Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Põhikooli lõpetanuks ning õppekava kõik õpitulemused omandanuks peetakse lihtsustatud õppe õpilast, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami.”; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppe õpilasele, kellel on kuni kaks koolieksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.”; 3) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppe õpilasele, kellel on: 1) kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” viimane aastahinne; 2) ühes õppeaines „nõrk” või „puudulik” aastahinne ning kes on ühe koolieksami sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest. „Nõrk” või „puudulik” aastahinne ja sooritus alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest koolieksamil ei tohi olla samas õppeaines; 3) kolm koolieksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.”.
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 10¹ järgmises sõnastuses: „(10¹) Õppenõukogu otsusega jäetakse klassikursust kordama 9. klassi õpilane § 23 lõikes 2¹ nimetatud juhul, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ei esita kirjalikku avaldust põhikooli lõpetamiseks. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.”; 2) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Põhikooli lõpetanuks ning õppekava kõik õpitulemused omandanuks peetakse õpilast, kelle õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud”, kes on kolmandas kooliastmes teinud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt 50 protsendile maksimaalsest tulemusest eesti keele eksami, matemaatikaeksami ja ühe eksami omal valikul.”; 3) paragrahvi 23 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on kuni kaks lõpueksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.”; 4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on: 1) kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” viimane aastahinne; 2) ühes õppeaines „nõrk” või „puudulik” aastahinne ning kes on ühe lõpueksami sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest. „Nõrk” või „puudulik” aastahinne ja sooritus alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest lõpueksamil ei tohi olla samas õppeaines; 3) kolm lõpueksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.”.
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Õpilaste täiendav juhendamine ning teadmiste ja oskuste omandamise toetamine”; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kool osutab täiendavat tuge teadmiste ja oskuste omandamiseks õpilastele, kes lõpetasid põhikooli õppekava kõiki õpitulemusi omandamata. Täiendav tugi teadmiste ja oskuste omandamiseks võib seisneda õppeaine tasandava kursuse pakkumises, ainealaste konsultatsioonide korraldamises või ka konkreetses õppeaines individuaalse õppekava koostamises.”.