Redaktsioonide võrdlus

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ (§ 3 lõike 2 nõuetega” tekstiosaga „§-ga 22”; 2) Terviseameti piirkondlik talitus teavitab käesoleva paragrahvi lõike5 tabelis asendatakse rida „Bromaat 10 µg/l” järgmise reaga: „Bromaat 10 µg/l Märkus 2 punktis”; 3 nimetatud veevarustuse omanikke määruse nõuete kohaldamata jätmisest. Samuti teavitab Terviseameti piirkondlik talitus viivitamata ja nõustab tasuta käesoleva) paragrahvi lõike5 tabelis asendatakse rida „Nikkel 20 µg/l” järgmise reaga: „Nikkel 20 µg/l Märkus 9”; 4) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Plii 10 µg/l” järgmise reaga: „Plii 10 µg/l Märkus 9”; 5) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Trihalometaanide summa 150 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkused 2 punktis8 ja 10” järgmise reaga: „Trihalometaanide summa 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus;Märkused 2 ja 8”; 6) paragrahvi 5 märkuste tabel sõnastatakse järgmiselt: „Märkus 1 Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. Märkus 2 Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema väiksema väärtuse poole. Märkus 3 nimetatud veevarustuse omanikke Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0, kui vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimeste tervisele10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning annab nõu meetmete kohtakõigi nende ühendite metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused. Järelevalvet kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide suhtes, mida on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eestvõib asjaomases veevarustuses leiduda. Sõit objektile ja tagasi Märkus 5 Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, objekti külastaminedieldriini, joogiveeproovide võtmineheptakloori ja veeproovide analüüsimine toimub rahvatervise seaduse §heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 21 lõike 5 alusel kehtestatud hinnakirja kohaseltμg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena.”; 2 7) paragrahvi 6 märkuse 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselttekstist jäetakse välja teine lause; 8) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 1¹–14 järgmises sõnastuses: „(51¹) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmedkvaliteedi vastavust nõuetele nende näitajate puhul, vahendidmis jaotusvõrgus ebasoodsas suunas ei muutu, võib kontrollida veetöötlusjaamas või veevärgis. (1²) Vase, plii ja materjalidnikli vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas ehitusseadustiku §lasta enne joosta. Päevasel ajal võetakse juhuslik proov, mille maht on üks liiter. (1³) Mikrobioloogiliste näitajate vastavusproove võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EVS-EN ISO 1119458 osutatud proovivõtueesmärgile B. (14) Proovivõtt jaotusvõrgus, välja arvatud proovivõtt tarbija kraanist, peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste näitajate puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja selle alusel kehtestatud nõuetega ning kiirgusseaduse §käitlemine vastama standardis EVS-EN ISO 3 lõike19458 osutatud proovivõtueesmärgile 2 nõuetegaA.”; 39) paragrahvi 37 lõige 23 sõnastatakse järgmiselt: „ (23) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajadJoogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris, keemilised kvaliteedinäitajadkus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada §dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-des&#160EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.”; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4–6 sätestatud piirsisaldusi järgmises sõnastuses: „ (4) Lõikes 3 nimetatud laborid ja §nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas standardiga EVS-s 6¹ sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustelEN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.”; 411) paragrahvi 38 lõige 43 sõnastatakse järgmiselt: „ (43) Joogiveele esitatud piirsisaldusteTavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid: Näitaja Uurimise nõuded Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamiseselle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, vajaduse korral koostöös ekspertidegakui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus   Elektrijuhtivus   Escherichia coli   Vesinikioonide kontsentratsioon pH   Raud Näitajat tuleb uurida, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitlejakui rauda või tema ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese terviseleMuudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, võib seda vett kasutadakui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Lõhn   Pseudomonas aeruginosa Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. Maitse   Kolooniate arv 22 ºC juures   Coli-laadsed bakterid   Hägusus   Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee otstarbekskloorimisel.”; 5 12) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 53¹ järgmises sõnastuses: „(53¹) Parameetri kontrollväärtus käesoleva määruse mõistes on radioloogilise näitaja väärtusTavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetelekui see tuleneb § 9¹ lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust.”; 613) paragrahvi 6 tekst8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „Indikaatorid joogivees on järgmised: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0, (5 mg/l Elektrijuhtivus 2500 µS cm) Tava-1 20 ºC juures Märkus 1 Jääkkloor ≥0,2 ja ≤0süvakontrolli käigus ühisveevärgi,5 mg/l Märkus 6 Jääkosoon 0 mahutite,3 mg/l Märkus 6 Kloriid 250 mg/l Märkus 1 Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus 5 tsisternide,0 mg/l O2 Märkus 3 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ebaloomulike muutusteta Märkus 4 Raud 200 µg/l Sulfaat 250 mg/l Märkus 1 Vesinikioonide kontsentratsioon ≥6 kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate,5 ja ≤9 välja arvatud radioloogilised näitajad,5 pH ühik Märkused 1 ja 2 Hägusus Tarbijale vastuvõetav määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine: Ühisveevärgi, ebaloomulike muutusteta NTU Märkus 5 Maitse Tarbijale vastuvõetavmahutite, ebaloomulike muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetavtsisternide, ebaloomulike muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Clostridium perfringens kanistrite ja pudelite kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas(koos eostegavt märkus 1) 0 PMÜTavakontrolli minimaalne proovide arv aastas(vt märkus 2) Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas(vt märkus 2) kuni 100 1 1 kümne aasta jooksul 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 1+ 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 10 001 kuni 100 ml Märkus 7 Kolooniate arv 22 ºC Ebaloomulike muutusteta Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ000 4+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 3+ 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust üle 100 ml Märkus 8 Märkus000 4+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 12+ 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmeteiga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja materjalide korrosiooniülejäänud osa kohta kogumahust Märkus 1. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeidVee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtusMiinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib olla tabelis esitatust väiksemvee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, kuid mitte allaeeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 4,5l. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus2. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas on alla 10= 16 proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 000proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust”; 14) paragrahvi 8 lõiked 6, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust7 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 9 lõige 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Märkus 6 NäitajatJoogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga.”; 16) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Joogivee kontrolli kavaga tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatavatagada, et inimese tervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas alates valgalast kuni veevõtu, vee kloorimistpuhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni ning et nõuetele vastavuse kohas on vesi tervislik ja puhas. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid(1²) Kvaliteedinäitajate valimisel joogivee kontrolli kavasse tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi.”; 17) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kontrolli kava võib sisaldada järgmist: 1) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll; 2) valgala, mis on jäänud vette pärast 0veevõtu-,5 töötlemis-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega. Märkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi on pärit või mõjutatud pinnaveestsäilitamis- ja jaotustaristu kontroll. Clostridium perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes”; 18) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda § 9¹ lõikes 1 nimetatud riskihinnangul. Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv / 250 ml.”; 720) määrust täiendatakse §-dega 6ga 9¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „§ 69¹. Radioloogilised kvaliteedinäitajadRiskihindamine (1) Indikatiivdoos käesoleva määruse mõistesJoogivee käitleja võib teha erandeid §-s 8 esitatud tava- ja süvakontrolli näitajatest ja proovivõtusagedustest, kui ta on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdooskoostanud käesoleva paragrahvi kohase riskihinnangu, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididestkooskõlastatakse Terviseametiga. (2) Lõikes 1 nimetatud riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, välja arvatud triitium, kaaliummis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-40, radoonEN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadusedkriisijuhtimise juhised”. (3) Lõikes 1 nimetatud joogivee kvaliteeti käsitlev riskihinnang peab koosnema vähemalt järgmistest osadest: 1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) Indikatiivdoosi hindab Keskkonnaametjoogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine; 3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine; 4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine; 5) riskide haldamise tõendamine; 6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või ekspert kiirgusseaduse mõistesmääramata jätmise alused ja põhjendused. (4) Riskihindamisel tuleb selliste veekogumite puhul, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 100 m³ vett, võtta arvesse veeseaduse § 37 lõike 2 kohaste veeseireprogrammide tulemusi. (5) Riskihindamise tulemuste põhjal tuleb § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu täiendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust suurendada järgmistel juhtudel: 1) Joogivee radioloogilised kvaliteedinäitajadparagrahvis 8 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 13² lõikes 2 esitatud kohustusi; 2) rahvatervise seaduse § 13¹ lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on järgmisedleitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele; 3) on vaja tagada § 9 lõikes 1¹ sätestatud nõuded. (6) Riskihindamise tulemuste põhjal võib § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu lühendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on arvestatud järgmisi tingimusi: Radioloogiline näitaja Parameetri kontrollväärtus Ühik Märkused Triitium 100 Bq/l Märkus 1 Indikatiivdoos 0) määratakse proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse § 2 lõiget 3, § 7 lõiget 1 ja § 10 mSv Märkusedlõiget 1 ning rahvatervise seaduse § 13¹ lõike 1 punkti 5; 2) paragrahvi 8 lõike 5 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60% näitaja väärtusest; 3) näitaja väljajätmiseks § 8 lõigete 3 ja 4 kohasest seirega hõlmatud loetelust peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30% näitaja väärtusest; 4) paragrahvi 8 lõigete 3 Radoon 100 Bq/l Märkusja 4 Märkus kohasest seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee mistahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on sätestatud § 1 Triitiumit tuleb joogivees määratalõikes 1; 5) proovivõtusagedust võib vähendada või näitaja loetelust välja jätta vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 üksnes juhul, kui joogiveeks kasutatava vee valgalal on tehislikke radionukliide emiteerida võiv rajatisriskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. Märkus 2 Indikatiivdoosi seire toimub määruse lisas kehtestatud korra kohaselt (7) Lõiget 6 ei kohaldata Escherichia coli suhtes, mille proovivõtusagedus ei tohi olla väiksem kui § 8 lõikes 5 esitatud sagedus. Märkus 3 Efektiivdoosi hindamine toimub kiirgusseaduse alusel kehtestatud korras (8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. Märkus 4 Radooni (9) Joogivee käitleja teeb teabe riskihindamise läbiviimise kohta ja riskihindamise tulemused avalikkusele kättesaadavaks. (10) Riskihinnang tuleb joogivees määrataajakohastada juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatudriskihinnang ei kajasta enam tegelikku olukorda.”; 21) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6²11. Indikatiivdoosi seire Indikatiivdoosi seirel kasutatakse järgmist strateegiat: Analüüsimeetodid (1) KambriumiMikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada järgmisi analüüsimeetodeid: Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid Escherichia coli (E. coli) ja coli-vendi, ordoviitsiumilaadsed bakterid EVS-kambriumiEN ISO 9308-1 või ordoviitsiumi veekihist pärineva joogivee ja nende kihtide veega segatud muust veekihist pärineva joogivee korral määrab joogivee käitleja joogivees raadiumi isotoopide RaEVS-226 ja RaEN ISO 9308-228 kontsentratsiooni; 2 Enterokokid EVS-EN ISO 7899-2 Pseudomonas aeruginosa EVS-EN ISO 16266 kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 22 ºC juures EVS-EN ISO 6222 kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 36 ºC juures EVS-EN ISO 6222 Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) EVS-EN ISO (2) Joogivee keemilised ja indikaatornäitajad, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid, on esitatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata veekihtidestlõigetes 3 ja pinnaveest pärineva joogivee korral indikatiivdoosi ei seirata; 6. (3) kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et indikatiivdoosi kujunemisel võivad olulist osa etendada ka punktisTäpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”: Näitaja Mõõtemääramatus (vt märkus 1)Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) Märkused Alumiinium 25   Ammoonium 40   Antimon 40   Arseen 30   Benso(a)püreen 50 vt märkus 5 Benseen 40   Boor 25   Bromaat 40   Kaadmium 25   Kloriid 15   Kroom 30   Elektrijuhtivus 20   Vask 25   Tsüaniid 30 vt märkus 6 1 nimetamata veekihtidest pärinev joogivesi või täiendavad radionukliidid, on joogivee käitlejal kohustus Terviseameti nõudmisel vastavate radionukliidide kontsentratsioonid joogivees määrata.”2-dikloroetaan 40   8 Fluoriid 20   Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) paragrahvi0,2 vt märkus 7 Raud 30   Plii 25   Mangaan 30   Elavhõbe 30   Nikkel 25   Nitraat 15   Nitrit 20   Oksüdeeritavus 50 vt märkus 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ Pestitsiidid 30 vt märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 50 vt märkus 10 Seleen 40   Naatrium 15   Sulfaat 15   Tetrakloroeteen 30 vt märkus 11 Trikloroeteen 40 vt märkus 11 Trihalometaanid kokku 40 vt märkus 10 Orgaanilise süsiniku kogusisaldus 30 vt märkus 12 Hägusus 30 vt märkus 13 Akrüülamiid-, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid Sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.   (4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruseLõikes 3 esitatud näitajate puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta näitaja väärtusele vastavaid kontsentratsioone, selle määramispiir peab olema 30% või vähem asjaomasest näitaja väärtusest ja mõõtemääramatus peab vastama lõikes 3 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga kui §-de 5 ja 6 kohased näitaja piirväärtused. (5) Lõikes 3 sätestatud mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatelenäitajate piirsisalduste lisahälvet.”; 9 (6) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4¹Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja 4² järgmises sõnastuses: „avastamispiir”: Näitaja Tõesus(4¹vt märkus 2) Joogivee käitleja peab joogivee tarbimisest saadava indikatiivdoosi määrama iga kümne aasta tagant, välja arvatud §näitaja piirväärtuse 6² punktis% (v.a pH puhul) Täpsus(vt märkus 3) näitaja piirväärtuse 3 esitatud tingimusel% (v.a pH puhul) Avastamispiir(vt märkus 4²) Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatudnäitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul) Märkused Alumiinium 10 10 10   Ammoonium 10 10 10   Antimon 25 25 25   Arseen 10 10 10   Benso(a)püreen 25 25 25   Benseen 25 25 25   Boor 10 10 10   Bromaat 25 25 25   Kaadmium 10 10 10   Kloriid 10 10 10   Kroom 10 10 10   Elektrijuhtivus 10 10 10   Vask 10 10 10   Tsüaniid 10 10 10 vt märkus 6 1, teavitab joogivee käitleja sellest Terviseametit2-dikloroetaan 25 25 10   Fluoriidid 10 10 10   Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) 0, kes otsustab proovivõtusageduse suurendamise vajaduse üle2 0, et tagada aasta keskmise kontrollväärtuse representatiivsus.”2   vt märkus 7 Raud 10 10 10   Plii 10 10 10   Mangaan 10 10 10   Elavhõbe 20 10 20   Nikkel 10 10 10   Nitraat 10 10 10   Nitrit 10 10 10   Oksüdeeritavus 25 25 10 vt märkus 8 Pestitsiidid 25 25 25 vt märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) paragrahvi 25 25 25 vt märkus 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ Seleen 10 10 10   Naatrium 10 10 10   Sulfaat 10 10 10   Tetrakloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trikloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trihalometaanid kokku 25 25 10 vt märkus 10 Hägusus 25 25 25   Akrüülamiid, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile   (7) Lõigete 3 ja 6 märkused on järgmised: Märkus 1 Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja väärtusest või parem. Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja väärtuse tasemel. Märkus 2 Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardisarjas EVS-desISO 5725. Märkus 3 Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardisarjas EVS-ISO 5725. Märkus 4–6 sätestatud nõuetele Avastamispiir on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve või võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve. Märkus 5 Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%). Märkus 6 Meetod peab joogivee käitleja kohevõimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Märkus 7 Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes. Märkus 8 Võrdlusmeetod: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusiEVS-EN ISO 8467 Märkus 9 Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni  280%) teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele. Märkus 10 Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõudeon määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest. Märkus 11 Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest. Märkus 12 Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484). Märkus 13 Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1, mida võtta tervise kaitseks0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO  37027-1. (8) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseksKui lõigetes 3 ja 6 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, nagu asjakohased puhastusmeetodidtuleb tagada, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamistseire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustelemillega ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseameti piirkondlikku talitustkaasne ülemäära kulusid.”; 1122) paragrahvi 1013 täiendatakse lõikega 1¹12 järgmises sõnastuses: „ (1¹12) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruseMääruse §-s 6¹ sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja: 1) kohe uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) paragrahvi 11 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 sätestatud riskihindamise tulemustest sõltuvalt võtma vajaduse korral parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemeleosutatud määramispiiri asemel võib kasutada lõike 6 kohast tõesust, mis vastab inimese tervise kaitsmise nõuetele, teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust terviseletäpsust ja andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseksavastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a.”; 1223) paragrahvi 10 lõige 2normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „¹ tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 05.12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14.1998, lk 32–54) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 jäetakse määruse tekstist välja; 15Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) paragrahvi 13 lõiked 62015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja 7 jäetakse määruse tekstist väljaIII lisa (ELT L  16260, 07.10.2015, lk 6–17) määrust täiendatakse lisaga „Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid.”, mis on esitatud käesoleva määruse lisana.

Määrus jõustub 2827. novembril 2015oktoobril 2017. a.