Redaktsioonide võrdlus

Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 21.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku tekstis asendatakse sõna „spetsialist” sõnaga „asjatundja” vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõigeparagrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (§ 1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.”; 3) paragrahvi 4 punktis 2, § 492 lõikes 6 ja § 508³ lõike Seadustiku reguleerimisala (1 punktis 2 asendatakse sõna „eelistused” sõnaga „eesõigused” vastavas käändes; 4) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakseKäesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja sõnastatakse järgmiselt: „kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. (32) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal-Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keeldekord. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.”; 52) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tunnistaja,” sõnaga „asjatundja,”; 6) paragrahvi 13 lõige 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseniEeluurimiskohtunik on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeidmaakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.”; 7) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301Käesolevas seadustikus sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alusannab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.”; 8) paragrahvi 15 lõike 1 tekstist jäetakse välja sõna „suuliselt”; 9) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2¹ nimetatud isiku ütlustele.”; 10) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Maakohus võib kolmest kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus arutada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kriminaalasju. Kohtukoosseisu liikmeks võib olla ka halduskohtu kohtunik.”; 11) paragrahvi 24 lõigelõike 4 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga Harju Maakohtus kuni kolm kohtunikku ja igas teises maakohtus kaks kohtunikku.”; 124) paragrahvi 2763 lõikes 1 asendatakse sõnadsõna „süüdistatav või kannatanuteabesalvestis” sõnaga „menetlusosalineteabetalletus”; 13) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.”; 14) paragrahvi 31 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2” sõnadega „lõikes 1”; 16) paragrahvi 36, § 37 lõiget 2, § 39 lõiget 2 ja § 40¹ lõiget 263 täiendatakse pärast sõna „õigused” sõnadega „ja kohustused”; 17) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks;”; 18) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41¹ järgmises sõnastuses: „(41¹) Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagiJulgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samutikriminaalmenetluses otsustab riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda.”; 19) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Menetlustoimingus kohaldatakse tsiviilkostjale tunnistaja kohta sätestatutpeaprokurör, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.”; 20) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ningarvestades käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.”; 21) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel.”; 22) paragrahvi 43 lõiget 126¹ lõikes 2 täiendatakse punktiga 4: „4) kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitsekohustuse, ja ta ei ole endale nimetanud asenduskaitsjat.”; 23) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Menetleja teavitab kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata talle kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed. (4) Kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, määrab Eesti Advokatuur eeluurimiskohtuniku taotlusel kaitsja võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel.”; 24) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „menetlusseisundi” tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 43 1267 lõikes 4 sätestatud juhul”; 25) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest: 1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses; 2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses; 3) lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetluses, kui süüdistatav vastab käesoleva seadusega lepingulisele kaitsjale kehtestatud nõuetele ning esitab kohtule kirjaliku põhistatud taotluse lubada kaitsta end ise.”; 26) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 4¹–4³ järgmises sõnastuses: „(4¹) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loobumise vormile kehtestab justiitsminister määrusegapiiranguid. (4²) Kui kaitsja ei osale süüdistatava soovil kohtulikul arutamisel, siis on süüdistataval samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal kohtuliku arutamise käigus. (4³) Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik.”; 276) paragrahvi 4564 lõige 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (86) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsiooni või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale ning eelmenetlust Riigikohtus, kui seda soovib kaitsealune.”; 28) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 1Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kaitsja keeldub kaitsekohustuse võtmisest üldmenetluse asjas ning peab võetud kaitsekohustusest hiljemalt eelistungil loobuma, kui tal ei ole võimalik asja kohtulikul arutamisel osaleda kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest.”; 297) paragrahvi 47 täiendatakse lõikegaseadustiku 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Kaitsja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Kaitsjal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada kaitsealuselepeatüki 5. Kaitsealuse kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib kaitsja avaldada vaid kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid.”; 30) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 1jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus;”; 31) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes; 33) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras. jaguVaatlus ja päring sideettevõtjale”; 348) seadustikku täiendatakse §-ga 4990¹ järgmises sõnastuses: „49§ 90¹. Kohtuniku esitatud taandamistaotluse lahendamineAndmete nõudmine sideettevõtjalt (1) Käesoleva seadustiku § 49 lõikes 6 nimetatud taandamistaotluse esitab kohtunik või kohtukoosseis kohtu esimehele või tema määratud kohtunikule. (2) Kuni taandamistaotluse lahendamiseniMenetleja võib kohtunik või taandamistaotluse saanud kohtukoosseis teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguidpäringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (32) Kohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik lahendab taandamistaotluse määrusega kirjalikusUurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. (4) Maakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab ringkonnakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Ringkonnakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab Riigikohtu esimees või tema määratud kohtunik. Riigikohtu kohtuniku taandamistaotluse lahendab asja arutav kohtukoosseis.”; 35) paragrahvi 50 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Taandamistaotlus lahendatakse nõupidamistoas koostatud määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte poolitumise korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. Kui kohtukoosseis leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustikukohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel, siis määrust ei koostata, vaid taandamistaotlus esitatakse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49111¹ ettenähtud korras. (6) Kui kohtunik arutab kriminaalasja ainuisikuliselt, lahendab ta taandamistaotluse ise. Kui kohtunik leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.”; 36) paragrahvi 52 lõikes 1, § 53 lõikes 1, § 59 lõikes 1, § 96 lõike 1 punktis 1, § 157 lõigetes 2 ja 3 ning § 162 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 3–5” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 6”; 37) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tsiviilkostja” sõnadega „loetletud andmete kohta, kolmas isik”; 38) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Kohus taandab kaitsja, kui kaitsja on rikkunud käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1¹ sätestatut, rikkumine segab tal kaitseülesande korrektset täitmist ning tamida ei ole määranud asenduskaitsjat.”; 39) paragrahvi 59 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja on kohustatud taandumanimetatud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustelparagrahvi esimeses lõikes. KannatanuPäringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja taandamisel järgitakse käesolevas seadustikus kaitsja taandamiseks ettenähtud sätteid.”; 41) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tõendmille kohta andmete nõudmine on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestislubatud. (23) Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseksKäesolevas paragrahvis ettenähtud päringu võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeidteha üksnes siis, välja arvatud juhul, kui see on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendigavältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.”; 429) paragrahvi 64 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahv 65121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 65121. Reisil viibival laevalJälitustoimingust teatamine ja välisriigis saadud tõendidjälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine (1) Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseksJälitustoimingu teinud asutus või tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetegajälitustoimingut taotlenud uurimisasutus teatab jälitustoimingust viivitamata isikule, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust. (2) Kui kriminaalmenetluse esemekskelle suhtes on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu, mis pandi toime väljaspool Eesti Vabariiki, siis on kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis kogutud tõendeid, kui tõendi saamisekstoiming tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, sõltumata asjaolustning isikule, kas menetlustoiming tehti abistamistaotluse aluselkelle perekonna- või mitte. (3) Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku,eraelu puutumatust on kapteni poolt kaubandusliku meresõidu koodeksi § 73 alusel koostatud dokumendid kriminaalmenetluses tõendiks.”; 44) paragrahvi 66 lõige 2 muudetakseoluliselt jälitustoiminguga riivatud ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluseskes on kriminaalasimenetluse käigus tuvastatud. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud,Prokuröri loal võib olla kohtumenetluses tunnistajaks käesoleva seadustiku § 289 lõikes 4 sätestatud juhul tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.”; 45) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohtakuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui see võib: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjuselkahjustada oluliselt kriminaalmenetlust; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõttkahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidegaseada teise isiku ohtu; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.”; 46) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Tunnistaja on kohustatud andma ütlusiseada ohtu jälitusasutuse meetodite, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt.”; 47) seadustikku täiendatakse §-ga 67¹ järgmises sõnastuses: „§ 67¹. Tunnistaja esindaja (1) Tunnistaja võib taotledataktika, et tema õiguste kaitseks viibiks kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaatjälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või muu käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik. (2) Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana isikutpolitseiagendi, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja, asjatundja, võib osutuda tunnistajaksvariisiku või asjatundjaks või on põhjendatud kahtlus, etsalajasele koostööle kaasatud isiku huvid on vastuolus tunnistaja huvidegakoostöö salajasuse. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest. (32) Kui tunnistajal ei õnnestu kolme tööpäeva jooksul alates menetleja kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesolevaKäesoleva paragrahvi lõigete lõikes 1 nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja 2 nõuetele vastava esindajaga jälituse tulemusena saadud foto, viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata. (4) Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamissefilmi, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi. (5) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §heli-s 214 ettenähtud tingimustel või videosalvestisega või muu teabetalletusega.”; 48) paragrahvi 68 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Suunavaid küsimusi Prokuröri loal võib esitada ainult käesoleva seadustiku § 288¹ lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel.”; 49) paragrahvi 68 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 50) seadustikku täiendatakse §-ga 69¹ järgmises sõnastuseskuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed: „§ 69¹. Ütluste deponeerimine (1) Prokuratuur, kahtlustatavteiste isikute perekonna- või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. (eraelu kohta; 2) Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras. (3) Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale. (4) Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsjatutvustamine võib kahjustada teise isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva seadustiku § 163¹ lõigetes 4seadusega tagatud õigusi ja&#160 vabadusi;5 sätestatud ulatuses. (5 3) Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud prokurörmis sisaldavad riigisaladust või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud menetlusosaline ei ilmu ülekuulamiselesalastatud välisteavet või ei toimeta kohtuniku juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata. (6) Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des&#160teise isiku seadusega kaitstud saladusi;155–158 ning 287–291 sätestatut.”; 51 4) paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 70. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused (1) Menetlejamille tutvustamine võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötajaseada ohtu jälitusasutuse töötaja, sotsiaaltöötajapolitseiagendi, pedagoogivariisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või psühholoogi. (2) Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudubjälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, siis on lastekaitsetöötajatervise, sotsiaaltöötajaau, pedagoogihea nime või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikalevara; 25) tunnistaja on noorem kui neljateistaastanemille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisegasalajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses; 36) tunnistaja on kõne-mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. (3) Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes&#160taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta;2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus 7) mida ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. (4) Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õiguseraldada ja esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusegaselliselt, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumineet neist ei takista taotluse kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses.”; 52) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siisilmneks andmed, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; 2) tamis on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud.”; 53) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kahtlustataval ja tema kaitsjal on õigus saada ülekuulamise käigus koopia kahtlustatava ülekuulamise protokollistloetletud käesoleva seadustiku § 76 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ulatuses6.”; 54) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 3–6.”; 55) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.”; 5610) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tehnilise lahenduse abil korraldatud vastastamine videosalvestatakse.”; 57) paragrahvi 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Menetleja nõudmisel kinnitab vastastatav iga protokollitud vastuse õigsust allkirjaga.”; 58) paragrahvi 79 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Ütluste olustikuga seostamise käigus antavate ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.”; 59) paragrahvi 81 lõige peatüki 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.”; 60) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: jagu „ (3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.Tõendite kogumine jälitustoiminguga”; 61) paragrahvi 84 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6211) paragrahvi 91 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 3 loetletud erandeid.”; 63) paragrahvi 91seadustikku täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.”; 64) paragrahvi 91 lõigepeatükiga 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.”; 65) paragrahvi 91 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 66) paragrahvi 92 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse protokolli koostamine vajalik.”; 67) seadustiku 3. peatüki 7. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. jagu Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine”; 68) paragrahvi 98 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 69) paragrahvi 98 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses”; 70) paragrahvi 109 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 2¹ ning §-dest 68 ja 69.”; 71) seadustikku täiendatakse peatükkJÄLITUSTOIMINGUD §-ga 109 126¹ järgmises sõnastuses: „§ 109¹. AsjatundjaJälitustoimingu tegemise üldtingimused (1) AsjatundjaJälitustoiming on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikusisikuandmete töötlemine seaduses sätestatud juhtudelülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdinasisu andmesubjekti eest. (2) Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks asjatundja isikuJälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, tema pädevuse ning tema suhted kahtlustatavakui andmete kogumine muude toimingutega või süüdistatavaga. Asjatundja avaldused seoses tõendite avastamise ja talletamisega protokollitakse. (3) Asjatundja võib kuulata üle järgmiste asjaolude kohta: 1) asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik; 2) muud asjaoludkogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu,ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. (4) Asjatundja kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. (5) Kui ilmneb, et asjatundja võib teada käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud asjaolusid, kuulatakse ta nende kohta üle tunnistajanakahjustada kriminaalmenetluse huve. Sama isiku võib tunnistajana ja asjatundjana üle kuulata ühe menetlustoimingu käigus.”; 72) paragrahvi 110 lõiget 1¹ täiendatakse pärast arvu „323¹,” arvuga „331²,”; 73) paragrahvi 124 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui seeJälitustoiminguga ei takista kriminaalmenetlust.”; 74) paragrahvi 124 täiendatakse lõigetega 4, 5või ohustada isiku elu ja 6 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui asitõendi äravõtmisest on möödunud kuus kuudtervist, kuid kriminaalasjas ei ole süüdistatavat, antakse omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel asitõend taotluse esitajale hoiule asitõendi hoidmise tingimuste kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5põhjendamatult ohustada vara ja 6 nimetatud juhtudelkeskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. (5) Prokurör võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuuekuulist tähtaega uurimisasutuse taotlusel kuni ühe aastani. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust. (6) Eeluurimiskohtunik võib pikendada prokuratuuri taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaegu kauemaks kui üks aasta, kui süüdistuse esitamise viibimineJälitustoiminguga saadud teave on tingitud kriminaalasja keerukusesttõend, mahukusest või rahvusvahelise koostööga kaasnevatest erandlikest asjaoludest. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.”; 75) paragrahvi 128 lõiked 1jälitustoimingu loa taotlemisel ja 2 muudetakseandmisel ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. (2) Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja allkiri. Allkirja võtmisel hoiatatakse isikut, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit.”; 76) paragrahvi 128 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur pikendada elukohast lahkumise keelu tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani. (4) Elukohast lahkumise keeldu rikkunud isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus kohtumenetluse poole taotlusel trahvida kohtumääruse alusel.”; 77) paragrahvi 130 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „jälitustoimingu tegemisel on taotlenud” tekstiosaga „, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi pooltjärgitud seaduse nõudeid. ”; 78) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vahistamistaotlus” sõnadega „või vahistamise pikendamise taotlus”; 79) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹5) Eeluurimiskohtunik võib korraldadaJälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu vahistamistaotluse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”; 80) paragrahvi 135 lõike 2 teine lause tunnistataks kehtetuks; 81) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 5 126² järgmises sõnastuses: „(5²) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute osavõtu kautsjonitaotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”; 82) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur kautsjoni määrusega.”; 83) paragrahvi 137 pealkiri ning lõiked 1asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 137. Vahistuse ja kautsjoni põhjendatuse kontroll (1) Kahtlustatavjälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule või kohtule esitada taotluse kontrollida: 1) vahistuse põhjendatust vahistamisest kahe kuu möödumisel; 2) kautsjoni põhjendatust kautsjoni kohaldamisest nelja kuu möödumisel. (2) Eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurörallüksuste ja kaitsja ning vajaduse korral ka vahistatu või isiktöötajate kaudu, kellele kautsjoni kohaldati. Uue taotluse võib esitada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.”; 84) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abilsamuti politseiagentide, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetelevariisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. ”; 85) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹6) Kui eeluurimiskohtunik või kohus leiab, et kautsjoni edasine kohaldamine ei ole põhjendatud, tuleb kohtumääruses märkida, kas kautsjon tagastatakse või kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes vahi all pidamist.”; 86) paragrahvi 137¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 87) seadustikku täiendatakse §Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla-ga 137² järgmises sõnastuses: „§ 137². Süüdimatus seisundis õigusvastase teo toime pannud või raske psüühikahäirega isiku vahi alt vabastamine (1) Kui ekspertiisi tulemusena selgub ja linnavolikogu liikme, et vahistatu on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundiskohtuniku, ta on vaimuhaigeprokuröri, nõdrameelne või tal on muu raske psüühikahäire, vabastatakse ta viivitamata prokuratuuri määrusega vahi alt, kui käesoleva seadustiku §-st 395¹ ei tulene teisiti. (2) Uurimisasutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisiakti viivitamata prokuratuurile.”; 88) paragrahvi 138 lõige 1 muudetakseadvokaadi ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel või kohaldab talle kuni viis päeva aresti.”; 89) seadustikku täiendatakse §-ga 138¹ järgmises sõnastuses: „§ 138¹. Rahatrahvi määramine (1) Kui kohtul või eeluurimiskohtunikul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahvvaimuliku, võib selle suurus olla kuni 3200 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisunditRiigikogu valitava ja muid asjaolusid. (2) Alaealisenimetatava ametiisiku nende nõusolekul ning alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemat või eestkostjat, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjat. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita. (3) Isikule võib rahatrahvi määrataseadusliku esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimaliknad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või mõistlik. (4) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud rahatrahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi. (5) Trahvituletunnistajad või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.”; 90) paragrahvi 139 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „uurimisasutusse,” sõnaga „ekspertiisiasutusse,”; 91) paragrahvi 139 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹)kui kuritegu on alust arvata, et isik hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;”; 92) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Vajaduse korral märgib menetleja tagaotsitavaks kuulutamise määrusesse kohustuse toimetada tagaotsitav tabamisel menetleja juurde, järgides sundtoomise kohta sätestatut.”; 93) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse tema sundtoomist menetleja juurdesuunatud nende või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse kandmise kohta, millest teavitatakse menetlejatnende lähedase vastu.”; 94) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (37) Kui ametist kõrvaldamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korrasjälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur ametist kõrvaldamise määrusega.”; 95) paragrahvi 141¹ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abiledastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”; 96) paragrahvi 141² pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 141². Ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll (1) Kahtlustatavfilmi, süüdistatavheli- või tema kaitsja võib ametist kõrvaldamisevideosalvestise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusimuu teabetalletusega. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.”; 97) paragrahvi 141² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹8) Kui ajutise lähenemiskeelugaJälitusasutusel on piiratud kahtlustatava või süüdistatava õigust kasutada oma eluruumi, võib kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud taotluse ühe kuu möödumisel ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest.”; 98) paragrahvi 141² lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Eeluurimiskohtunik või kohus vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja. Ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamise juurde kutsutakseõigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka kannatanu.”; 99) paragrahvi 141² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abilandmeid, mis vastab käesoleva seadustikupärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud. § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele 126².”; 100) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Jälitustoimingu tegemise alused (1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamisePolitsei- ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatavaPiirivalveamet, süüdistatava või süüdimõistetuKaitsepolitseiamet, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamisesMaksu- ja vara võõrandamise tõkestamises.”; 101) paragrahvi 142 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Vara arestimise määrust tutvustatakse viivitamata isikuleTolliamet, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.”; 102) paragrahvi 142 lõiked 8 ja 9 muudetakseSõjaväepolitsei ning sõnastatakse järgmiselt: „ Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (8edaspidi jälitusasutus) Kinnisasja arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. (9) Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile.”; 103) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastusesvõivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel: „ (111) Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuurvajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega.”tõkestamise eesmärgil; 104) paragrahvi 143¹ lõikes 1 asendatakse sõna „menetleja” sõnadega „prokuratuur või kohus”; 105) paragrahvi 144 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.”tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 1063) paragrahvi 145 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus;”; 107) paragrahvi 145 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹)vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku § 206 lõikes 116¹ sätestatud korras tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus;”; 108) paragrahvi 146 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud.”  109) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) karistust kergendavad ja raskendavad asjaoludpeatükis sätestatule;”; 110) paragrahvi 154 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;”; 111) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses: „9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta; 10) andmed asitõendite ja muudevajadus koguda kriminaalmenetluses äravõetud objektideteavet kuriteo kohta; 11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta. ”; 112) paragrahvi 155 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 113) paragrahvi 155 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kohtutoimingute nimetused ajalises järjestuses;”; 114) paragrahvi 155 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Kohtuistungi sekretär protokollib istungi selle sujuvat kulgemist katkestamata. (2²) Kui kohtuistung heli- või videosalvestati, on heli- või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele.”; 115)Käesoleva paragrahvi 156 lõigelõike 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (punktides 1) Üldmenetluses toimuv kohtuistung helisalvestatakse. Kohus võib kohtuistungi või osa sellest ka videosalvestada.”; 116) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ (4) Üldmenetluses toimuva kohtuistungi nimetatud alusel võib jätta erandjuhul salvestamatateha jälitustoimingu, kui vahetult enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestaminetegemist on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas. (5) Kohtuistung heli- või videosalvestatakse digitaalsel kujul.”; 117) seadustikku täiendataksekaristusseadustiku §-ga 156¹ järgmises sõnastuses: „§ 156¹. Kohtuistungi salvestise ja protokolliga tutvumine (1) Kohtumenetluse pooltel on õigus saada kohtuistungi protokolli koopia ja kohtuistungi helisalvestamise korral kohtuistungi helisalvestis. (2) Kohus teavitab kohtumenetluse pooli protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli viivitamata pärast allkirjastamist elektrooniliselt prokurörile ning teistele kohtumenetluse pooltele, kes on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Kohtuistungi protokolliga võib kohtumenetluse pool tutvuda ka kohtu kantseleis. (3) Kohtumenetluse poole taotlusel teeb kohus allkirjastatud kohtuistungi protokolli kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel istungipäevast. (4) Kohtuistungi helisalvestise koopia väljastatakse kohtu kantseleist digitaalsel andmekandjal või elektrooniliselt kolme päeva jooksul sellekohase taotluse esitamisest. Prokurörile tehakse kohtuistungi helisalvestise koopia kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel. (5) Kohtuistungi videosalvestamise korral tutvustab kohus kohtumenetluse poolele videosalvestist kohtus kolme päeva jooksul sellekohase taotluse esitamisest. (6) Osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi protokolli või salvestise koopia väljastab kohus vaid juhul, kui sellega ei seata ohtu käesoleva seadustiku §des 12 lõikes 1 nimetatud huve. Kinnise istungi salvestise või protokolliga võimaldab kohus kohtumenetluse poolel tutvuda kohtus. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koopiate valmistamise eest võetava tasu suuruse kuni 65 eurosenti lehekülje kohta ja maksmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”; 118) paragrahvi 157 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtuistungi sekretär on kohtuteenistuja89–93¹, kelle ülesanne on kohtuistung tehniliselt ette valmistada95–97, korraldada seaduses ettenähtud juhul või kohtu korraldusel selle heli- ja videosalvestamine ning protokollida kohtuistungi tingimused99, käik ja tulemused.”; 119) paragrahvi 158 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „Kui” sõnadega „kohtunik või”; 120) paragrahvi 159 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend101–104, millega kriminaalasi otsustatakse sisuliselt.”; 121) paragrahvi 160² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Advokaadid106, notarid107, kohtutäiturid110–114, pankrotihaldurid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused esitavad avaldused116, kaebused ja muud dokumendid menetlejale elektrooniliselt118, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument muus vormis.”;120, 122) seadustikku täiendatakse §-ga 1604 järgmises sõnastuses: „§ 1604. Väljakirjutuste tegemine ja koopia saamine (1) Kui isikul on käesoleva seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga, võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia133–137, kui käesolevas seadustikus ei ole reguleeritud teisiti. (2) Kriminaalmenetluse huvides võib prokuratuur motiveeritud määrusega teatud ajaks väljakirjutuste tegemise138¹ ja koopia saamise õigust piirata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kehtestab justiitsminister käesoleva seadustiku141–146, § 156¹ lõikes151 lõigetes 7 sätestatud korras.”; 123) seadustiku 5. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Isiku väljakutsumine ja kohtuistungi aja avaldamine”; 124) paragrahvi 163¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Maakohtus üldkorras menetletavas kriminaalasjas korraldab tunnistaja, asjatundja ja eksperdi väljakutsumise kohtumenetluse pool, kes taotleb vastava isiku ülekuulamist.”; 125) paragrahvi 163¹ lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tunnistajale” sõnadega „, asjatundjale ja eksperdile”; 126) paragrahvis 165 asendatakse sõna „postiasutus” sõnadega „postiteenuse osutaja” ja sõnad „väljastusteatega tähtkiri” sõnadega „allkirja vastu väljastatav postisaadetis” vastavas käändes; 127) paragrahvi 165 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kutse võib saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu.”; 128) seadustikku täiendatakse §-ga 169¹ järgmises sõnastuses: „§ 169¹. Kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse kohtu veebilehel, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, kriminaalasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.”; 129) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 174. Menetlusvälise isiku kulude hüvitamine”; 130) paragrahvi 177 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tunnistaja esindajale käesoleva seadustiku § 67¹ järgi makstavad summad.”; 131) paragrahvi 180 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.”; 132) paragrahvi 186 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 punktidesja 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. (2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.”; 133) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Määratud kaitsjale toimingupõhise tasu väljamaksmise taotluse võib menetleja lahendada pealdisena kaitsja esitatud kaitsjatasu väljamõistmise taotlusel.”; 134) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamiseks on vaja nõuda kuriteoteate esitajalt täiendavaid andmeid. Kuriteoteate esitajat teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.”; 135) paragrahvi 199 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.”; 136) paragrahvi 199 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kahtlustatav, süüdistatav või tema esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis§-s 6 sätestatud juhul.”; 137) paragrahvi 204 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 138) paragrahvi 205 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 139) seadustikku täiendataks §-ga 205² järgmises sõnastuses: „§ 205². Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kui kohtueelses menetluses ilmneb157, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.”; 140) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.”; 141) paragrahvi 207 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi161 lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.”; 142) paragrahvi 207 lõiget 3 täiendatakse sõna „või” järel sõnaga „põhistatud”; 143) paragrahvi 208 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku, §-sdes 205² nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata163, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.”; 144) paragrahvi 208 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kriminaalmenetluse lõpetamise või käesoleva seadustiku § 205² alusel lõpetamata jätmise korral senise menetluse lühikirjeldus; 5) kaebaja arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud või motiivid164, miks kaebaja leiab172–179, et tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud.”; 145) paragrahvi 208 täiendatakse lõigetega 7183–9 järgmises sõnastuses: „ (7) Kui kohtunik leiab185, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud187–190, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse199 ja lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid. (8) Ringkonnakohtu lahendis200, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.”; 146) paragrahvi 209 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 209. Kriminaaltoimiku arhiivimine”; 147) paragrahvi 209 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjas antakse kriminaaltoimik arhiivi kohtulahendi jõustumisel.”; 148) paragrahvi 210 lõike 2 punkti 4 täiendatakse sõna „eksperdi” järel sõnaga „, asjatundja”; 149) paragrahvi 212 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos; 7) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos.”; 150) paragrahvi 212 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 151) paragrahvi 213 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.”; 152) paragrahvi 214 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel.”; 153) paragrahvi 215 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.”; 154) paragrahvi 215 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses”; 155) paragrahvi 216 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. (2) Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi ühe kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; 2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike201 lõikes 2 punktis 2 või, § 239 lõike202 lõigetes 2 punktisja 3 nimetatud asjaolu tõttu. (3) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse: 1) mitme kuriteo toimepanemises§-des  2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises. (4) Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas204, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. (5) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega206–214, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks216¹–217, sõltumata käesolevas paragrahvis nimetatud eraldamise tingimuste olemasolust. (6) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse217², prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.”; 156) paragrahvi 218 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kinnipeetu vabastamise korral vabastamise alus, kuupäev ja kellaaeg.”; 157) paragrahvi 218 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamisest teatatakse viivitamata prokuratuurile.”; 158) paragrahvi 222 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 222. Uurimisasutuse toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel (1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas vajalikud tõendid on kogutud224, edastab ta kriminaaltoimiku227, mille materjal on süstematiseeritud ja lehed nummerdatud231–238, viivitamata koos kriminaaltoimikus hoitavate asitõendite, salvestiste ja anonüümse tunnistaja isikuandmeid sisaldava pitseeritud ümbrikuga prokuratuurile. Prokuratuuri korraldusel esitab ta prokuratuurile kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis vastab käesoleva seadustiku § 153 nõuetele. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastatakse prokuratuurile koos kriminaaltoimikuga paberil ja elektrooniliselt.”; 159) paragrahvi 222 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Prokuratuuri saadetavale kriminaaltoimikule lisatakse õiend kriminaalmenetluse kulude kohta.”; 160) paragrahvi 223 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku §240 lõigetes 224 järgi.”; 161) paragrahvi 224 pealkiri2 ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 224. Kriminaaltoimiku esitamine kaitsjale, kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks (1) Prokuratuur esitab kaitsjale kriminaaltoimiku koopia elektroonilisel andmekandjal või kaitsja kirjaliku põhistatud taotluse alusel paberil. Kaitsja võib toimiku koopiast loobuda. Koopia vastuvõtmise või sellest loobumise kohta annab kaitsja allkirja.”; 162) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „ (8) Kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks käesoleva seadustiku § 223 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud materjal ning võimaldatakse teha sellest tasu eest koopiaid. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tasu suuruse kehtestab justiitsminister käesoleva seadustiku § 156¹ lõikes 7 sätestatud korras. (10) Prokuratuur otsustab kaitsjale toimiku ja sellest kõrvaldatud materjali tutvustamisel3, kas ja millises ulatuses on kaitsjal lubatud teha toimikust või esitatud materjalidest täiendavaid koopiaid, arvestades isikuandmete kaitse vajadust. Prokuratuur märgib koopia tegemise keelu kaitsjale esitatavale dokumendi või toimiku koopiale.”; 163) seadustikku täiendatakse §-ga 224¹ järgmises sõnastuses: „§ 224¹. Toimiku tutvustamine kahtlustatavale või süüdistatavale (1) Kaitsja tutvustab kahtlustatavale või süüdistatavale viimase soovil käesoleva seadustiku §-sdes 224 nimetatud materjale. Materjale241, millest prokuratuur on keelanud koopiat teha243, tutvustab kaitsja ainult oma ametiruumides. (2) Kaitsjal on keelatud anda koopiaid käesoleva seadustiku §-s244 ja 224 nimetatud materjalidest teistele isikutele246, välja arvatud kahtlustatavale või süüdistatavale käesoleva seadustiku § 224 lõikes248 lõigetes 10 lubatud juhul ja ulatuses.”; 164) paragrahvi 225 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 225. Taotluste esitamine ning lahendamine (1) Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamata jätmise vormistab prokuratuur määrusega.”; 165) paragrahvi 225 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud tsiviilhagi tagastab prokuratuur määrusega, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.”; 166) paragrahvi 225 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamisest keeldumine kohtueelses menetluses ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.”; 167) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi, saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse. Tsiviilhagi koopia edastab prokuratuur süüdistatavale, tema kaitsjale ja tsiviilkostjale. Üldmenetluses kohtusse saadetavas kriminaalasjas ei või tsiviilhagile lisada tõendeid.”; 168) paragrahvi 227 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 227. Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel (1) Pärast süüdistusakti koopia saamist esitab kaitsja hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kohus kaitsja põhistatud taotlusel nimetatud tähtaega pikendada.”; 169) paragrahvi 227 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „ (3) Kaitseaktis märgitakse: 1) millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks; 2) tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 3) nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb; 4) kaitsja muud taotlused. (4) Kaitseakti näidisvormi kehtestab justiitsminister määrusega. (5) Kui kaitsja ei esita kaitseakti käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks, teatab kohus sellest viivitamata advokatuuri juhatusele ning teeb süüdistatavale ettepaneku valida endale uus kaitsja kohtu määratud ajaks või pöördub Eesti Advokatuuri poole uue kaitsja määramiseks vastavalt käesoleva seadustiku § 43 lõike 2 punktile 3.”; 170) paragrahvi 229 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtuvälisele menetlejale” sõnadega „uurimisasutusele või prokuratuurile”; 171) paragrahvi 233 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.”; 172) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda lühimenetluse kohaldamist kuni kohtuliku uurimise alguseni maakohtus.”; 173) paragrahvi 233 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Lühimenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatüki 2., 3., 5 ja 6. jaos sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.”; 174) paragrahv 234 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 234. Lühimenetluse kohaldamise taotlus (1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. (2) Kui prokuratuur keeldub lühimenetluse kohaldamisest, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras. (3) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega enne käesoleva seadustiku §-sdes 226 loetletud toimingute tegemist, koostab prokuratuur käesoleva seadustiku §250 ja 154 kohaselt süüdistusakti251, milles märgitakse, et kriminaalasjas taotletakse lühimenetluse kohaldamist. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule. (4) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule kohtuistungil. (5) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike252 lõigetes 1 punktis 1 sätestatud lahendi.”; 175) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks; 176) paragrahvi 235¹ lõiget 2 ja § 245¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seadustiku” tekstiosaga „§ 257¹ lõikes 2 ja”; 177) paragrahvi 236 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest lühimenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku §-des 69 lõike255 ja 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. (4) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”; 178) paragrahvi 237 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku pidada avakõne. Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest256, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. (2) Pärast prokuröri avakõnet küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses.”; 179) paragrahvi 237 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Süüdistatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-s 293 sätestatut. Kui süüdistatav on vastavalt käesoleva seadustiku §259 lõigetes 45 lõike2 ja 4 punktile 3 kaitsjast loobunud, siis küsitleb süüdistatavat esimesena prokurör ning seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised kohtuniku määratud järjekorras.”; 180) seadustikku täiendatakse §-ga 237¹ järgmises sõnastuses: „§ 237¹. Lühimenetluse alustamine kohtumenetluses (1) Käesoleva seadustiku § 234 lõikes 4 nimetatud taotluse saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist käesoleva seadustiku §-sdes 237 sätestatud korras. (2) Käesoleva seadustiku § 235¹ lõike 1 punkti 2 või 3 alusel lühimenetlusest keeldumise korral jätkab kohus menetlust üldises korras.”; 181) paragrahvi 238 lõike 1 punktis 3263, § 258 lõike 1 punktis 3291, § 262 punktis 3291¹, 293 ja § 337 lõike294, § 2 punktis295 lõigetes 1 asendatakse arvud „2–5” arvudega ja „2–6” ning3, § 248 lõike296 lõigetes 1 punktis2 ja 4 ja3, §-des 253 punktis 2 asendatakse arvud „1297–5” arvudega299, §-des „2300¹, 300², 302–6”; 182) paragrahvi 239 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) karistusseadustiku §-des 89–91304, 95310–97313, 99315–103316¹, § 110 lõikes 2, § 111321 lõikes 2, § 112325 lõikes 2, §-des 113326–114328, 118331, 125331³, 135333–334, 335, 336, 347, § 141 lõikes356 lõigetes 2, §1 ja 151 lõike3, § 2 punktis357 lõigetes 1 ja lõikes 43, § 200 lõike361 lõigetes 2 punktis1 ja 53, § 214 lõike364 lõigetes 2 punktisja 3, §-des 237374–376², 244384, 246389¹–394, § 251 lõike 3 punktis 3398, § 252 lõikes 3398¹, § 258 lõike 2 punktis 2, § 259 lõikes 3, § 266 lõikes 3, §-s 302400, §-des 327 lõikes 3403–407, § 405 lõikes 3414–416, § 422 lõikes 2418, §-s 418¹, 434, 435, § 441 punktis 1437–439, § 442 punktis 1, § 443 punktis 1 ning § 445 lõike 2 punktis 1 ja440 lõikes 3 ettenähtud kuritegudes;”; 183) paragrahvi 240 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud: 1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi; 2) koostab käesoleva seadustiku § 243 kohaselt protokolli selle kohta, et tsiviilkostja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus; 3) selgitab välja kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse ja tsiviilhagi kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust avaldanud, ning selgitab, et kannatanul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda.”; 184) paragrahv 241 tunnistatakse kehtetuks; 185) paragrahvi 242 lõikes 2 asendatakse arvud „240–241 ja 243” arvudega „240 ja 243”; 186) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll (1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi; 3) kahtlustatava või süüdistatava nimi; 4) tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus; 5) märge selle kohta, kas tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi; 6) tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega. (2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ja tsiviilkostja. (3) Tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.”; 187) paragrahvi 244 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Pärast käesoleva seadustiku §-s 243 nimetatud protokolli koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks. Läbirääkimiste alguses tutvustab prokuratuur kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.”; 188) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kokku ei või leppida raskemat karistust kui 18 aastat vangistust.”; 189) paragrahvi 245 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses: „6¹) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;”; 190) paragrahvi 246 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. (2) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest kokkuleppemenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku §des 69 lõike446 ja 2 punktis 1449 nimetatud nõuetelekuriteoga. (3) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”; 191) paragrahvi 247 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiseltKäesoleva seaduse alusel on jälitustoimingut lubatud teha järgmiste isikute suhtes: „ (1) Kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku anda ülevaade kokkuleppest. (2) Pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.”; 192)käesoleva paragrahvi 247 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ning lahkub nõupidamistuppa”; 193) paragrahvi 248 lõikest 1 jäetakse välja sõna „nõupidamistoas”; 194) paragrahvi 250 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seadustiku §-s 243 nimetatud protokolli, § 240 punktis 31 nimetatud arvamuse ja §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist §-s 247 sätestatud korras.”; 195) paragrahvi 252 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Süüdistatav ja kaitsja võivad süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.”; 196) paragrahvi 253 preambulit täiendatakse pärast sõnu „Kriminaalasja kohtusse saabumisel” sõnadega „alusel isiku suhtes, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest,”; 197) paragrahvi 254 lõiked 5–7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (6) Süüdistataval ja kaitsjal kelle puhul on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotledapõhjendatult alust arvata, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. (7) Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.”; 198)ta paneb toime käesoleva paragrahvi 256¹ teisest lausest jäetakse välja sõna „vahetult”; 199) paragrahvi 2564 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.”; 200) paragrahvi 2565 lõikest 1 jäetakse välja sõna „nõupidamistoas”; 201) paragrahvi 257 lõigelõikes 2 tunnistatakse kehtetuks; 202) seadustikku täiendatakse §-ga 257¹ järgmises sõnastuses: „§ 257¹. Eelistung (1) Kohus lahendab enne kohtuliku arutamise algust korralduslikud küsimused eelistungil, kui esineb mõni käesoleva seadustiku §-s 258 nimetatud alus. (kuriteo; 2) Kui ilmneb käesoleva seadustiku § 258paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud alusalusel isiku suhtes, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi.”kes on kuulutatud tagaotsitavaks; 2033) käesoleva paragrahvi 258 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks;”; 204) paragrahvi 258 täiendatakse lõikegapunktis 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Vajaduse korral tutvub kohus kriminaaltoimiku materjaliga.”; 205) paragrahvi 259 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui eelistung korraldatakse tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamiseks või tsiviilhagi läbivaatamise ettevalmistamiseksnimetatud alusel isiku suhtes, kutsutakse eelistungile ka kannatanu ja tsiviilkostjakellele kuulub konfiskeerimismenetluse objektiks olev vara või nende esindajad.”kes seda valdab; 2064) paragrahvi 259 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Kohtunik võib korraldada käesolevas paragrahvis nimetatud isikute osavõtu eelistungist tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69paragrahvi lõike  2 punktis 1 punktis 4 nimetatud nõuetele.”; 207) paragrahvi 260 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Teiste kohtumenetluse poolte ilmumata jäämine ei takista eelistungi pidamistalusel isiku suhtes, kui kohus ei otsusta teisiti. Kui eelistungile kutsutud kannatanu ega tema esindaja ei ilmu eelistungile, võib kohus jätta tsiviilhagi määrusega läbi vaatamata. Seejuures arvestab kohus eeskätt seda, mil määral viivitaks eelistungi edasilükkumine kriminaalasja arutamist, samuti kannatanu või tema esindaja eelistungile ilmumata jäämise põhjust.”; 208) paragrahvi 261 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 261. Eelistungi läbiviimise kord”; 209) paragrahvi 262 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks;”; 210) paragrahvi 263 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kohtuistungi aeg ja koht, kui needkes on teada. Kui kohtuistung on planeeritud mitmele päevale, siis märgitakse kohtuistungi toimumise ajana kõik kohtuliku arutamise päevad;”; 211) paragrahvi 263 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed ning isikute kohtulikule arutamisele ilmumise aeg, kui need on teada;”; 212) seadustikku täiendatakse §-ga 263¹ järgmises sõnastuses: „§ 263¹. Tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamine (1) Kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi, teeb kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmisekskriminaalmenetluses kahtlustatav või tähtaja määramiseks tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Vajaduse korral annab kohus süüdistatavale, kaitsjale ja tsiviilkostjale tähtaja tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamiseks. (2) Sõltumata sellest, kas esineb mõni muu seaduses sätestatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides tsiviilhagipuhul on esitatudpõhjendatult alust arvata, ei ole kriminaalasjas kannatanuet ta pani või kui tsiviilhagi ei ole esitatud prokuratuuri kaudupaneb toime nimetatud kuriteo. (34) Jättes tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitab kohus kannatanule, millises korras on tal võimalik oma nõue esitada.”; 213)Käesoleva paragrahvi 265 pealkirja ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tunnistaja” sõnaga „, asjatundja”; 214) paragrahvi 266 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Tunnistaja, asjatundja ja ekspert, keda ei ole veel kohtulikul uurimisel üle kuulatud, võivad viibida istungisaalis vaid kohtu loal. Ülekuulatud ja ülekuulamata isikute omavahelise suhtlemise vältimiseks võib kohus anda korraldusi.”; 215) paragrahvi 267 lõike 1 punktistpunktides 2 jäetakse välja sõnad „kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses”; 216) paragrahvi 267 lõige –4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui prokurör, esindaja või kaitsja rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib teda kohtumäärusesätestatud alusel trahvida.”; 217) paragrahvi 267 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Kohustehtavat jälitustoimingut võib kõrvaldada kaitsjateha ka isiku suhtes, esindaja või prokuröri menetlusest, kui isik ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema võikelle puhul on kohtumenetluses näidanud end ebaausanapõhjendatult alust arvata, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kuiet ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. (4²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatu kohaldamisel teeb kohus viivitamata kohtumenetluse poolele ettepaneku valida endale uus esindaja või kaitsja või prokuratuurile ettepaneku nimetada uus prokurör kohtu määratud ajaks. Advokaadi ja prokuröri suhtes käesoleva paragrahvi lõigeteslõike 4 ja3 punktides 2–4¹ sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks vastavalt advokatuuri juhatusele ja prokuratuurile.”; 218) paragrahvi 267 lõigetest 5 ja 7 jäetakse välja sõnad „kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses”; 219) paragrahvi 267 lõikes 7 asendatakse sõna „kümme” sõnaga „viis”; 220) paragrahv 268 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi nimetatud isikuga suhtleb, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendadavahendab talle teavet, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse muutmiseosutab talle kaasabi või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuksvõimaldab tal kasutada oma sidevahendit, ning kui jälitustoimingu tegemine selle isiku suhtes võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusaktianda jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid. (35) Süüdistuse muutmine käesoleva paragrahvi lõike 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine. (4) Süüdistuse muutmise või täiendamise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks,Jälitusasutus võib kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutada välja vaheaja või lükata kohtuliku arutamise edasi kateha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud täienduste ja paranduste tegemise korral. (5) Süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludelealusel, kui see on seotud kuriteoga, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludeston selle jälitusasutuse uurimisalluvuses. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. (6) KohusJälitusasutus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldadakäesolevas seadustikus sätestatud tingimustel ja korras teha jälitustoimingu oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Kohus peab andma pooltele võimaluse oma seisukoha avaldamiseks ka juhul, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud või asjaolud, mis tingivad mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamise. Süüdistatava või kaitsjapädevuse piires teise jälitusasutuse taotlusel kuulutab kohus kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja.”; 221) paragrahvi 268¹ lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „esimese astme kuriteo toimepanemises”; 222) paragrahvi 268¹ lõiget 2 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses: „6) kriminaalasi on saadetud kohtusse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses; (7) käesoleva seadustiku §Politsei-s 276¹ või 276² sätestatud juhul; ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel. (8) kohtu esimehe kirjalikul loal kõrgendatud avaliku huvi korral, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekaldumine on õigusemõistmise huvidesJustiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel.”; 223 (9) paragrahvi 268¹ lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kriminaalasjas on koostatud lepitusmenetluse rakendamise määrusJälitustoimingu aluse äralangemise korral tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada.”; 224) paragrahvi 268¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kohtulik arutamine käesoleva paragrahvi tähenduses on kohtu tegevus, mis on sätestatud käesoleva seadustiku 10. peatüki jagudes 2–6.”; 225) paragrahvi 269 lõiked 1Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja 2 muudetaksepiirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtulväljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, arvestadesjälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas paragrahvis ning käesoleva seadustiku §-s 276¹peatükis sätestatut eespool nimetatud erandeidseadustes sätestatud erisustega. Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi§ 126³. Süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest ei ole kohustuslik.Jälitustoimingud (2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta: 1) on eemaldatud istungisaalist käesolevaKäesoleva seadustiku § 267126² lõikes 1 sätestatudnimetatud alusel ja korras; 2) asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastadavõib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, on küllaldane alus arvataasja või paikkonda, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piirekoguda varjatult võrdlusmaterjali ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvaleteha esmauuringuid, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusiteostada varjatult asja läbivaatust ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik; 3asendada selle varjatult. (2) pärast kohtuistungil ülekuulamist on viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik; 4) kohtusse toimetamine on raskendatudPolitsei- ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavaltPiirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 69126² lõike 2 punktile1 punktis 1; 5) on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega.”; 226) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Rahuldades süüdistatava taotluse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alusel määrab kohus kindlaks, millisest kohtuliku arutamise osast ei ole süüdistatava osavõtt kohustuslik. Süüdistatava osavõtt käesoleva seadustikukaristusseadustiku §-des 285244, 246, 248, 255 ja 298–304256 nimetatud toimingutest on kohustuslik.”kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides  227) paragrahv 271 muudetakse3 ja sõnastatakse järgmiselt 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: „§ 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta, asjatundjata ja eksperdita (1) Kui tunnistaja, kannatanu, asjatundja või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta. (2) Kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses varjatult läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.”postisaadetist; 228) paragrahvi 273 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) kohtuistungil ilmnenud teise kuriteo kahtluse tõttu on kriminaalasja igakülgne, täielik ja objektiivne arutamine raskendatudvaadata või kuulata salaja pealt teavet;”; 229 3) paragrahvi 273 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kannatanu” sõnaga „, asjatundja”; 230) paragrahvi 274 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „kasutada politseiagenti. (13) Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §Politsei-s 274² sätestatud alusel või kui ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 199126² lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusegaalusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu. Muudel juhtudel (4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad käesoleva seadustiku § 199126² lõike 1 punktispunktides 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.”; 231) paragrahvi 274 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2 ja 3” tekstiosaga „2, 3 ja 6”; 232) seadustikku täiendatakse §-dega 274¹ ja 274² järgmises sõnastuses4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: „§ 274¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus (1) Kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist viiavaadata varjatult läbi katkematult, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. (postisaadetist; 2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud. (3) Taotluse rahuldamata jätminevaadata või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusegakuulata salaja pealt teavet. Määrust, millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud, ei pea põhistama. (45) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse sel põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud. § 274². Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega (1) Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 205² sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, teatatakse kohtu esimehele.”; 233) paragrahvi 275 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega lõike 2–5 järgmises sõnastuses: „ ( punktides 2) Kui süüdistatav ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on maakohtu menetluses vahi alllubatud varjatult siseneda hoonesse, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksulruumi, koostades selle kohta kirjaliku määruse. (3) Kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatustsõidukisse, selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungilpiirdega alale või kirjalikus menetluses välja prokuröriarvutisüsteemi juhul, kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukohakui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. (46) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusest, millega tunnistatakse süüdistatava vahi all viibimine jätkuvalt põhjendatuks, teatatakse kohtu esimehele. (5) Kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatudseaduse tähenduses loetakse teise isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendina vahi all pidamise teda küsitlematavaldusesse sisenemine varjatuks, viiakse vahistatu viivitamata ja hiljemalt 72 tunni jooksul tagaotsitava tabamisestkui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või süüdistatava Eestisse toimetamisest küsitlemiseks asja arutava kohtu või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde.”; 234) paragrahvi 276 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 276. Kohtumääruse vormistamine”; 235) paragrahvi 276 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 236) seadustikku täiendatakse §-dega 276¹–276³ järgmises sõnastuses: „§ 276¹. Korraldav istung Kohus võib tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks, tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks, muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi, järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut, kui neid küsimusisisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigusoleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. § 276²1264. Ütluste deponeerimine pärast süüdistusakti saatmist kohtusseJälitustoiminguks loa andmine (1) Kui pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamiselJälitustoimingu võib osutuda võimatuksteha prokuratuuri või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma, võib prokurör, kaitsjaeeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või süüdistatav enne kohtulikku uurimist või kohtuistungite vaheajal taotleda kohtult tunnistaja ütluste deponeerimistkeeldub selle andmisest. (2) Ütlused deponeeritakse asja arutava kohtu juures käesoleva seadustiku § 69¹ lõigetes 2–6 ettenähtud korras. (3) Kui kohtumenetluse pool soovib deponeerida sellise tunnistaja ütlusi, keda ei ole süüdistus- ega kaitseaktis kohtusse kutsutava isikuna märgitud ega kohtueelses menetluses üle kuulatud,Edasilükkamatul juhul võib kohus taotluse rahuldada käesoleva seadustiku §-s 286¹ nimetatud tingimustel. § 276³. Ristküsitluseks ettevalmistamine Kohtumenetluse pool võib ristküsitluseks valmistudes suhelda isikugaprokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, keda soovib kohtuistungil üle kuulata, viimase nõusolekul.”; 237) paragrahvi 277 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ekspert” sõnaga „, asjatundja”; 238) paragrahv 280 tunnistatakse kehtetuks; 239) seadustikku täiendatakse §-ga 280¹ järgmises sõnastuses: „§ 280¹. Tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse tuvastamine Kohtunik tuvastab tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse ning selgitab, millisedmis on nende suhted süüdistatava ja kannatanugaantud taasesitamist võimaldaval viisil.”; 240) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 281. Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule nende õiguste ja kohustuste selgitamine Kohtunik selgitab kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule käesoleva seadustiku §-des Kirjalik luba vormistatakse 24 38, 40 ja 40² sätestatud õigusi ja kohustusitunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.”; 241) paragrahvi 284 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eksperdi” sõnaga „, asjatundja”; 242) paragrahvi 285 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 243) paragrahvi 285 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (43) Kui kriminaalasjastegemist on esitatud tsiviilhagivahetu ohuga isiku elule, teeb kohus teatavaks selles esitatud nõude.”; 244) seadustikku täiendatakse §-dega 286¹ ja 286² järgmises sõnastuses: „286¹. Tõendi vastuvõtmise üldtingimused (1) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumisekehalisele puutumatusele, millel on kriminaalasjas tähtsust. (2) Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastadafüüsilisele vabadusele või keelduda tõendi kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, kui: 1) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmedsuure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsusvormistamine ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega; 2) tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseidõigel ajal võimalik, miks ta ei saanud taotlust varem esitada; 3) tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud; 4) esineb mõni käesolevas jaos nimetatud alus tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks. (3) Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus määrusevõib kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis kantakse kohtuistungi protokolli. § 286². Varasem ristküsitlus samas või teises kriminaalasjas (1) Isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. (2) Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või käesoleva seadustiku §-staasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 294 nimetatud juhultunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. (34) Varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatudEdasilükkamatul juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud.”; 245) seadustikku täiendatakse §-ga 287¹ järgmises sõnastuses taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid: „§ 287¹. Ülekuulamise rakendamine (1) Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab, millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga. (loa andja; 2) Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata, kui tunnistaja on käesoleva seadustiku § 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks. (loa andmise kuupäev ja kellaaeg; 3) Ülekuulamise algul tutvustab kohus tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseidjälitustoiming, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab tunnistajalt selle kohta allkirja. (milleks luba antakse; 4) Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras. (5) Tunnistajat, keskui on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetudteada, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest ja talle selgitatakse õigust ütluste andmisest keelduda.”; 246) paragrahvi 288 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena see kohtumenetluse poolsiis selle isiku nimi, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud. Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus. (2suhtes jälitustoiming tehakse; 5) Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusijälitustoimingu loa tähtaeg. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt. (3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud kohtu loata suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta. (4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib kohtu loata esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta. (5) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatuKui jälitustoimingu tegemiseks või asjakohatu. Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust. (6) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust. (7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluseselleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel. (8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 ning § 68 lõikeid 3 ja 6. (9) Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool: 1) kasutada näitlikke abivahendeideemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, mis ei ole tõendiksruumi, kuid aitavad tunnistaja ütlusi esitadasõidukisse, olemata samas eksitavad; 2) esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta; 3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendipiirdega alale või muu esemegaarvutisüsteemi, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendinataotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa. (106) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud juhul, katkestab kohus ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina käesolevaKäesoleva seadustiku § 291 126² lõike  1 punkti 2 alusel, sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust. Käesolevas lõikes nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul.”; 247) seadustikku täiendatakse §-dega 288¹ ja 288² järgmises sõnastuses: „§ 288¹. Suunavad küsimused (punktides 1) Kohus võib lubada esitada suunavaid küsimusi esmasküsitlusel, kui tunnistaja on esmasküsitleja3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes selgesti vaenulikult meelestatud, üritab ilmselt varjata tõtt või hoiab küsimustele vastamisest kõrvalesamas kriminaalasjas ei tohi ületada ühte aastat. (2) Ülekuulamise ladusama kulgemise eesmärgil Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kohus muul juhul lubada esitada suunavaid küsimusi, kui: 1) pooled on sellega nõus; 2) küsimus puudutab asjaoluriigi peaprokurör anda loa või sisaldab väidet, milles ei ole vaidlust; 3) küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks; 4) tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske mõista mittesuunavaid küsimusi; 5) tunnistaja kinnitab, et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti. (3) Kui pool ei ole taotlenudtaotleda kohtult küsimuse kõrvalejätmist enne sellele vastamise alustamist, siis loetakse ta küsimusega nõustunuks ning kohus ei pea suunavaks küsimuseks eraldi luba andmajälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. § 288²1265. KannatanuVarjatud jälgimine, tsiviilkostjavõrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, kolmanda isikuasja varjatud läbivaatus ja süüdistatava õigused ristküsitlusesasendamine (1) KannatanuIsiku, tsiviilkostjaasja või paikkonna varjatud jälgimiseks, kolmas isikvõrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja süüdistatav on esmasküsitlejaks nende poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisel, kui sama isiku kutsumist ei ole taotlenud prokurör ega kaitsjaesmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib loa tähtaega pikendada kuni kahe kuu kaupa. (2) Käesolevas paragrahvis nimetamata juhul võivad kannatanunimetatud jälitustoimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav esitada tunnistajale küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huvepildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil. ”; 248) paragrahv 289 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2891266. Tunnistaja usaldusväärsuse kontrollPostisaadetise varjatud läbivaatus (1) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustegaPostisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid. (2) Avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi, mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnudPärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile. (3) RistküsitluseKäesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletusevajaduse korral videosalvestatakse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustegapildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil. (4) Tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseksPostisaadetise varjatud läbivaatuse käigus võib üle kuulata isiku, kellele tunnistaja on varem esitanud väite, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustegasaadetise asendada.”; 249 (5) seadustikku täiendatakseKäesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. §-ga 289¹ järgmises sõnastuses: „§ 289¹ 1267. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus tõendina ristküsitlemise võimaluselTeabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine (1) Kohus võib käesoleva seadustiku § 288 lõikes 9 nimetatud alusel kasutatud tunnistaja varasemad ütlused tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta, kui: 1) ütlused on deponeeritudÜldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või 2) ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigusmuul viisil edastatava teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse. (2) Kohus võtabTõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 28972 nimetatud alusel avaldatud varasemad ütlused vastu tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, kui need on deponeeritud.”; 250) paragrahvi 290 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust. (2) Kohus võib kaasata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisse lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogiisiku poolt edastatavat teavet või psühholoogisellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal. (3) Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab. (4) Pärast seda, kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud, küsitlevad teda prokurör ja kaitsja kohtu määratud järjekorras. Süüdistatav võib esitada küsimusi kaitsja kaudu. (5) Kohus jätab lubamatud ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale. Kohtu loal võib tunnistajale esitada suunavaid küsimusi. (6) Tunnistaja vaimsetsaadud salajasel pealtkuulamisel või füüsilist seisundit ning vanust arvestades võib kohus katkestada ülekuulamise poolte poolt ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel. (7) Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik, eemaldab kohus ta istungisaalist.”; 251) seadustikku täiendatakse §-ga 290¹ järgmises sõnastuses: „§ 290¹. Alaealise tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste erisused (1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusivaatamisel, kui needteabe sisuks on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohtaisikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui: 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; 2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. (2) Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1seadustiku §-s 72 nimetatud tõendi uurimist, et alaealistisik on vaja täiendavatesamade asjaolude kohta küsitleda, siis võib ta küsitleda tunnistajat omal algatuseljuba andnud ütlusi või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.”; 252) paragrahv 291 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 291. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta (1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja: 1)need on surnudmuul viisil avalikustatud; 2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast; 3) ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu; 4) asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha; 5) ei saa kohtusse ilmuda muu takistuse tõttu, mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured, ning taotluse esitanud pool on teinud kõik mõistlikud pingutused tema kohtusse toimetamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubab kohus tõendina esitada varasemaid ütlusi, kui ütlusedisiku suhtes on deponeeritud käesoleva seadustiku §antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -s 69¹ sätestatud korrasvaatamiseks või kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võttamõne muu isiku varasemad deponeerimata ütlusedsalajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistajaet nimetatud isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse poolpaneb või on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteidpannud toime kuriteo.”; 253) paragrahvi 292 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (13) Kohtumenetluse poolKäesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu ekspertiisiaktieeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. Ekspertiisiakti esitamisel tõendina juhindutakse käesoleva seadustiku § 296 lõigetest 2–4 1268.”; 254) paragrahvi 292 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kuriteo matkimine (31) Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakseKuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku §-dest 286²–289126¹ jalõikes 2913 ettenähtud piiranguid.”; 255) seadustikku täiendatakse §-ga § 292¹ järgmises sõnastuses: „§ 292¹. Asjatundja ülekuulamine (12) Asjatundja ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §Võimaluse korral kuriteo matkimine jäädvustatakse foto, filmi, heli-dest 286²–289¹ ja 291 või videosalvestise vahendusel. (23) Kui sama isikKäesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kriminaalasjas ütlusi nii asjatundja kui ka tunnistajana, siis kuulatakse ta võimaluse korral üle ühe menetlustoimingu käiguskuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik.”; 256) paragrahvid 293 ja 294 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa. § 2931269. Süüdistatava ülekuulaminePolitseiagendi kasutamine (1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutaksePolitseiagent käesoleva seadustiku §-st 286² ja §-dest 288–289¹seaduse tähenduses on isik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutades. (2) Süüdistatava ülekuulamise rakendamisel tuvastab kohus süüdistatava isikusamasuse, tutvustab süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt,Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuur. Politseiagendi kasutamiseks antakse luba kuni kuueks kuuks ning võtab süüdistatavalt selle kohta allkirjaseda tähtaega võib pikendada korraga kuni kuue kuu võrra. (3) Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsjaPolitseiagendil, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Pärast sedata on jälitusasutuse ametnik, kui süüdistatavat on küsitlenud kaitsja ja prokurörkõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjadkuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist. (4) Kohus võib süüdistatavat küsitleda pärast ristküsitlust. § 294. Süüdistatava varasemad ütlused ristküsitlemise võimaluseta Kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antudPolitseiagendi ütlusi, kui: 1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast; 2) kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta.”; 257) paragrahv 296 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 296. Teabesalvestise, asitõendi või dokumendi esitamine tõendina (1) Kohtumenetluse pool võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu teabesalvestise, asitõendi või dokumendi, arvestades kasutades järgitakse käesoleva seadustiku §-des 289¹, 290¹, 291, 292 ja 294 sätestatud piiranguidsätteid tunnistaja kohta. (25) Uurimistoimingu protokolliProkuratuuri otsusel jäetakse politseiagendi kasutamise fakt või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamiseks esitab prokurör selle omal algatusel või teise kohtumenetluse poole taotlusel kohtule. (3) Kui kohus võtab lõikes 1 nimetatud tõendi vastupolitseiagendi isik salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. (4) Kohtumenetluse poolavalikustamine võib tõendi avaldamise käigus kasutada näitlikke abivahendeidseada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elu, mis ei ole tõendikstervise, kuid aitavad tõendit esitada, olemata samas eksitavadau või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendina. Samuti võib pool tõendi avaldamise käigus esitada kohtule asitõendeid ja dokumente.”; 258) paragrahvi 297 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 276 lõikes 12610. Jälitustoimingu dokumenteerimine (1” tekstiosaga „§-s 286¹”; 259) seadustikku täiendatakse §-ga 305¹ järgmises sõnastusesJälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse: „§ 305¹. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (jälitustoimingu teinud asutuse nimetus; 2) Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida,jälitustoimingu tegemise aeg ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. (koht; 3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel.”isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti; 2604) paragrahvi 306 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses: „6¹) kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendadajälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa andmise kuupäev;”; 261 5) paragrahv 307 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 307. Kohtuliku arutamise uuendamine (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendadaprokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui: 1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu jälitustoimingu aluseks on kohtu luba; 2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused; 3) kohus tuvastab menetluses veajälitustoiminguga kogutud teave, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldadajälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul võib kohus uuendatud menetluse toimetada kirjalikus vormisProtokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, andes kohtumenetluse pooltele mõistliku tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks. Süüdistatavafilm, heli- või kaitsja taotlusel korraldatakse kohtuistung.”; 262) paragrahvi 315 lõike 5 punktist 3 ja § 319 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „videosalvestis või selle”; 263) seadustikku täiendatakse §-ga 315¹ järgmises sõnastuses: „§ 315¹muu teabetalletus. Kohtuotsuse kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja avaldamine ning edasilükkamine (13) Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine avaldatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist kohtu veebilehel, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakseVajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aegJälitustoimingu kokkuvõte ja selle muutminejälitustoimingu käigus tehtud foto, kriminaalasja number ning märgefilm, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. (2) Kohtuotsuseheli- või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmine tuleb vormistada määrusega, milles on märgitud kohtuotsusevideosalvestis või selle resolutiivosa kuulutamise või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise uus aegmuu teabetalletus lisatakse jälitustoimikusse. Määrus peab olema kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt sel kuupäeval, millele kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamine või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemine oli algselt määratud§ 12611.”; 264) paragrahvi 317 lõike Jälitustoimiku pidamine (1 kolmas lause jäetakse välja; 265) paragrahvi 318 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse pealeJälitustoimikus säilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel;”; 266) paragrahvi 318 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kokkuleppemenetlusesjälitustoimingu käigus tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhulteabetalletused, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike126¹ lõikes 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul8 nimetatud viisil saadud andmed ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegustruktuuriüksuse, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.”; 267) paragrahvi 319 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.”; 268) paragrahvi 319 lõikes 7 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik”; 269) paragrahvi 320 pealkirjasorgani ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes; 270) paragrahvi 321 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) kas apellant taotleb suulist menetlust;”; 271) paragrahvi 321 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel.”; 272) seadustikku täiendatakse §-ga 321¹ järgmises sõnastuses: „§ 321¹. Apellatsiooni muutmine (1) Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Apellatsiooni muutmisel järgitakse apellatsioonivälisriigi äriühingu filiaali kohta sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohtaJälitustoimiku pidamise ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumistsäilitamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.”; 273) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kohtumenetluse poole vastuväidetes peab olema märgitud, kas taotletakse suulist menetlust.”; 274) paragrahvi 323 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane või ilmneb muu apellatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsiooni käiguta ja annab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks12612.”; 275) paragrahvi 324 pealkirjas Jälitustoimikute ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes; 276) paragrahvi 327 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui tuvastatakse käesoleva seadustiku §-s 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkuminejälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada;”; 277) paragrahvi 328 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1” tekstiosaga „käesoleva seadustiku §-s 339”; 278) paragrahvi 331 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses: „(1¹) Ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada,kasutamine ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele. hävitamine (1²) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbiJälitustoimingu käigus tehtud fotot, kui seda on taotlenud apellatsioonmenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus. (1³) Kui apellatsioonis esitatud apellandi kontaktandmetel ei ole võimalik apellandile kohtukutset kätte toimetadafilmi, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamataheli- või vaadata apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses.”; 279) paragrahvi 334 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Prokuröri nõusolekul ja ringkonnakohtu loal võib prokurör võtta ringkonnakohtu istungistvideosalvestist või muud teabetalletust või selle osa tehnilise lahenduse abil, mis vastabon vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 69 lõike12611 lõikes 2 punktis 1 nimetatud nõuetelekorrale. (4) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda põhistanud, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või arutada kriminaalasja apellandi osavõtuta.”; 280) seadustiku § 337 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) tühistada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaaltoimiku prokuratuurile.”; 281) paragrahvi 339 lõike 1 punktid 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakseJälitustoimikuid säilitatakse järgmiselt: „2) kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik; 3) kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik; 4) prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi prokuröri osavõtt oli kohustuslik;”; 282) paragrahvi 339 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) kohtulikul arutamisel on rikutud ausaettevalmistatava kuriteo kohta peetud jälitustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.”; 283) paragrahvi 341 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku §konfiskeerimistoimikud 339 lõike 1 punktide 1–5 või 9–10 järgi kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. (2) Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku §kuid mitte kauem kui 50 339 lõike&#160aastat;1 punktide 6 2) kuriteotoimikud –8 kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või 11 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus kuriteo aegumistähtaja möödumiseni. (3) Tuvastades käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumiseJälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. (4) Saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisuskriminaalmenetluses, määrab ringkonnakohusjulgeolekukontrollis, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakseseaduses sätestatud juhul isiku tööle või korratakse. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Sõltumata ringkonnakohtu määruses märgitust, teeb maakohus kriminaalasja uuesti arutades täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks. (5) Kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatavateenistusse võtmise ning loa või kaitsja apellatsiooni põhjal, võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades mõista süüdistatava süüdi raskemas kuriteos, kuid ei või mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusegalitsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Samuti ei või kohus eelmises lauses nimetatud juhul kohaldada süüdistatava suhtes muid õigusjärelmeid, mis võrreldes tühistatud esimese astme kohtu otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda. (64) Kui kohtuotsuse ringkonnakohtu poolt tühistamise üheks aluseks oli prokuratuuri või kannatanu apellatsioon, milles taotleti süüdistatava olukorra raskendamist,Jälitustoiminguga saadud andmeid võib esimese astme kohus kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda. Esimese astme kohus võib kriminaalasja uuesti arutades raskendada süüdistatava olukorda ka juhul, kui seda taotleti prokuratuuri või kannatanu apellatsioonis, mille põhjendatust ei saanud ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel hinnata.”; 284) seadustikku täiendatakse §säilitada õppe-ga 341¹ järgmises sõnastuses: „§ 341¹ ja uurimisotstarbeks. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamineTeabes sisalduvad isikuandmed ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine Ringkonnakohus tühistab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurilevajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, kui ta tuvastab, et: 1) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu vältida jälitustoimingus osalenud või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud; 2) süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe; 3) rikutud on käesoleva seadustiku 9sellesse kaasatud isikute avalikuks tulekut. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.”; 285) seadustikku täiendatakse §-ga 342¹ järgmises sõnastuses: „§ 342¹. Ringkonnakohtu lahendi kohustuslikkus Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse maakohtu otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud.”; 286) seadustikku täiendatakse §-ga 343¹ järgmises sõnastuses: „§ 343¹. Kohtutoimiku tagastamine kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmisel üldmenetluses (15) Saates üldmenetluses arutatava kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus, saadab ringkonnakohus koos oma määrusega maakohtule üksnes käesoleva seadustiku §-s 226 ja § 268 lõikes 2 nimetatud kriminaalasja materjalid. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik prokuratuurile, kes lisab selle kriminaaltoimikule. (2) Kohtumenetluse pooltelKui kriminaaltoimikusse on õigus kriminaaltoimikule lisatud kohtutoimiku materjalidega tutvuda käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel saadetakse kohtutoimik ringkonnakohtu määruse jõustumisel tervikuna maakohtule. (4) Kui maakohtus selgubjälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, et kriminaalasjamida ei ole võimalik samas kohtukoosseisus uuesti arutadavaja säilitada, tagastab maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetamata kriminaalasja materjalid prokuratuurile.”; 287) seadustiku § 344 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator, prokuratuur ja selle kohtumenetluse poole, keda kassatsioon puudutab, advokaadist kaitsja või esindaja.”; 288) seadustiku § 344 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ja osaleda kassatsioonimenetluses ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta.”; 289) paragrahvi 345 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.”; 290) paragrahvi 347 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 291) paragrahvi 347 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohtaisik, kui kassaator taotleb suulist menetlust;”; 292) paragrahvi 347 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kassatsioonile lisatakse kassaatori volitusi tõendav dokument, kui kassaatorkelle põhiõigusi on advokaat ja tema volikirja ei ole kohtutoimikus.”; 293) seadustikku täiendatakse §-ga 347¹ järgmises sõnastuses: „§ 347¹. Kassatsiooni muutmine (1) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendadajälitustoiminguga riivatud, sealhulgas laiendada sedapärast kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatudjõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut. (26) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kassatsioonimenetluse poole poolt kassatsioonimenetluses esitatule.”; 294) paragrahvi 348 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik”; 295) seadustiku 12. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 348¹ järgmises sõnastuses: „§ 348¹. Kassatsioonist teatamine ja kassatsioonivastus (1) Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikule, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud: 1) kassatsiooni kohtusse saabumise aeg; 2) isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul; 3) mida vastus peab sisaldama. (2) Kassatsioonivastuses tuleb muu hulgas märkida: 1) kas esineb mõni kassatsiooni menetlemist takistav asjaolu; 2) kas kassatsioon tuleb võtta menetlusse; 3) kas kassatsioonimenetluse pool peab kassatsiooni õigeks või vaidleb sellele vastu; 4) vastuväited kassatsioonile; 5) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse sätestatud teabetalletuse hävitab kohus. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlustmis lisatakse kriminaaltoimikusse.”; 296) paragrahvi 349 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (17) Riigikohus otsustab ühe kuu jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise. (2) Kui kassatsioon on ilmselgelt põhjendatud või ilmselgelt põhjendamatujälitustoimingu materjale säilitatakse kriminaaltoimikus, võib menetlusse võtmise lahendada ka kassatsiooni teistele isikutele saatmatasiis kriminaaltoimiku avalikustamisel vastavalt avaliku teabe seadusele eemaldatakse neist või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. (3) Kassatsioon võetakse menetlussekaetakse kinni andmed isikute kohta, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et: 1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigustkes ei olnud selles kriminaalmenetluses süüdistatavad ning kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust; 2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsusriivati ning kelle õigusi või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohaltvabadusi võidakse avalikustamisega oluliselt kahjustada. (48) Kassatsiooni menetlusse võtmineRiigisaladust või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi. (5) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimedsalastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakse ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemushävitatakse vastavalt riigisaladuse ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetluselesalastatud välisteabe seadusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.”; 297) paragrahvi 350 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (19) Kui kassatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 347 nõuete kohane või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab Riigikohus määrusega kassatsiooni käigutaHävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamisekskogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul.”; 298) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks; 299) paragrahv 352 muudetakse Toimiku ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 352. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord (1) Riigikohus juhindub kassatsioonimenetluses käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, kui kassatsioonimenetlusekogutud teabetalletuse hävitamise kohta ei ole sätestatud teisiti ja 10. peatükis sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega. (2) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtajakoostab komisjon akti, mille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kassatsioonimenetluse pooltele. Kui kassatsioonimenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 348¹ lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele. (3) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kassatsioonimenetluse pooltele kohtukutse. Riigikohus võib kutsuda kohtuistungile ka kohtumenetluse poole, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kui seda vajalikuks peab. Kutse kätte saanud kassatsioonimenetluse poolekuhu märgitakse hävitatud toimiku number või muu kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti. (4) Kassatsioonimenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikugateave hävitatud teabetalletuse kohta ja teha sellest omal kulul koopiaidhävitamise põhjus.”; 300) paragrahvides 353 ja 354 asendatakse sõnad „kriminaalkolleegiumi täiskogu” sõnadega „kriminaalkolleegiumi kogu koosseis” vastavas käändes; 301) paragrahvi 356 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriminaalasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) kriminaalasja lahendamine üldkogus on kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt; 3) kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.”; 302) seadustikku täiendatakse §-ga 356¹ järgmises sõnastuses: „§ 356¹ 12613. Kriminaalasja üleandmine RiigikohtusJälitustoimingust teavitamine (1) Kohtumäärus, millega otsustatakse kriminaalasja lahendada andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, Riigikohtu erikogule või üldkogule, edastatakse kassatsioonimenetluse pooltele. (2) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, tehakse kassatsioonimenetluse pooltele teatavaks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu, Riigikohtu erikogu või üldkogu istungi aeg ja koht.”; 303) seadustiku § 358 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kassaator võib kassatsioonistJälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antudkattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja möödumiseni.”; 304) seadustiku § 358 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui kassaator on kassatsioonist loobunudlõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse.”; 305) seadustiku § 360 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 306) seadustikku täiendatakse §-ga 360¹ järgmises sõnastuses: „§ 360¹. Riigikohtu kirjalikud küsimused (1) Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kassatsioonimenetluse poolele ja kohtumenetluse poolelekelle suhtes jälitustoiming tehti, kes ei ole kassatsioonimenetluse poolning isikut, kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal. (2) Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masinakelle perekonna- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimusederaelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on adresseeritudmenetluse käigus tuvastatud.”; 307) seadustikku täiendatakse §-ga 360² järgmises sõnastuses: „§ 360². Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid (1) Kriminaalasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole kriminaalasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja vastuväiteid teise kassatsioonimenetluse poole seisukohtadeleliigist. (2) Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega. (3) Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudeleJälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.”; 308) paragrahvi 361 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigikohusteavitamine võib otsusega: 1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamatakahjustada oluliselt kriminaalmenetlust; 2) jätta ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda; 3) muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhistused Riigikohtu põhistustega või jättes välja kohtuotsuse põhiosas esitatud asjaolusid; 4) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alustel; 5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse; 6) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust võikahjustada oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust; 7) tühistada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliseltteise isiku seadusega tagatud õigusi ja teha täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda; 8) tühistada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaaltoimiku prokuratuurile. (2) Kriminaalasja ringkonnakohtulevabadusi või maakohtule uueks arutamiseks saatmisel või kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisel järgib Riigikohus käesoleva seadustiku §-des&#160seada teise isiku ohtu;341, 341¹ ja 343¹ sätestatut, arvestades kassatsioonimenetluse erisusi.”; 309) paragrahvi 363 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) kohtukoosseis;”; 310) paragrahvi 363 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kassatsioonimenetluse poolte seisukohad, mis on esitatud kohtuistungil ja vastuses kirjalikele küsimustele;”; 311) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist või kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.”; 312) paragrahvi 364 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.”; 313) paragrahvi 366 punktist 3 jäetakse välja sõna „kohtueelses”; 314) paragrahvi 366 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kohtuotsuse jõustumineseada ohtu jälitusasutuse meetodite, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteostaktika, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviijajälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.”; 315) paragrahvi 370 lõikes 3 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes; 316) paragrahvis 372 asendatakse tekstiosa „§-de 352–360 ja 363” tekstiosaga „§-de 352–360² ja 363”; 317) paragrahvi 377 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Vabariigi Presidendipolitseiagendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. (2) Kohtunikuvariisiku või õiguskantsleri võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusoleksalajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. (3) Vastavalt õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi nõusolekutaIsiku võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkenditaluse äralangemiseni. Prokuratuur kontrollib teavitamata jätmise aluse olemasolu kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemisel, vara arestimist ning läbivaatust,kuid mitte hiljem kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiseltüks aasta pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata riigi peaprokurörileKui ühe aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ära langenud, samuti Riigikogu esimehele, kui menetlustoiminguid tehakse Riigikogu liikme suhtes. (5) Vabariigi President või õiguskantsler tutvub menetlustoiminguks nõusoleku andmisel vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga. (6) Vabariigi President või õiguskantsler annab oma nõusoleku menetlustoimingu tegemiseks või tagastab taotluse 10taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva jooksul alates taotluse saamisestenne nimetatud tähtaja möödumist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.”; 318) paragrahvides 378, 379 ja 381 asendatakse sõna „Riigiprokuratuur” sõnadega „riigi peaprokurör” vastavas käändes; 319) paragrahvi 378 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 320) paragrahvi 378 lõiked 5–7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Õiguskantsler, Vabariigi PresidentEeluurimiskohtunik annab määrusega loa isiku teavitamata jätmiseks või Riigikohus tutvub vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeidkeeldub loa andmisest. (6) Õiguskantsler või Vabariigi President esitab Riigikogule või Riigikohus Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isiku kohta Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolikkas teavitamata jätmine on tähtajatu või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatutähtajaline. (7) Õiguskantsler Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, Vabariigi President või Riigikohus esitab ettepaneku või tagastab taotluse ühe kuumille jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.”; 321) paragrahvi 379 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja”; 322) paragrahvi 379 lõikest isik teavitamata. (5 jäetakse välja sõnad „ja kohtueelse menetluse kokkuvõte”; 323) Kui käesoleva paragrahvi 385 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale: 1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus; 2) varukohtuniku või varurahvakohtuniku kaasamise määrus; 3) kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;lõikes 4) taandamismäärus, taandamisetaotluse rahuldamata nimetatud eeluurimiskohtuniku antud teavitamata jätmise määrus ning isiku menetlusest kõrvaldamise määrus; 5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määrused; 6) vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus, välja arvatudlõppemisel ei ole käesoleva seadustiku § 275paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrus; 7) kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määrus; 8) ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimise määrus; 9) ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise määrusalus ära langenud, välja arvatud kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi; 10) käesoleva seadustiku §-des 201–203¹ sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 203¹ sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale; 11) käesoleva seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määrus, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata käesoleva seadustiku § 205² alusel esitatud kaebus; 12) sundtoomise määrus; 13) tagaotsitavaks kuulutamise määrus; 14) käesoleva seadustiku § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrus;taotleb prokuratuur hiljemalt 15) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus; 16) kohtu alla andmise määrus; 17) tsiviilhagi menetlusse võtmise ja selles puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus; 18) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus; 19) kriminaalasjade eraldamise ja ühendamise määrus; 20) kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega; 21) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus või käesoleva seadustiku § 307 alusel tehtav kohtuliku arutamise uuendamise määrus; 22) ekspertiisimäärus; 23) kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmise määrus; 24) apellatsiooni käigutapäeva enne tähtaja lõppemist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise määrus; 25) kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus; 26) käesoleva seadustiku § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus; 27) käesoleva seadustiku § 451 alusel väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus; 28) vahistamismäärus loovutamismenetlusestähtaja pikendamiseks.”; 324) paragrahvi 386 lõikes 3 asendatakse sõna „kriminaaltoimik” sõnaga „kohtutoimik” vastavas käändes; 325) paragrahvi 390 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses: „(4²) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamata jätmise määruse või kohtumenetluse kiirendamise taotluses märgitust erineva abinõu rakendamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise korral otsustab kõrgema astme kohus sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Abinõu valikul ei ole kohus seotud kaebuse piiridega.”; 326) paragrahvi 390 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.”; 327) paragrahv 391 tunnistatakse kehtetuks; 328) paragrahv 393 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise alus Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, ta on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab psühhiaatrilist sundravi, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa vastavalt käesoleva peatüki sätetele.”; 329) seadustikku täiendatakse §-dega 395¹–3954 järgmises sõnastuses: „§ 395¹. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamine (1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamine on tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises ja selle alusel vangla meditsiiniosakonnas või psühhiaatria tervishoiuteenust osutavas haiglas kinnipidamises kuni isiku suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse jõustumiseni või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahistamise aluste äralangemiseni. (2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui isik on või võib menetluse kestel muutuda endale või teistele ohtlikuks või kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või panna jätkuvalt toime õigusvastaseid tegusid. (3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamisel arvestatakse ka muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. (4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik vahistatakse käesoleva seadustiku §-s 131 sätestatud korras ja arvestades isiku vaimset seisundit sätestatule. (5) Kohtusse saadetud psühhiaatrilise sundravi menetluse asjas või juba psühhiaatrilisele sundravile allutatud, kuid vabaduses viibiva isiku võib kohus vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest või sundravi kohaldamise määruse täitmisest jätkuvalt kõrvale hoiduda. (6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik eiTeavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või olla vahistatud üle kuue kuuselle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust viivitamata. Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik on olnud samas kriminaalasjas vahistatud käesoleva seadustiku § 130 kohaselt, siis arvatakse nimetatud vahistamise aeg käesolevas paragrahvis sätestatud vahistamise aja hulka. (7) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik või kohus riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise kuuekuulist tähtaega kuni ühe aastani. (8) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamist, sellest teatamist, vaidlustamist ja põhjendatuse kontrolli toimetatakse vastavalt käesoleva seadustiku 4. peatüki 1. jao sätetele ning arvestades isiku vaimset seisundit. § 395². Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku kinnipidamise tingimused (1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse vangla meditsiiniosakonda, kus teda hoitakse vahi all, või haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda, arvestades isiku vaimset seisundit ja käesolevas jaos sätestatud erisusi. (2) Isiku psühhiaatrilise sundravi osakonda paigutamisel arvestatakse isiku vanust, sugu, terviseseisundit ja iseloomuomadusi. (3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse vangla meditsiiniosakonda vangistusseaduses eelvangistuse kandmisele sätestatud korras. (4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isik paigutatakse haiglasse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise korras. (5) Haiglasse saabumisel on isik kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. (6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatudteavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule ei osutata tervishoiuteenuseid, välja arvatud kui selleks on isiku enda nõusolek või isikule on vaja osutada vältimatut abi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähendusesselgitada ka edasikaebamise korda. Isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid, katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid. § 395³12614. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku inimväärikuse austamineJälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine (1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikut koheldakse viisilIsikul, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad isiku kinnipidamisega. (2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku vabadus allutatakse seaduses sätestatud piirangutele. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. § 3954. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku õigused ja nende piiramine (1) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikulkeda on vastavalt käesoleva seadustiku §-s 130 sätestatud korras vahistatud isikuga samaväärsedle 12613 teavitatud, sealhulgas ka vangistusseaduses sätestatud õigused, arvestades isiku vaimset seisundit ning haiglavõimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja vangla erisusi. (2) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku suhtes võib kohaldada samu täiendavaid piiranguidjälitustoimingu käigus tehtud foto, mis on lubatud kohaldada käesoleva seadustiku §filmi, heli-s 130 sätestatud korras vahistatud isikule prokuratuuri või kohtu määruse alusel käesolevas seadustikus sätestatud alustel ja korras. (3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isikusse puutuvaid distsiplinaarküsimusi lahendatakse korras, milles lahendatakse samu küsimusi psüühikahäirega vahialusevideosalvestise või sundravialuse suhtes, eelkõige arvestades isiku vaimset seisunditmuu teabetalletusega. (4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku suhtes Prokuratuuri loal võib kohaldada vangla julgeoleku tagamiseks vangistusseaduses sätestatud meetmeid.”; 330) paragrahvi 397 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuseskuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed: „(1¹) Kaitsja võib esitada käesoleva seadustiku §teiste isikute perekonna-s 225 nimetatud tähtaja jooksul prokuratuurile taotluse saata kriminaalasi kohtusse arutamiseks üldkorras.” või eraelu kohta; 3312) paragrahvi 398 lõiked 3mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (vabadusi; 3) Määruse lõpposas esitatakse prokuröri ettepanek psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks ning märgitakse, kas kaitsjamis sisaldavad riigisaladust või prokurör taotleb kriminaalasja kohtulikku arutamist üldkorras. Määrus lisatakse kriminaaltoimikusse. (4) Kriminaaltoimik edastatakse kohtule.”; 332) paragrahvi 400 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtulikule arutamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku lühimenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Kui kaitsjasalastatud välisteavet või prokuratuur on seda taotlenud, järgitakse kohtulikul arutamisel üldmenetluse sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”teise isiku seadusega kaitstud saladusi; 333) paragrahvi 400 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kohus kutsub kohtuistungile isiku, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohusmille tutvustamine võib jätta isiku kohtuistungile kutsumataseada ohtu jälitusasutuse töötaja, kuipolitseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku vaimne seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda. Isiku kohtuistungile kutsumata jätmist peab kohus põhjendama ning põhjendus kantakse kohtuistungi protokolli.”; 334) seadustikku täiendatakse §-ga 402¹ järgmises sõnastuses: „§ 402¹. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmine (1) Sundravil viibivavõi jälitustoimingus osalenud muu isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades võib asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi statsionaarseganende lähikondsete elu, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähendusestervise, seadusjärgne esindajaau, tervishoiuteenuse osutajahea nime või kaitsja, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes&#160vara;4 nimetatud erisusi. (2 5) Ambulatoorset sundravi kohaldav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamatult esitama kohtule taotluse ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarsegamille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, kui ravile määratudvariisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku ohtlikkus endale või ühiskonnale on kasvanud, ta ei pea kinni raviga seotud nõuetest või kui isiku allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks. (3õiguse hoida koostööd saladuses; 6) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostjamille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. (4) Kui ambulatoorsel sundravil viibiv isik on võetud vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakondataktika ja kohus on teinud psühhiaatrilise abi seaduse §&#160jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta;11 lõikes 2 nimetatud otsuse, siis jätkub isiku sundravi statsionaarse ravina.”; 335 7) paragrahvi 403 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 403. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine (1) Kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvatesmida ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel.”; 336) paragrahvi 403 lõiked 4võimalik eraldada ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Ravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamiseesitada selliselt, kui sedaet neist ei ilmneks andmed, mis on taotlenud ravil viibiva isiku lähedaneloetletud käesoleva seadustiku § 71 lõike punktides 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja. (5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.”; 337) paragrahvi 408 täiendatakse lõikega –6 järgmises sõnastuses: „ (6) Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas.”; 338) paragrahvi 408¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. (2) Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukoodIsikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatudtutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.”; 339) paragrahvi 414 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist.”; 340) paragrahvi 432 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426² sätestatud küsimusedJälitustoimingust teavitamise ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtuljälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud§ 12615. Järelevalve jälitustoimingute üle (1) Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 või §-s 428 1264 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamusloale teostab prokuratuur. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.”; 341) paragrahvi 432 täiendatakse lõigetega 3² ja 3³ järgmises sõnastuses: „(3²) Täitmiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku) Järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse § 69 lõike 2 punktis 1-s 36 nimetatud nõueteleRiigikogu komisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemise kohta. (3³) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikuleJustiitsministeerium avaldab kord aastas oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanudveebilehel jälitusasutustelt, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.”; 342) paragrahvi 447 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.”; 343) paragrahvides 462, 464, 468prokuratuurilt ja 489 asendatakse sõna „õigusabitaotlus” sõnaga „abistamistaotlus” vastavas käändes. § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduses (RT I 2004kohtult saadud andmete alusel aruande, 46, 329; 2008, 32, 198) tehaksemis sisaldab eelmise aasta kohta järgmised muudatusedandmed: 1) seadust täiendatakse §-gaalustatud jälitustoimikute liik ja arv; 2³ järgmises sõnastuses: „§ 2³. Kohtuliku arutamise erisused pärast 2011. aasta 1. septembrit (1) Üldmenetluses toimuva kohtuistungi helisalvestaminejälitustoimingute lubade arv jälitustoimingute liikide kaupa; 3) isikute arv, keda jälitustoimingu tegemisest teavitati ning salvestiste kättesaadavaks tegemineisikute arv, kelle puhul on teavitamine vastavalt kriminaalmenetlusekäesoleva seadustiku § 15612613 lõikele 1 ja §-le 156¹ toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni kriminaalmenetluse seadustiku enne 2011. 4 üle ühe aasta 1edasi lükatud. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaselt § 12616. Justiitsminister kehtestab määrusega kohtuistungite helisalvestamisele ülemineku aja, tingimused ja korra.Kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga (21) Kriminaalasja kohtulikul arutamisel, milles prokurör on kriminaaltoimiku kohtule esitanud enne 2011Käesolevas seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. aasta 1peatükis sätestatud korras. septembrit, ei kohaldata 2011. aasta 1. septembril jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku § 296 lõikes 2 sätestatut. (32) Kui enne 2011. aasta 1. septembrit kohtusse saadetud kriminaalasjasKäesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud maakohtu otsus apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses tühistatakse ja kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtu koosseisusjälitustoimingu käigu, järgitakse asja edasisel menetlemisel kehtiva kriminaalmenetlusesellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku § 296 lõikes 2 sätestatut8.”; 2) seadust täiendataks §-ga 24 järgmises sõnastuses: „§ 24. Tsiviilhagi esitamise erandlik tähtaeg Kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1peatüki 5. septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtusjaos sätestatud korras.” § 312617. Karistusseadustikus Jälitustoimingute infosüsteem (RT I 2001, 61, 364; 06.01.2011, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 1¹–1² järgmises sõnastuses: „Jälitustoimingute infosüsteem (1¹edaspidi infosüsteem) Kohtu määratavat psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse algselt statsionaarse ravina. (1²) Psühhiaatrilist sundravi võidakse kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäolinekäesolevas seadustikus sätestatud jälitustoimingute andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, et isik peab kinni ravire&#382mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade jälitustoimingute tegemisest jälitusasutuste poolt;iimist.”; 2) paragrahvi 86 lõikes 2 asendatakse sõnad „sellekohase loaga psühhiaatriaasutus” sõnadega „psühhiaatrilise sundravi tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja”tagada ülevaade jälitusasutuste ja prokuratuuri jälitustoimingu tegemise taotlustest; 3) paragrahvi 86 lõige 4 muudetaksetagada ülevaade prokuratuuri ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui pärast psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isiku suhtes karistust või karistusjärgset kinnipidamist, arvatakse statsionaarse psühhiaatrilise sundravi aeg karistusaja või karistusjärgse kinnipidamise aja hulka. Ühele statsionaarse sundravi päevale vastab üks päev vangistust või üks päev karistusjärgset kinnipidamist.”kohtute poolt antud jälitustoimingu tegemise lubadest; 4) paragrahvi 157 täiendatakse senise teksti järel sõnadega „või kuni kolmeaastase vangistusega”tagada ülevaade jälitustoimingust teavitamistest ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamistest; 5) paragrahvi 320 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest&#160kajastada andmeid tehtud jälitustoimingute kohta;– karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”; 6) paragrahvi 323¹ täiendatakse senise teksti järel sõnadega „või kuni kolmeaastase vangistusega”. § 4. Kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991võimaldada jälitusasutuste, 46–48, 577prokuratuuri ja kohtute töö korraldamist; RT I, 22.12.2010, 17) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mis ei sisalda kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid,”tagada kriminaalpoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku jälitustoimingute statistika kogumine; 28) paragrahv 73 muudetaksevõimaldada andmete ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, tagab kapten võimaluste piires sündmuskoha ja sündmusega seotud esemete puutumatusedokumentide elektroonilist edastamist. Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ning anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi. Kapten dokumenteerib seletused, korraldused (2) Infosüsteemi asutab ja muud sündmusega seotud toimingud vabas vormis ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga. Kui laeval Eesti sadamas oleku ajal leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapten kohustatud selle teo toimepannud isiku üle andma kohalikele võimudelepõhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. ” § 5. Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 203) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.12 Infosüsteemi volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 2010, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 10¹ tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹4) Kohtu esimeesJustiitsminister võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määrasinfosüsteemi tööd korraldada määrusega.”; 312) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses140 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4¹) kohtu esimehele asjade jaotamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel;”; 4) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹3) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingutTagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kuikelle menetluses on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viiakelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kohtu esimees võib muu hulgas: 1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseksKui kriminaalasi on või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja; 2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid; 3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju; 4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanistoli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumistedastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks Politsei- ja kohtunike erinevat tööga koormatustPiirivalveametile.” § 6. Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2010, 24, 11513) § 32 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja rakendama meetmeid kuriteo või väärteo asjaolude väljaselgitamiseks”. § 7. Psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 3140 täiendatakse pärast sõna „alguseks” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud juhul”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 43¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus on tehtud ambulatoorsele sundravile määratud isiku suhtes ning isiku sundravi jätkub vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 402¹ lõikes 4 sätestatule statsionaarse sundravina, siis loetakse otsuse vormistamise aeg statsionaarse sundravi jätkumise alguseks.”; 3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel kontrollib kohus viivitamata psühhiaatrilist sundravi osutavast raviasutusestKahtlustatava, kas isikule on määratud ambulatoorne sundravisüüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend.”; 414) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk PSÜHHIAATRIAEKSPERTIIS JA PSÜHHIAATRILINE SUNDRAVI”;paragrahvi 231 lõige 5) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine ja järelevalve (15) Psühhiaatrilise sundravi eesmärgiksEeluurimiskohtuniku määrus on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. (2) Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise ravi nõudedlõplik ja tervishoiuteenuse osutaja töökorralduse kohtu poolt karistusseadustiku § 86 lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel kehtestab sotsiaalminister. (3) Ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi võib kohaldada isiku suhtes tema kirjalikul nõusolekul. Nõusolekus märgitakse ravialuse kohustusededasikaebamisele ei kuulu, mida ravialune peab täitmavälja arvatud määrus, et oleks võimalik saavutada ravi eesmärkemis on tehtud jälitustoimingu käigu, ning nende mittetäitmise tagajärjed. Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise nõusolekus nõutavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. (4) Isikut, kelle suhtes kohaldatakse ambulatoorset sundravi, teavitatakse sellest, et kui ta osutub endale teavitamata jätmise või ühiskonnale ohtlikuks või kui tema allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks, asendatakse ambulatoorne sundravi statsionaarse sundravigasellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel. (5) Järelevalvet psühhiaatrilise sundravi osutamise üle teostab Terviseamet.”; 615) paragrahvi 19 täiendatakse pärast sõna „tegemise” sõnadega „, psühhiaatrilise sundravi”. § 8. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 05.01.2011, 12) § 52 lõike 2385 punktis 2 5 asendatakse sõnad „kohtuotsuse aluselpikendamise määrused” sõnadega „pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus”. § 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 30.12.2010, 216) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 lõiget 1385 punkti 14 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:pärast sõnu „Asja võib lahendada ka esialgset õiguskaitset kohaldanud kohus.või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud”; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 333¹ järgmises sõnastuses: tekstiosaga „§ 333¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus (1) Kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. (2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud. (3) Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega. Määrustvälja arvatud jälitustoimingu käigu, millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud, ei pea põhistama. (4) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määrusesellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (5) Kohus võib määruskaebuse lahendamisel määrata sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikulesitatud kaebuse piiridega seotud. (6) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohtalahendamisel tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud.”; 317) paragrahvi 528 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 534 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni kahe nädalani, kui see on ilmselt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka käesoleva seadustiku § 537387 lõikes 4 nimetatud eesmärgil ja tähtaja jooksul.” § 10. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnatekstiosa „eelistused” sõnaga „eesõigused”; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses: „§ 33¹. Tunnistaja esindaja keeld Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat.”; 3) paragrahvis 41 asendatakse sõna „postiasutus” sõnadega „postiteenuse osutaja” vastavas käändes; 4) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 4¹karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Kui maakohus või ringkonnakohus tunnistab väärteoasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse lõpposas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata,alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse peale esitatakse kassatsioon 30määruskaebus 10 päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (4²) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.”; 5) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.”; 6) seadustiku § 158 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia.”; 7) paragrahvi 158 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassaator taotleb suulist menetlust.mil isik”; 8) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: tekstiosaga „ (5) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendadakaristusjärgse kinnipidamise põhjendatuse, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut.”; 9) paragrahvi 160 tekst muudetaksealaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud: 1) kassatsiooni kohtusse saabumise aeg; 2) isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul; 3) mida vastus peab sisaldama. (2) Riigikohus võib nõuda kohtumenetluse poole seisukohta konkreetses küsimuses. (3) Riigikohus otsustab ühe kuu jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist väärteotoimiku põhjal ja menetlusosalisi välja kutsumata kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise. (4) Kui kassatsioon on ilmselt põhjendatud või ilmselt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikesjälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus 10 3 nimetatud tähtaja möödumist. (5) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui: 1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust; 2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse kohtuotsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. (6) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi. (7) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja väärteoprotokolli sisuks oleva väärteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest. (8) Kui kassatsiooni menetlusse ei võetajooksul alates päevast, lisatakse kassatsioon ja selle menetlusse võtmata jätmise määrus väärteotoimikusse, mis tagastatakse maakohtule. Kassatsiooni menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse kassaatorile ja vajaduse korral kohtumenetluse teisele poolele. (9) Kassatsiooni menetlusse võtmise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse ja ringkonnakohtu kohtuotsuse täitmise osaliselt või täielikult peatada.millal isik”; 1018) seadustikku täiendatakse §-ga 160¹ järgmises sõnastuses: „§ 160¹. Kassatsiooni käiguta jätmine Kui kassatsioonkaebus ei ole käesoleva seadustiku § 158 nõuete kohane või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab Riigikohus kassatsiooni määrusega käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.”; 11) paragrahv 162paragrahvi 403³ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 1219) paragrahvi 164 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:472 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlust.”; 13) seadustiku § 165 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahv 166 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 166. Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord (1) Üldjuhul vaatab Riigikohus väärteoasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kohtumenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kohtumenetluse pooltele. Kui kohtumenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 160110 lõikes  1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele. (2) Suulises menetluses vaadatakse väärteoasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kohtumenetluse pooltele kohtukutse. Kutse kätte saanud kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti. (3) Kohtumenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.”; 15) paragrahvides 167, 168 ja 169 asendatakse sõnad tekstiosaga „kriminaalkolleegiumi täiskogu” sõnadega „kriminaalkolleegiumi kogu koosseis” vastavas käändes; 16) paragrahvi 171 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kassaator võib kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. (2) Kohtuvälisel menetlejal või menetlusalusel isikul on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda teda esindava või kaitsva advokaadi kassatsioonist, välja arvatud juhul, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest on käesoleva seadustiku § 19 lõike126² lõikes 3 järgi kohustuslik. (3) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse. (4) Kui Riigikohus tuvastab, et maakohus või ringkonnakohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, võib jätkata väärteoasja läbivaatamist, kuigi kassatsioonist on loobutud.2”; 1720) paragrahvi 173 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 18) seadustikku täiendatakse §-ga 173508¹ järgmises sõnastuses: „§ 173¹. Riigikohtu kirjalikud küsimused (1) Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kohtumenetluse poolele kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal. (2) Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimused on adresseeritud.”; 19) seadustikku täiendatakse §-ga 173² järgmises sõnastuses: „§ 173². Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid (1) Väärteoasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole väärteoasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kohtumenetluse poole seisukohtadele. (2) Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega. (3) Riigikohus laiendab väärteoasja läbivaatamise piire kõigile menetlusalustele isikutele ja kõigile süüks pandavatele väärtegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on menetlusaluse isiku olukorda raskendatud, või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.”; 20) seadustiku § 174 punktidest 5 ja 6 jäetakse välja sõnad „, raskendamata süüdlase olukorda”; 21) paragrahvi 176 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) kohtuasja number; 2) Riigikohtu otsuse kuupäev; 3) kohtukoosseis; punktis 4) läbivaadatava kohtuasja nimetus; 5) vaidlustatud kohtulahend; 6) kohtuasja läbivaatamise kuupäev; 7) kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses; 8) kassatsioonimenetlusest osa võtnud kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning tõlgi ees- ja perekonnanimi.”; 22) paragrahvi 176 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: asendatakse sõna „ (5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.teabesalvestise”; 23) paragrahvi 196 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: sõnaga „ (4) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.teabetalletuse” § 11. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. septembril.

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 25¹. Jälitustoimingu lubade ja jälitustoimingu tegemisest teavitamata jätmise lubade kehtivus (1) Kuni 2012. aasta 31. detsembrini antud jälitustoimingu load kehtivad neis märgitud isikute suhtes neis märgitud tähtaja lõpuni. (2) Jälitustoimingute suhtes, mille loa tähtaeg lõppeb enne 2013. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõike 3 teises lauses ja lõikes 4 sätestatut.”

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „jälitus- või julgeolekuasutusele”; 2) paragrahvi 111¹ lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; 2) julgeolekuasutusele; 3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile; 4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile; 5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule; 6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel.”; 3) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 112. Teabe andmise kohustus (1) Kui käesoleva seaduse § 111¹ lõikes 11 nimetatud asutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise käesoleva seaduse § 111¹ lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud andmete kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega. (3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.”; 4) paragrahv 112¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 112¹. Euroopa Komisjoni teavitamine (1) Sideettevõtja on kohustatud edastama Tehnilise Järelevalve Ametile iga aasta 1. veebruariks eelmise kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimiste kohta järgmise teabe: 1) järelepärimiste arv, mille korral teave anti; 2) käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kuupäeva ja järelepärimise kuupäeva vaheline aeg päevades; 3) järelepärimiste arv, mille korral ei olnud võimalik teavet anda. (2) Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile iga aasta 1. aprilliks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ei sisalda isikuandmeid. (4) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamise vormi oma veebilehel.”; 5) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „teabe andmisega” sõnadega „jälitus- ja julgeolekuasutusele”.

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;”; 2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 2² järgmises sõnastuses: „2²) riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;”; 3) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Kaitsepolitseiameti volitused (1) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 2². peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelevalve meedet ning vahetut sundi. (3) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel ning politsei ja piirivalve seaduse 2². peatüki kohaldamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid.”

Jälitustegevuse seaduse (RT I, 29.12.2011, 56) § 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Jälitustoimingust teatamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine (1) Jälitustoimingu teinud asutus teatab käesoleva seaduse § 12 1. ja 3. lõikes nimetatud jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib: 1) kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust; 2) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 3) seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, heli- või videosalvestisega või muu teabetalletusega. Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed: 1) teiste isikute perekonna- või eraelu kohta; 2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi; 3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi; 4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara; 5) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses; 6) mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta; 7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–6. (3) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.”

Kaitseväe korralduse seadust täiendatakse §-dega 411 ja 412 järgmises sõnastuses: „§ 41¹. Päringu tegemine sideettevõtjale (1) Sõjaväepolitsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. § 41². Jälitusteabele juurdepääsu võimaldamine (1) Sõjaväepolitsei võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik isiku jälitusteabele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel või Sõjaväepolitseis asuvale sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks või päringu teostamiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek. (3) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

Maksukorralduse seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses: „7¹. peatükkPÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ § 81¹. Päringu tegemine sideettevõtjale (1) Maksu- ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. § 81². Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks (1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. § 81³. Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted (1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. (2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht. (4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (RT I, 12.12.2011, 12) § 127 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) paragrahvid 46 ja 47–55 tunnistatakse kehtetuks.”

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 721 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 111¹ lõike 1 punktis 6 ning lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.”; 2) seadust täiendatakse peatükiga 2² järgmises sõnastuses: „2². peatükkPÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ § 749. Päringu tegemine sideettevõtjale (1) Politsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. § 750. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. § 751. Kaasamine salajasele koostööle (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut. (2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. (3) Loa isiku kaasamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (4) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes 6 sätestatud juhul. (5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. (6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes. (7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega. § 752. Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse ja teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajaseks koostööks, või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks. (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrollivõimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse, või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuses ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku. (3) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks päringu tegemiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (4) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. § 753. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, töövõimetuse ja talle kehavigastuse tekitamise korral (1) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkub, maksab riik tema lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. (2) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tunnistab isiku oma otsusega salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks, maksab riik ühekordset hüvitist: 1) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 10–30 protsenti – 10-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses; 2) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 40–90 protsenti – 20-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses; 3) täieliku töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 100 protsenti – 60-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. (3) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel vigastada või haigestub, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitise maksmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 75 lõigetes 4–9 sätestatut. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 754. Konspiratsioonivõtted (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust. (2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine. § 755. Teesklemine (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali. (2) Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- ja Piirivalveamet üldises korras siseministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse siseministrit. (3) Siseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatud taotlusel, milles näidatakse: 1) isiku teesklemise vajadus; 2) teeseldava isiku liik; 3) isiku teesklemise kulud; 4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav. (4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab siseminister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel. (5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks. (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses siseministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta. § 756. Variisiku kasutamine (1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut. (2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes aitab tagada jälitustoimingu varjatust. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (4) Variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist. (5) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina. § 757. Jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamine ja säilitamine Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega. § 758. Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine (1) Isiku võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal jätta käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõikes 2 sätestatud alusel ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 lõikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni. (2) Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab siseminister määrusega.”

Prokuratuuriseaduse § 151 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) tutvuda jälitustoiminguga saadud andmetega.”

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 35² järgmises sõnastuses: „§ 35². Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale (1) Kui tulirelva soetamiseks või omamiseks taotleb soetamisluba või relvaluba välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 67¹ järgmises sõnastuses: „§ 67¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale (1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikud, kelle suhtes on tehtud jälitustoiming, jälitustoimingu tegemises osalenud ja jälitustoimingu tegemisse kaasatud isikud, samuti nende lähedased või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust.”

Strateegilise kauba seaduse § 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 76. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringuga sideettevõtjale (1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–8 ettenähtud toimingu tegemine, ja kui komisjon leiab, et taotleja või avaldaja taust, tema usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingust pärast selle lõpetamist ja komisjoni poolt otsuse tegemist ning isiku soovil tutvustatakse talle jälitustoiminguga kogutud andmeid kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.”

Tolliseadust täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses: „2¹. peatükkPÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ § 22¹. Päringu tegemine sideettevõtjale (1) Maksu- ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. § 22². Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks (1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toimingutega kogutud andmeid tema soovil. § 22³. Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted (1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. (2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht. (4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”

Tunnistajakaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „asjaomast kriminaalasja menetleva ametniku” tekstiosaga „uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu”; 2) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 17¹ järgmises sõnastuses: „§ 17¹. Kaasabi osutamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel (1) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalikul taotlusel võib tunnistajakaitset teostav asutus osutada ühekordset kaasabi taotluse esitaja poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava kohta lepingut sõlmimata. (2) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseks esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhile või tema volitatud ametnikule, kes vaatab selle läbi ja annab nõusoleku taotluse rahuldamiseks või keeldub kaasabi osutamisest viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaasabi taotluse koopia ja teave taotluse rahuldamise või kaasabi osutamisest keeldumise kohta edastatakse Riigiprokuratuurile.”; 4) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-dega 18¹ ja 18² järgmises sõnastuses: „§ 18¹. Jälitustoimingute ja sideettevõtjale päringu tegemine tunnistajakaitsealases tegevuses (1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemisel ja kaitseabinõude kohaldamisel on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus teha kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoiminguid ning päringut elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 ettenähtud andmete saamiseks. (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute ning elektroonilise side seaduse §-s 111¹ ettenähtud andmete kohta päringu tegemiseks annab loa tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema volitatud ametnik. (3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. (4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda tähtaega võib riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra. (6) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jälitustoimingu teha kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu tegemise alustamisest arvates. (7) Isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, sellest ei teavitata. § 18². Konspiratsiooni tagamine Konspiratsiooni tagamiseks on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras: 1) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust; 2) teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali; 3) kasutada variisikuid ja salajasele koostööle kaasatud isikuid.”; 6) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Tunnistajakaitsega seotud teave (1) Tunnistajakaitset teostaval asutusel on õigus talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid ning asutada andmekogusid. (2) Tunnistajakaitse alla võtmise otsustamiseks ja tunnistajakaitse kohaldamisel kogutud teavet ning muid tunnistajakaitse kohaldamisega seonduvaid materjale säilitatakse kaitsetoimikus. Kaitsetoimik avatakse iga kaitstava kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega. (3) Tunnistajakaitsega seotud teave, mis ei ole riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses, on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.”

Turvaseadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 46¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale (1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada hädaolukorra seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud objekti hõlmava tegevusloa andmine. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 3¹. peatükis ning käesoleva seaduse 2. peatüki 3¹. jaos sätestatud alustel ja korras.”; 2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3¹. jaoga järgmises sõnastuses: „3¹. jaguPäring sideettevõtjale, jälitustoimingud ja salajane koostöö § 33¹. Päringu tegemine sideettevõtjale (1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. § 33². Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks (1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või vanglasse. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. § 33³. Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõtted (1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. (2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa kas Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnik. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht. (4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb kas Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.”; 3) paragrahvi 97 lõikes 2 asendatakse sõnad „jälitustegevuse seaduses” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus”.

Välismaalaste seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: „§ 31¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päring sideettevõtjale (1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.”

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I, 22.12.2011, 47) § 2611 lõikes 3 asendatakse sõnad „jälitustegevuse seaduses” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus”.

Väärteomenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 312 järgmises sõnastuses: „§ 31². Andmete nõudmine sideettevõtjalt (1) Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses on kirjalik päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks.”

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 230³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 230 lõikes 3 sätestatud juhul päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks.”; 2) paragrahvi 231 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

Jälitustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 21.03.2011, 2) tunnistatakse kehtetuks.

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (RT I, 22.12.2011, 3) tunnistatakse kehtetuks.

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 9 ning 12 ja 13, §-d 5, 23 ja 24 jõustuvad üldises korras. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 4–8, 10, 11 ja 14–20 ning §-d 2–4, 6 ja 7 ning 9–22 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 8 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub osas, millega kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 12617, 2015. aasta 1. jaanuaril.