(1) Spordi toetuseks nähakse raha ette igal aastal riigieelarves. (2) Riigieelarvest finantseeritakse riigiasutusena tegutsevaid spordiasutusi ja toetatakse riigi asutatud sihtasutusi, spordiorganisatsioone ning spordivaldkonna arenguks vajalikke spordiprogramme ja -projekte.
(1) Spordiorganisatsioonidena käsitletakse «Spordiseaduse» §-s 4 nimetatud institutsioone. (2) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. (3) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
(1) Noortespordi toetus on ette nähtud spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele noortega tehtava tulemusliku sporditöö eest. Toetuse eraldamisel arvestatakse alljärgnevaga: 1) spordiala edukus viimase nelja aasta jooksul noorte (kadettide) maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel; 2) spordiala edukus viimase nelja aasta jooksul juunioride maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel; 3) spordialaga tegelejate arv riikliku statistika alusel; 4) spordialal kutsekvalifikatsiooni omavate treenerite arv. (2) Spordialaliidud kinnitavad juhatuse või muu põhikirjas ettenähtud otsustusõigust omava organi otsusega spordiklubidele ja -koolidele toetuste eraldamise kriteeriumid, toetuste saajad ja suuruse. Spordialaliit võib enda käsutusse jätta juhatuse otsusega kuni 25% eraldatavast summast kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, suurematel tiitlivõistlustel osalemiseks, õppekogunemiste organiseerimiseks ja sportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katteks.
Spordialaliitude toetus on ette nähtud spordialaliitude põhikirjaliste eesmärkide ja arengukavas kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning ühekordsete projektide realiseerimiseks. Toetuse eraldamisel spordialaliitudele arvestatakse alljärgnevaga: 1) saavutused olümpiamängudel ja maailma- ning Euroopa meistrivõistlustel viimase nelja aasta jooksul; 2) spordialaga tegelejate arv riikliku statistika alusel; 3) rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamine Eestis; 4) spordialal kutsekvalifikatsiooni omavate treenerite arv; 5) spordiala arenguperspektiiv lähtudes spordialaliidu arengukavast.
(1) Harrastusspordi toetus eraldatakse harrastusspordi arendamiseks, üleriigilise ja regionaalse tähtsusega spordiprojektide ja arengukavade realiseerimiseks ning sellealaseks organisatsiooniliseks tegevuseks. Toetust võidakse eraldada ka üldise liikumisharrastuse laiendamiseks ja vastavasisuliste projektide rahastamiseks. (2) Harrastusspordi toetus eraldatakse spordiorganisatsioonidele, maavalitsustele ja maakonna spordiliitudele. (3) Spordiorganisatsioonid esitavad harrastusspordi toetuse saamiseks järgmisel eelarveaastal kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile iga aasta 15. juuniks. Toetust saavad spordiorganisatsioonid, kes pakuvad harrastusspordialaseid teenuseid elanikkonna erinevatele gruppidele, propageerivad liikumisharrastuse tähtsust ja tutvustavad tegevusvõimalusi. (4) Maakondliku tähtsusega ja maakonna arengukavas olevate tegevuste elluviimise kindlustamiseks eraldab Kultuuriministeerium toetuse maavalitsuste kaudu. Maavalitsustele eraldatava toetuse summa kujuneb 45% võrdse eralduse ja 55% elanikkonna arvu järgi. Maavalitsus suunab toetuse edasijaotamiseks maakonna spordiliidule või jaotab nimetatud toetuse vastavalt esitatud taotlustele. (5) Maavalitsus või maakonna spordiliit kinnitab toetuse taotlemise ja andmise korra ning kriteeriumid ja sõlmib toetuse saajatega lepingud. Lepingus kajastatakse toetuste kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruandluse esitamise kord ja lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid. (6) Maakonna spordiliidule eraldatakse toetus arengukavade realiseerimiseks, projektide läbiviimiseks ja organisatsioonilise tegevuse tugevdamiseks. Toetust võidakse eraldada ka piirkondlikul põhimõttel tegutsevale spordiühendusele.
Treenerite kutsekvalifikatsiooni toetus on ette nähtud spordi valdkonnas treeneri kutsekvalifikatsiooni omistavale organile kutse omistamisega seotud kulude osaliseks katmiseks ning täiendkoolituse läbiviimiseks.
Toetus rahvuslikule olümpiakomiteele nähakse ette olümpialiikumise arendamiseks, ühistegevuse korraldamiseks ja teiste põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning spordiprojektide realiseerimiseks.
Toetus Euroopa Nõukogu dopinguvastasest konventsioonist, spordis dopingu kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist ja maailma dopinguvastasest koodeksist tulenevate ülesannete täitmiseks eraldatakse igal aastal Sihtasutusele Eesti Antidoping.
Muude spordivaldkonna arenguks vajalike spordiprogrammide ja -projektide toetamise otsustab kultuuriminister vastavalt iga-aastase eelarve võimalustele. Toetuse eraldamise põhimõtted ja juhised toetuse taotlemiseks kehtestab vastava spordiprogrammi või -projekti kohta kultuuriminister käskkirjaga.
Käesoleva määruse alusel spordile eraldatavad toetused kinnitatakse igal aastal kultuuriministri käskkirjaga.
Kultuuriministeerium sõlmib toetuse saajaga lepingu, milles kajastatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruandluse esitamise kord ning lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid.
(1) Käesoleva määruse § 1 lõike 2 alusel spordi toetuseks eraldatud vahenditest on õigus jätta reservi kuni 10%, mille kasutamise otsustab vastavalt taotlustele kultuuriminister. (2) Reservist võivad aasta jooksul toetust taotleda spordiorganisatsioonid uute treeninggruppide avamiseks, täiendavate ürituste korraldamiseks ja muude ettenägematute kulude katteks.