Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punktid 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: „12) gümnaasiumis sooritatud õpilasuurimuse või praktilise töö teema ning hinne numbri ja sõnaga või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”; 13) põhikooli lõpueksamite või gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;”; 2) paragrahv 20¹ sõnastatakse järgmiselt: „§ 20¹. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal
(1)Loovtöö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele märge „Sooritamine ei olnud piirangute tõttu võimalik”, kui õpilane ei sooritanud loovtööd, sest see ei olnud õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast või 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik.
(2)Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked: 1) kui õppenõukogu on otsustanud, et õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”; 2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust või praktilist tööd ei sooritanud, kantakse hinnetelehele märge „Jättis sooritamata”.
(3)Gümnaasiumi koolieksami kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked: 1) kui õppenõukogu on otsustanud, et koolieksami sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”; 2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.”.
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5² pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5². Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes”; 2) paragrahvi 5² täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „
(3)2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
(4)Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25² pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 25². Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal”; 2) paragrahvi 25² täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „
(5)2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
(6)Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22¹ pealkirjast ja lõikest 4 jäetakse välja tekst „ja 2020/2021.”; 2) paragrahvi 22¹ lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) määrust täiendatakse §-ga 22² järgmises sõnastuses: „§ 22². Erisused hindamisel, gümnaasiumi koolieksami, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal
(1)2020/2021. õppeaastal võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
(2)Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.
(3)Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”, võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.
(4)Koolieksami hindamisel võib kasutada hinnangut „arvestatud/mittearvestatud”.
(5)2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit ja õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole õppenõukogu otsusel COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud.
(6)2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud”.
(7)2020/2021. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest: 1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel); 2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel); 3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel); 4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).”.