Asutada Sotsiaalministeeriumi andmekogu ametliku nimega «Meditsiiniline sünniandmekogu», kasutades edaspidi nimetust «Eesti Meditsiiniline Sünniregister» (inglise keeles «Estonian Medical Birth Registry»).
Registri pidamise eesmärk on kõikide Eesti territooriumil toimunud laste sündide (nii elus- kui surnultsündide) registreerimine ning vastsündinu ja tema vanemate, raseduse ja sünnituse kohta käivate andmete töötlemine Sotsiaalministeeriumile «Rahvatervise seaduse» ja teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri (edaspidi register) vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Kinnitada Eesti Meditsiinilisse Sünniregistrisse andmete esitamise vorm «Sünnikaart» (lisa).
Registri objektiks on andmed lapse sünni kohta Eesti territooriumil.
(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja paberkandjal kartoteegina. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) paberkandjal kartoteegist; 3) registrikaustast.
Registrisse andmete esitajad on kõik Eestis sünnitusabi osutavad tervishoiuasutused ja eraarstid.
(1) Registrisse kantakse andmed haigla, vanemate, varasemate raseduste ja sünnituste, käesoleva raseduse kulgemise, sünnituse, sündinud lapse, seitsme päeva vanuse lapse (või noorema, kui laps läheb koju või sureb) ja sünnikaardi vastutava täitja kohta. (2) Tervishoiuasutuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) tervishoiuasutuse kood; 2) sünnitusloo number. (3) Vanemate kohta kantakse registrisse järgmised isikuandmed: 1) ema isikukood/sünniaeg; 2) isa isikukood/sünniaeg; 3) ema ees- ja perekonnanimi; 4) isa ees- ja perekonnanimi; 5) ema elukoht, 6) isa elukoht; 7) ema rahvus; 8) isa rahvus; 9) ema haridus; 10) isa haridus; 11) ema tavategevusala; 12) isa tavategevusala; 13) ema perekonnaseis. (4) Varasemate raseduste ja sünnituste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) varasemate sünnituste arv; 2) varasemate abortlõppega raseduste arv; 3) eelmise sünnituse kuupäev; 4) elus olevate sünnitatud laste arv; 5) elusalt sündinud, kuid esimesel elunädalal surnud laste arv. (5) Käesoleva raseduse kulgemise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) rasedusaegne jälgimine; 2) raseduskestus 1. külastusel; 3) suitsetamine raseduse ajal; 4) rasedusaegsed toimingud; 5) rasedusaegsed riskitegurid ja tüsistused. (6) Sünnituse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) raseduskestus sünnitushetkel; 2) sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid; 3) sünnitamisviis; 4) sünnituse valutustamine; 5) muud toimingud sünnitusel; 6) sünnituse kestus; 7) väljutusperioodi kestus; 8) märge peresünnituse kohta. (7) Sündinud lapse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lapse isikukood/sünniaeg; 2) sugu; 3) sündinud laste arv; 4) mitmikute puhul järjekorratäht; 5) märge lapse sündimise kohta elusalt või surnult; 6) sünnikaal; 7) sünnipikkus; 8) 1. minuti Apgar; 9) 5. minuti Apgar; 10) nabaveenivere pH; 11) lapse sünnikoht. (8) Seitsme päeva vanuse (või noorema, kui läheb varem koju või sureb) lapse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lapse diagnoosid; 2) toimingud; 3) lapse asukoht, suremisel kuupäev ja kellaaeg; 4) surmapõhjus. (9) Vastutava täitja kohta kantakse registrisse arsti kood.
Vastavalt «Isikuandmete kaitse seaduse» paragrahvi 4 lõikele 2 on delikaatsed isikuandmed käesoleva määruse paragrahvis 8 nimetatud järgmised andmed: 1) lõike 3 punktis 7 nimetatud ema rahvus ja punktis 8 nimetatud isa rahvus; 2) lõike 4 punktis 2 nimetatud varasemate abortlõppega raseduste arv; 3) lõike 5 punktis 5 nimetatud rasedusaegsed riskitegurid ja tüsistused; 4) lõike 6 punktis 2 nimetatud sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid; 5) lõike 7 punktis 8 nimetatud 1. minuti Apgar ja punktis 9 nimetatud 5. minuti Apgar; 6) lõike 8 punktis 1 nimetatud lapse diagnoosid ja punktis 4 nimetatud surmapõhjus.
(1) Andmete esitaja esitab andmed registri vastutava töötleja kinnitatud vormide kohaselt. (2) Andmed laekuvad registrisse lapse sünnile järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. (3) Andmed laekuvad registrisse käsi- või tähitud posti teel. (4) Andmete esitamisel registrisse digitaalselt, lepitakse alusdokumendi moodustamise tingimused kokku volitatud töötlejaga ja andmed esitatakse registrile üks kord kvartalis nii, et eelmise kvartali andmed laste sündide kohta laekuvad registrisse lõppenud kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
Registrisse kantavate andmete alusdokumendiks on andmete esitajate poolt nõuetekohaselt täidetud «Sünnikaart».
(1) Registrisse kantud andmed on «Isikuandmete kaitse seaduse» ja «Avaliku teabe seaduse» (RT I 2000, 92, 597) alusel piiratud juurdepääsuga. (2) Juurdepääs registrisse kantud isikuandmetele on registri volitatud töötleja, vastutava töötleja ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud töötajatel tööülesannetega määratud ulatuses. (3) Juurdepääs isikule tema kohta käivatele isikuandmetele ja teistele isikutele ning asutustele kolmandate isikute isikuandmetele tagatakse kooskõlas «Isikuandmete kaitse seaduse» ja «Avaliku teabe seadusega». (4) Registri volitatud töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid väljastati. Kolmandatele isikutele isikuandmete üleandmise lubatavuse otsustab vastutav töötleja.
Registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed ja isikut tuvastada võimaldavate tunnusteta muud andmed on avalikuks kasutamiseks ja andmetele tagatakse juurdepääs «Avaliku teabe seaduses» sätestatud korras, viisil, tingimustel ja tähtaegadel.
Käesoleva määruse paragrahvi 8 lõike 3 punktides 1–10 ja 13, lõike 4 punktides 1, 3, 4 ja lõike 7 punktides 1, 2 ja 11 nimetatud andmete osas toimub ristkasutus rahvastikuregistriga.
Registrisse kantud andmete kaitsmine toimub ranges vastavuses «Isikuandmete kaitse seaduses», muudes seadustes ja andmekaitse tehnilistes ja organisatsioonilistes abinõudes sätestatuga.
(1) Paragrahvi 12 lõikes 4 nimetatud teave säilitatakse volitatud töötleja juures vastavas registrikaustas. (2) Registrisse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kartoteegis. (3) Registrisse digitaalsesse andmebaasi kantud andmed on alatiseks säilitamiseks. Registri andmete alusdokumente säilitatakse 75 aastat, mille järel antakse need «Arhiiviseaduse», teiste seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt vastavasse avalikku arhiivi või otsustatakse nende kuulumine hävitamisele.
(1) Registri volitatud töötlejale esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registrist väljastatavate andmete vastavuse eest andmekogule esitatud andmetele vastutab volitatud töötleja. (3) Vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus esitada andmete esitajale järelpärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete õigsuses. (4) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks sõlmib vastutav töötleja või tema igakordsel volitusel volitatud töötleja lepinguid teiste riigi, kohaliku omavalitsuse või tervishoiuasutuste andmekogude pidajatega. (5) Registri volitatud töötleja suleb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmebaasis isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud. (6) Õigete ja täielike andmete saamisel teeb volitatud töötleja vajalikud parandused ning teavitab sellest andmete esitajaid. (7) Registri volitatud töötleja teatab registrist ebaõigeid andmeid saanud isikule talle ebaõigete andmete väljastamisest viivitamatult pärast vastava teate laekumist ja edastab andmete saajale õiged andmed viie tööpäeva jooksul pärast õigete andmete saamist.
«Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest», «Avaliku teabe seadusest», käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks on vastutav töötleja kohustatud: 1) tagama registri pidamise korraldamise; 2) sõlmima või volitama volitatud töötlejat sõlmima registri pidamisega seotud lepinguid ning kontrollima nende täitmist; 3) koguma ja analüüsima registrisse andmete esitajate, registrist andmete saajate ja volitatud töötleja ettepanekuid; 4) koordineerima registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke ülesandeid ja juhendeid; 5) otsustama registrist isikuandmete väljastamise või väljastamisest keeldumise; 6) lahendama registri pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 7) täitma teisi ülesandeid vastavalt oma pädevusele.
«Isikuandmete kaitse seadusest», «Avaliku teabe seadusest», käesolevast määrusest, teistest õigusaktidest ja muudest nende alusel vastutava töötleja antud juhenditest ja ülesannetest tulenevalt on volitatud töötleja kohustatud: 1) tagama sünnijuhtude registreerimise kõiksuse ja kvaliteedi; 2) töötlema registri andmeid ja hoidma korras registrit; 3) sõlmima vastutava töötleja volitusel lepinguid teiste riigi, kohaliku omavalitsuse või tervishoiuasutuste andmekogude pidajatega; 4) hoolitsema selle eest, et register oleks halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvarameetmetega kaitstud andmete töötlemise, kasutamise ja muutmise eest kõrvaliste isikute poolt; 5) koostama ja pidama andmete töötlemisel kasutatavate vahendite loetelu ja dokumentatsiooni ning andmete töötlemise arvestust; 6) tagama registri andmete töötlemise isikute poolt, kellele on antud ametijuhendiga vastavad tööülesanded; 7) vajadusel andma selgitusi registri pidamise kohta vastutavale töötlejale, andmete esitajatele ja andmete saajatele; 8) täitma teisi ülesandeid, mis on antud tema pädevusse.
(1) Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus. (2) Registri pidamise üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada teavet andmete väljastamise ja kasutamise kohta. (3) Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtajaks.
(1) Registri pidamisega seotud isikud on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida pole antud avalikuks kasutamiseks. (2) Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töösuhte lõppemist.
Registri likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, riiklikku või riigiasutuse arhiivi.