiguline veosild. Veosilla rikked ja hooldus.
Autodel kasutatavate roolide tüübid, nende ehitus ja hooldus. Roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõte. Rooli võimalikud rikked, mis avaldavad mõju liiklusohutusele. Roolimehhanismi ja rooliajami korrasoleku tingimused ning hooldus.
Piduri õhkajami üldskeem ja selle osad. Erinevat liiki toimemehhanismidega pidurid. Sõidupiduri, seisupiduri ja erinevat liiki abi- ja kestuspidurite tööpõhimõte. Pidurite ehitus ja hooldus ning reguleerimisvõimalused. Mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõte. Rõhu kontrollimine ja reguleerimine õhkajamis. Rikkepiduri vabastamine. Pidurite rikked ja hooldus.
(1) Vedrustus. Bussi kere asendi regulaator, kere asendi muutmine. Esisild. Juhtrataste suunang. Seadenurkade ja rattalaagrite reguleerimine. (2) Ratas. Kilp- ja kodarratas. Rehvi tüübid ja tähistus. Rehvi valimine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel ning kasutamisnõuded. Lubatud mustrisügavused. Rehvi kasutusea pikendamise võimalused. Rataste tasakaalustamise vajalikkus.
Auto üldine elektriskeem ja selle osad. Vooluallikad: aku, generaator. Vooluallikate ebaõigest käsitsemisest tulenevad tagajärjed. Käiviti töötamine. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmete tähistus ja neile kehtestatud tehnilised nõuded. Andurid ja mõõdikud. Elektriseadmete rikked ja hooldus.
(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord. (2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine. (3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.
(1) Autodel kasutatavate mootorikütuste, mootori- ja jõuülekandeõlide ning määrdeainete tähistus, põhiomadused ja kasutusvõimalused. (2) Kütuse säästliku kasutamise võimalused. Jahutusevedelikud, nende omadused ja kasutamine. (3) Erivedelikud: hüdroajamite vedelikud, õhusüsteemi külmumistõrjuki vedelik, tuuleklaasi pesuvedelik. Pesu- ja puhastusvahendid.
Tehnohoolduse läbiviimise süsteem ja selle ajavahemikud. Bussi igapäevasel hooldusel autojuhi poolt teostatavad tööd. Õlitus- ja määrimiskohad, määrimiskaart. Õlitus- ja määrimisvälp. Auto tehnilise seisukorra kontrollimine. Autojuhi õige tegevus tehniliste rikete ilmnemisel.
(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale. (2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete piirnormid: tavaline auto, roheline auto ja ohutu auto. (3) Müranormid autodele. (4) Katalüsaatori otstarve mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis ja selle tööpõhimõte.
Busside, liigendbusside ja bussirongide suurimad lubatud pikkused, laiused ja kõrgused. Lubatud suurimad registrimassid. Lubatud suurimad teljekoormused vedavale ja mittevedavale teljele. Mitmeteljelisele telikule lubatavad suurimad teljekoormused.
(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine sõitjateveol. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude moodustumisel. (2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldises bilansis. (3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks. Ettevõtte arendamise rahastamise allikad: omafinantseerimine, kapitali suurendamine, pangalaenud jne. Bussi liinivedude doteerimise kord linnaliikluses. (4) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses. (5) Sõitjateveo eest tasumise süsteem.
Praktilistel õppustel koostatav bussiettevõtte näitlik omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste väljaselgitamine.
(1) Eestis kehtivad eeskirjad, mis reguleerivad sõitjateveo korraldust. Sõitjatevedu tasu eest ja omal kulul. Omavedude mõiste. Tasulise sõitjateveo liigid: 1) liinivedu, 2) juhuvedu. (2) Tegevusluba ja sõidukikaart. Riigisisene ja rahvusvaheline sõitjate vedu. Sobiva bussi valimine sõltuvalt liiniveo või juhuveo liigist. (3) Sõitjateveo struktuur Eestis, bussivedude osa sõitjateveol. Bussiliinide võrk ja nende liigitus. Bussiliinide valiku ja avamise kord. Liiniloa tähendus, kehtivus ja liiniloa väljaandmise kord. Liiniloa väljaandjad.
(1) Õpilasliinide mõiste. Nõuded õpilasliinivedu teostavale ettevõtjale. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse organi osa õpilasliinivedude korraldamisel. Õpilaste vedu tellimusveona ja liiniveona. (2) Õpilaste veo eest tasumise kord. (3) Õpilaste käitumise iseloomulikud küljed, nende arvestamine ja mõjutamine autojuhi poolt. Õpilaste bussi sisenemine ja väljumine, sellega kaasnevad ohud.
(1) Linnaliinid, vallaliinid, maakonnaliinid ja kaugliinid, nende erinevus. Autojuhi kohustused enne väljasõitu liinile, liinil töötades ja vahetuse lõppedes. Nõuded busside varustusele ja tähistusele. (2) Sõiduplaanide sisu ja vormistamine. Autojuhi õigused, kohustused ja vastutus liinil töötamisel. Autojuhi õige tegutsemine liiklusohtlikkus olukorras, liiklusõnnetusse sattumisel või bussi tehnilise rikke korral. Tehnoabi osutamise kord liinil. Autojuhi sidevahendid ja nende kasutamine. Sõitjate informeerimine. (3) Sõitjate õigused ja kohustused. Autojuhi, kontrolöri ja asjaomaste ametiisikute õigused korda rikkunud reisijate korralekutsumiseks või autost kõrvaldamiseks.
(1) Riigisiseste kaugbussiliinide avamise ja pidamise kord. Autojuhi lisakoolituse nõue töötamiseks rahvusvahelistel kaugliinidel. Kaugbussiliini luba ja selle taotlemise kord. Liinilubade komisjon ja selle pädevus. Liiniloa kehtivus ja pikendamine. (2) Kaugliinide liigid: 1) ekspresskaugbussiliin; 2) kiirkaugbussiliin; 3) harilik kaugbussiliin. (3) Erinevused kaugbussiliinide vahel. (4) Sõiduplaanide koostamise ja kinnitamise nõuded. Sõiduplaanide sisu ja vorm. (5) Pagasiveo kord liinibussis. Vedada lubatud pagasi suurimad mõõtmed ja kaal. Vedada keelatud pagas. Pagasi säilivuse eest vastutajad. (6) Autojuhi õigused, kohustused ja vastutus kaugliinidel töötamisel. Autojuhi sidevahendid ja nende kasutamine. Sõitjate informeerimine. (7) Lisanõuded rahvusvahelisel kaugliiniveol vedajale, autojuhile, vedude korraldajale jt.
(1) Juhuvedude mõiste ja nende erinevused liinivedudest. Tegevusluba. Nõutavad dokumendid juhuvedudel. Sõidulehed ja nende täitmise kord. Sõiduprogramm ja sõitjate nimekiri. Autojuhi õigused ja kohustused juhuvedudel. Täiendavad nõuded lastegruppide veol. (2) Rahvusvaheliste juhuvedude erinevus. Lisanõuded rahvusvahelistel juhuvedudel.
Pakiveo kord ja nõuded linna-, maakonna- ja kaugliinidel. Kauba ja saadetiste vedu bussides. Autojuhi vastutus kauba ja saadetise säilivuse eest. Sõitjateveol keelatud kaupade ja saadetiste vedu.
(1) Liinivedudel rakendatavad sõidupiletite tariifid ja hinnad. Sõidusoodustuste süsteem. Piletimüügi kord bussijaamas ja autojuhi poolt, pileti komposteerimine. (2) Kassaaparaat ja selle käsitsemine. (3) Nõuded kaugliinide piletile ning pileti kehtivus. Sõidupileti tagasiostmise võimalused. Tasumise kord juhuvedudel. Tasumise kord pagasi-, pakkide ja kaubaveo korral. (4) Piletikontrollisüsteem bussiliinidel.
Eestis kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul autojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted. Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.
Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral. Sõitjate kindlustus.
(1) Kahjukindlustuse liigid: 1) varakindlustus; 2) sõidukikindlustus (kasko); 3) veosekindlustus. (2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.
Vastutuse kindlustamise mõiste, selle erinevus kahjukindlustusest. Vastutuse kindlustus autoveonduses: 1) liikluskindlustus; 2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart).
(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus bussi- ja autojuhi isikuomadustest. Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud: 1) isikukahjud; 2) varakahjud. (2) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad.
Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid: 1) süüdi on üks liiklejaist; 2) süüdi on mõlemad liiklejad; 3) süüdi on välismaalasest osapool; 4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt.
Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurema ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt autojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.
Töösisekorra eeskirja sisu ja eesmärk. Töötajate stimuleerimise ja karistamise viisid. Töötaja distsiplinaarvastutuse ulatus.
(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad. (2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid. (3) Liiklusalased kuriteod. (4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord. (5) Kuritegude tõkestamine. (6) Illegaalne sisseränne.
(1) Väärteo mõiste. Väärteo eest kohaldatavate karistuste liigid: 1) rahatrahv-põhikaristus; 2) arest-põhikaristus; 3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine-lisakaristus. (2) Väärteod: 1) tööõiguse ja tervishoiu valdkonnas; 2) liikluse valdkonnas; 3) muudes valdkondades. (3) Väärtegude kohtuvälised menetlejad, karistuste rakendamine. Menetlus rahatrahvide, aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisel.
Õppesõidu eesmärk on: 1) tutvumine liinivedudeks kohandatud sõitjateveo auto juhtimis-, abi- ja turvaseadmetega; 2) tutvumine linnaliinide marsruudi ja peatustega; 3) harjutada bussi juhtimist erioludes.
(1) Sõitjateveo auto tehnilise seisukorra ja komplektsuse kontrollimine enne mootori käivitamist. Igapäevase hoolduse läbiviimine. Tutvumine autojuhi töökohaga: 1) autojuhi õige kehaasend; 2) istme, rooli ja peeglite seadmine. (2) Tutvumine sõitjateveo auto juhtimisseadmete asukoha ja käsitsemisega ning armatuurlaual paiknevate näidikute ja märgulampidega. Sõitjateveo auto mootori käivitamine. Juhi tegevus enne bussi käivitamist ja käivitamisel.
(1) Juhtimisseadmete ja juhtimisvõtetega kohanemine. Sõit käsilülitus- ja automaatkäigukastiga bussiga. Liikumise alustamine. Käigukangi käsitsemine ja selle abil sobiva asendi (käigu) valimine. Sõitmine väikese kiirusega. Erinevad pidurdustehnikad: sujuv- ja äkkpidurdus. Manööverdamine, pöörete sooritamine. (2) Tagurdamine gabariitväravasse otse ja pöördega. Tagurdamine külgboksi.
(1) Automaatkäigukastiga bussi sõiduomaduste ja juhtimise iseärasuste tundmaõppimine. Automaatkäigukasti käikude ümberlülitumise tunnetamine. (2) Õigete sõiduvõtete viimistlemine ning rahuliku ja sujuva sõidustiili kujundamine. (3) Erinevad sõiduharjutused: kiirendus ja pidurdus, peatumine peatustes ja liiklusvoolus, sõitmine tõusul ning langul. (4) Säästlike, kütuse ülekulu vältivate sõiduvõtete kasutamine. Liiklusolukordade ja sõidutingimustega arvestamine.
(1) Sõit etteantud liinil koos peatustes peatumiste, sõiduplaanist ja ajagraafikust kinnipidamise, kassaaparaadi käsitsemise ning mikrofoni kasutamisega. Vajaliku sõidusujuvuse lõplik saavutamine ja kaitsliku sõiduviisi rakendamine. (2) Sõidu lõpetamine. Sõitjateveo auto tehnilise seisukorra kontrollimine.
(1) Sõit pimeda ajal. Tulede kasutamine. Sõit erineva valgustusega teedel. (2) Ohutu piki- ja külgvahe tagamine. (3) Sõit libedal teel. Õiged pidurdusvõtted libedal teel.
(1) Liiklusohutus alaste teadmiste täiendamine: 1) liiklusreeglite kinnistamine ja süvendamine; 2) mitmesuguste liiklusolukordade analüüs ja hindamine; 3) riske vältiva käitumisviisi kujundamine. (2) Juht ja sõiduk erinevates liiklusolukordades: 1) teisi liiklejaid ja ümbritsevat looduskeskkonda arvestava hoiaku kujundamine; 2) piisava ohutunde kasvatamine asjatu riski vältimiseks liikluses; 3) vajalike oskuste analüüsimine ja nende arendamine võimalike ohuolukordade ennetamiseks; 4) ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku sõidumaneeri kujundamine; 5) tegutsemine liiklusõnnetuste ajal.
(1) Käesolev õppekava määrab kindlaks kohustuslikud õppeained ja nende mahud taksojuhi ametikoolitamisel töötamiseks B-kategooria autoga. (2) Õppekava koostamisel on arvestatud autojuhi eelnevate teadmiste ja oskustega, mis ta on saanud B-kategooria auto juhtimisõiguse omandamisel ning eelnevate sõidukogemustega.
(1) Taksojuhi täienduskoolituse kestus peab olema seitse tundi. (2) Lõikes 1 nimetatud koolitusel peab käsitlema käesoleva määruse § 121 lõigete 1 ja 9, § 1291, § 131 lõigete 4 ja 5, § 1361, § 141 lõike 6, § 143 ja § 149 toodud õppekava teemasid.
(1) Taksojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on päevase õppevormi korral vähemalt üks nädal ja õhtuse õppevormi korral vähemalt kaks nädalat. (2) Taksojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt üks päev.
Õigusaktid, mis kindlustavad töövõtja sotsiaalse kaitstuse. Kõigi õigusaktide juures tuleb käsitleda põhiliselt taksojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid probleeme.
(1) Töölepingu sõlmimine, selle muutmine, lõpetamine, üleminek, tühistamine, ülesütlemine. (2) Töötingimustest teavitamine, sealhulgas tööülesannete kirjeldus, töötegemise asukoht. (3) Tähtajaline tööleping, selle sõlmimine, pikendamise piirang. (4) Töötasu ja selle arvutamine viis, kinnipeetavad maksud, võimalikud hüved. (5) Töötaja kohustused, vastutus, lähetused. (6) Tööandja kohustused, vastutus. (7) Töötamine renditööjõuna, sh millised õigused ja kohustused on tööandjal ja millised juhti kasutaval ettevõtjal. (8) Isikuandmete töötlemine töösuhetes, sealhulgas tervisekontrolli andmete tuvastamine, tööõnnetustest teatamine, joobeseisundi tuvastamine, juhtimisõiguse tuvastamine. (9) Füüsilisest isikust ettevõtja erisused.
(1) Töö- ja puhkeaeg „Töölepingu seaduse” tähenduses. (2) Autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja erisused tulenevalt „Liiklusseadusest”. (3) Töö- ja puhkeaja planeerimine ja arvestus.
Puhkuse liigid, kestus, tasustamine.
(1) Töötasu suurus, alammäär, keskmine töötasu, lisatasud. (2) Kinnipeetavad maksud ja maksed. (3) Autojuhi töötasu arvutamise ja maksmise erisused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 nõuetest.
(1) Tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ja töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus. (2) Autojuhi tööga seotud ohud teel, sõiduki hooldamisel. (3) Autojuhi terviseriski põhjused, sealhulgas stress, müra, vibratsioon, saastatud õhk, pikka aega istumine, töö- ja puhkeaja nõuete eiramine, tavatud tööajad, muutuvad ilmastikutingimused.
Pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionide liigid, pensionile jäämise iga, määrad ja väljamaksmine kord.
(1) Töölepingut puudutavate töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis või kohtus, nende pädevus. (2) Kollektiivsete töötülide lahendamine, institutsioonid, nende pädevus.
(1) Praktiliste õppuste käigus õpetatakse tööõiguse valdkonnas vajaminevate avalduste praktilist koostamist: 1) töölepingu tüüptingimused ja koostamine; 2) CV koostamine; 3) avaldus töövaidluse lahendamiseks pädevale organile. (2) Dokumentide koostamisel esinevate puuduste väljaselgitamine ja analüüs.
(1) Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigused. (2) Taksojuhi kohustused lõikes 1 nimetatud isikute teenindamisel.
Praktilised õppused kontaktide loomise oskuse ning veenmisoskuse ja kehtestamisoskuse omandamiseks rollimängude abil. Tüüpiliste probleemsete olukordade läbimängimine, lahenduste leidmine ja nende analüüs.
(1) Taksode üldehitus, liigitus ja lühiiseloomustus. (2) Tehase poolt taksodeks ehitatud autode erinevused. (3) Autode VIN-koodid (tehasetähised), põhiandmed andmesildil, nende võimalikud asukohad ja võrdlus sõiduki dokumentidega. (4) Nõutavad lisaseadmed, sealhulgas taksomeeter, printer, plafoon. (5) Taksomeetrite tüübikinnitus, kohaldamine, taatlemine. (6) Taksode tehnohoolduse põhimõtted, sealhulgas: 1) mootori õlitussüsteemi hooldus; 2) mootori toitesüsteemi hooldus; 3) mootori jahutussüsteemi hooldus; 4) pidurisüsteemi hooldus. (7) Nõuded rehvidele ja lubatud mustrisügavusele. Rehvide valik, rehvide tähistamine koormusindeksi ja kiiruskategooria alusel. Taastatud rehvid. Talverehvide ja naastrehvide kasutamine.
(1) Mootorite liigitus, sh ottomootorid, diiselmootorid, hübriidmootorid, elektrimootorid. (2) Mootori jahutus-, toite-, õlitus- ja väljalaskesüsteem. (3) Mootori jahutusvedelike margid, tähistus ja kasutamine. (4) Mootoriõlide liigitus, nende kvaliteedinäitajad ning markeerimine. Õlide omadused ning nende muutumine töötamise käigus. (5) Kütusekulu optimeerimine.
(1) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine. (2) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.
(1) Looduskeskkonda mõjutavad tegurid. Looduskeskkonna saastatuse põhjused ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes. Kütuse, õlide, määrdeainete, erivedelike ning pesu- ja puhastusvahendite kahjulik mõju looduskeskkonnale. (2) Heitgaasides sisalduvad kahjulikud ained ja ühendid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete ja ühendite piirnormid. (3) Müranormid sõidukitele. (4) Katalüsaatori otstarve auto mootori heitgaaside väljalaskesüsteemis. Katalüsaatorite tüübid ja tööpõhimõte.
(1) Omahinna mõiste ja selle kujunemine veonduses. Omahinna tulude ja kulude elemendid. Autojuhi osa omahinna kulude ja tulude kujundamisel. (2) Autojuhtide ja teiste töötajate töötasu osa ettevõtte kulude üldises bilansis. (3) Ettevõtte kasumi mõiste ja selle kasutamise võimalused. Kasumi jaotamine ettevõtte arendustegevuseks, laenude tasumiseks ja dividendide väljamaksmiseks. (4) Ettevõtte arendamise finantseerimisallikad: omafinantseerimine, põhivara suurendamine, pangalaenud jne. (5) Taustsüsteemi osatähtsus veondusettevõtte tegevuses. Füüsilisest isikust ettevõtja tulud ja kulud. (6) Füüsilisest isikust ettevõtja poolt makstavad riiklikud maksud.
Praktilistel õppustel koostatav reisijateveo ettevõtte omahinna arvestus. Omahinna kulude ja tulude elementide analüüs ja omahinna alandamise võimaluste väljaselgitamine. Koostatakse füüsilise isiku kulude ja tulude arvestus. Kulude ja tulude analüüs ja maksude arvestamine.
(1) Taksoveo eeskiri. Taksoveo mõiste ja teeninduspiirkond. Kohaliku omavalitsuse organi osa taksoteeninduse korraldamisel. (2) Taksoveoluba. (3) Taksoveolubade väljaandmise kord. (4) Taksoveolubade väljaandjad. (5) Sõidukikaart. (6) Taksoveolubade arvu piiramine jms. (7) Taksojuhi kvalifikatsiooninõuded.
(1) Nõuded taksojuhile: 1) riietus; 2) teenindustase (keeleoskus, suhtlemine, käitumine jms). (2) Taksojuhi kohustused: 1) tänavate ja teedevõrgu tundmine ning teenindamine lühemat teed mööda; 2) tariifide väljapanek ettenähtud kohas ja nendest kinnipidamine; 3) sõidu eest tasumist tõendava kviitungi väljastamine; 4) tagasipöördumine ettenähtud tegevuspiirkonda; 5) muud kohustused. (3) Taksojuhi õigused eriolukorras: 1) teenindamisest keeldumine; 2) ettemaksu nõue; 3) muud õigused.
(1) Sõitja kohustused. (2) Sõitja õigused. 1) takso valimine peatuses; 2) väljaspool järjekorda takso saamise erijuhud; 3) muud õigused.
Tariifid taksoveol; 1) tariifi vabadus; 2) sõidu- ja ootetariifid; 3) öötariifid; 4) muud tariifid.
(1) Taksondusega seotud seadusandlus: 1) äriseadustik; 2) kaubamärgiseadus; 3) hinna- ja tarbijakaitset puudutavad õigusaktid; 4) keeleseadus; 5) kodakondsusseadus; 6) kohalike omavalitsusorganite õigusaktid. (2) Turvameetmed taksojuhi ja kliendi elu ning tervise kaitseks.
(1) Eesti kehtivad nõuded kindlustuse osas. Kindlustuse eri liikide puhul käsitletavad taksojuhte puudutavad küsimused. Vabatahtliku ja sundkindlustuse mõisted. (2) Ülevaade Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest.
Elukindlustuse mõiste ja kindlustuslepingute sõlmimise kord. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus isiku vanusest, tervisest, elukutsest. Hüvitiste maksmise kord surma või õnnetusjuhtumi korral. Sõitjate kindlustus.
(1) Kahjukindlustuse liigid: 1) varakindlustus; 2) sõidukikindlustus (kasko); 3) veosekindlustus. (2) Kahjukindlustuse sõlmimise kord, kindlustusmaksud, omavastutus. Kahjukindlustuse eritingimused, nende kajastamine kindlustuslepingus. Hüvitiste maksmise kord.
(1) Vastutuse kindlustamise mõiste, selle erinevus kahjukindlustusest. (2) Vastutuse kindlustus autoveonduses: 1) liikluskindlustus; 2) rahvusvaheline liikluskindlustus (roheline kaart).
(1) Liikluskindlustuse kohustuslikkus, kindlustuslepingu sõlmimise kord. Kindlustuslepingute liigid. Kindlustusmaksud, nende sõltuvus auto- ja taksojuhi omadustest. Liiklusõnnetusel tekkida võivad kahjud: 1) isikukahjud; 2) varakahjud. (2) Liiklusõnnetuse vormistamine: blanketi «Teade liiklusõnnetusest» täitmise kord. Liiklusõnnetusest teatamine. Politsei poole pöördumist nõudvad juhud. Isiku- ja varakahjude hüvitamine. Kahjude hüvitamise piirmäärad.
Praktiliste õppuste käigus täidetakse liiklusõnnetuse puhul vajalik blankett «Teade liiklusõnnetusest». Blanketi täitmise variandid: 1) süüdi on üks liiklejaist; 2) süüdi on mõlemad liiklejad; 3) süüdi on välismaalasest osapool; 4) süüdlane põgenes õnnetuskohalt.
Eestis kehtivad seadused, mis reglementeerivad autojuhi kui suurima ohu allika valdaja vastutuse. Kõigi seaduste juures tuleb käsitleda põhiliselt taksojuhte puudutavaid ning praktilises töös esilekerkivaid olukordi.
(1) Süüteo mõiste, süüteo koosseis, liigid, karistuse liigid ja määrad. (2) Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused, lisakaristused, muud mõjutusvahendid. (3) Liiklusalased kuriteod. (4) Kuriteo uurimisega tegelevad organid. Kohtud, nende liigid ja astmed. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord. (5) Kuritegude tõkestamine. (6) Illegaalne sisseränne.
(1) Liiklusohutus alaste teadmiste täiendamine: 1) liiklusreeglite kinnistamine ja süvendamine; 2) mitmesuguste liiklusolukordade analüüs ja hindamine; 3) riske vältiva käitumisviisi kujundamine. (2) Juht ja sõiduk erinevates liiklusolukordades: 1) teisi liiklejaid ja ümbritsevat looduskeskkonda arvestava hoiaku kujundamine; 2) piisava ohutunde kasvatamine asjatu riski vältimiseks liikluses; 3) vajalike oskuste analüüsimine ja nende arendamine võimalike ohuolukordade ennetamiseks; 4) ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku sõidumaneeri kujundamine; 5) tegutsemine liiklusõnnetuste ajal.
(1) Ühe veoliigi ametikoolituse läbinud ja vastavat tunnistust omavale isikule teise veoliigi ametikoolituse õppekava koostamisel võib koolitusasutus arvestada isiku poolt juba läbitud teemadega ja koostada sellest tulenevalt lühendatud õppekava. (2) Isik, kes taotleb või kellele on antud C-, D-kategooria auto või CE-kategooria autorongi juhtimisõigus seoses teenistusülesannete täitmisega kaitseväes või kes omab nende kategooriate sõidukite juhtimisõigust alla kahe aasta, võib ametikoolituse tunnistuse saada kiirendatud ametikoolituse õppekava edukal läbimisel määruses kehtestatud korras. (3) Koolitajal on õigus käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ametikoolitust korraldada selliselt, et § 19 lõikes 1 ja § 64 lõikes 1 või § 19 lõikes 3 ja § 64 lõikes 3 või § 191 lõikes 1 ja §-s 641 nimetatud õppekavades toodud kokkulangevad õppeained viiakse läbi koos. Samuti on koolitajal õigus koos läbi viia § 19 lõikes 1, § 19 lõikes 3 ja § 191 lõikes 1 või § 64 lõikes 1, § 64 lõikes 3 ja §-s 641 nimetatud õppekavades toodud kokkulangevate õppeainete praktilised õppetunnid.
(1) 2 (2) 3 (3) Bussijuhi ametikoolituse õppekavas olev kümnetunnise individuaalse sõidupraktika nõue kas käsilülitus- või automaatkäigukastiga bussiga vähemalt ühe sõidutunni ulatuses erinevalt ülejäänud sõidupraktikast jõustub 1. jaanuaril 2014. aastal. (4) Enne 2014 aasta 1. novembrit kehtinud veoautojuhi täienduskoolituse õppekava alusel võib koolitaja koolitust läbi viia kuni 2015. aasta 1. märtsini.