Majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015. a määruses nr 31 „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine” (edaspidi meede) tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)” toetuse andmise tingimused ja kord.
(2)Määrus on suunatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ja selle rakendusplaanides nimetatud eesmärkide täitmisele.
(3)Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.”; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp; 2) taotleja asutuse IKT-strateegia on valdkondliku või valitsemisala arengukava infotehnoloogiline vaade, milles antakse ülevaade hetkeolukorrast, plaanidest ja kavandatavatest projektidest; 3) ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”; 4) kasutatavuse analüüs on analüüs, mille eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi ja kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist; 5) mittefunktsionaalsed nõuded on üldised nõuded süsteemi olemusele, millega tuleb arvestada süsteemi arhitektuuri planeerimisel; 6) otsene avalik teenus on teenus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused” § 2 tähenduses; 7) avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp väljendab komponentide paigutust ekraanil või navigeerimisloogikat (edaspidi prototüüp); 8) ärianalüüs on analüüs, mille tulemuseks on leida eesmärgid, mille täitmiseks arendusprojekt käivitatakse.”; 3) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse ning millega viiakse läbi vähemalt üks alljärgnevatest tegevustest:”; 4) paragrahvi 6 lõikes 2, § 7 lõikes 5, § 10 lõigetes 5 ja 6, § 12 lõike 1 punktides 7 ja 10, § 22 lõikes 3, § 23 lõike 5 punktides 2 ja 3 ning § 24 lõikes 2 asendatakse sõna „taotlus” sõnaga „eeltaotlus” vastavas käändes; 5) paragrahvi 6 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 lõikes 1, § 8 lõigetes 1 ja 3, § 9 lõikes 5, § 28 lõikes 2, § 29 pealkirjas ning lõigetes 4 ja 7, § 30 lõikes 1, § 32 sissejuhatavas lauseosas ning punktides 2, 4 ja 10 asendatakse sõna „taotlus” sõnaga „täistaotlus” vastavas käändes; 7) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1sõnastatakse järgmiselt: „Abikõlblikud on järgmised §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja täistaotluse rahuldamise otsusele: 1) riistvara soetamise kulud juhul, kui see on vajalik projekti käigus loodud või soetatud tarkvara rakendamiseks või ISKE juurutamiseks;”; 8) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) projektijuhtimise tasu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja kuni 15 protsenti projekti kogumaksumusest;”; 9) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõnad „Kõik toetatavad kulud peavad olema” sõnadega „Abikõlblikuks loetakse kulud, mis on”; 10) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on täistaotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning projekti teostamiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.”; 11) paragrahvi 14 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning § 33 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „taotlus” sõnadega „eel- ja täistaotlus” vastavas käändes; 12) kolmanda peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ning eel- ja täistaotlusele”; 13) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Kooskõlas rakenduskava prioriteetidega kinnitab rakendusasutuse juht jooksva taotlemise või voorulise taotlemise temaatika, ajakava, finantseerimise mahu ning taotlejate sihtgrupid, projekti maksimaalse maksumuse, toetuse määra ja täpsustab vajadusel toetuse andmise tingimusi.”; 14) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „
(8)Toetuse taotleja sisestab §-des 12 ja 13 kirjeldatud nõuetele vastava eel- ja täistaotluse struktuuritoetuse seaduse § 37 alusel asutatud struktuuritoetuse registrisse (edaspidi struktuuritoetuse register), kus allkirjaõiguslik isik selle kinnitab ja esitab.”; 15) paragrahvi 10 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust;”; 17) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud ja järgmistele nõuetele:”; 18) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) projekt peab lähtuma taotleja IKT-investeeringute prioriteetidest ja sisalduma taotleja IKT-strateegias, kui see on sätestatud § 10 lõikes 2 nimetatud otsuses;”; 19) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „taotluse” sõnaga „projekti”; 20) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Eeltaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud kinnitustele, välja arvatud § 4 lõike 2 punkti 1 kohane kinnitus, sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja kirjeldust: 1) projekti nimi; 2) taotleja nimi; 3) taotletav struktuuritoetuse summa kokku; 4) probleem, mida projektiga lahendatakse; 5) projekti eesmärk; 6) projekti algseis, väljund, tulemus ja mõju; 7) projekti peamised ressursid; 8) projekti tegevused, ajakava ja eelarve; 9) projekti eeltingimused; 10) kasutajate grupid ja kolmandad osapooled; 11) projekti innovaatilisus; 12) projekti jätkusuutlikkus.
(3)Kui kavandatav projekt hõlmab kolmandaid osapooli, esitatakse koos eeltaotlusega nende nõusolek projekti elluviimiseks.”; 21) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Täistaotluse esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus.”; 22) paragrahvi 13 lõike 4 punktid 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 13 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) hange on läbi viidud vastavalt riigihangete seadusele.”; 24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „
(3)Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.”; 25) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Eeltaotluse menetlemine koosneb taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest.
(2)Eeltaotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal allkirjaõigusliku isiku kinnitatud eeltaotlus esitatakse.”; 26) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Rakendusüksuse märkustele vastavad muudatused viib toetuse taotleja eeltaotlusesse ja esitab muudetud eeltaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registris või rakendusüksuse nimetatud viisil.”; 27) paragrahvi 22 lõikes 7 asendatakse sõna „registreerimisest” sõnaga „esitamisest”; 28) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Taotleja ja eeltaotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt §-s 25 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave ning see edastatakse taotlejale käesoleva määruse § 26 lõikes 7 sätestatud korras ja tähtajal.”; 29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Rakendusüksusel on õigus moodustada eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel nõuandvaid ekspertkomisjone ning kaasata eeltaotluse menetlusse eksperte. Ekspertkomisjonide moodustamisest ja koosseisust teavitab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutust.”; 30) paragrahvi 24 lõike 1 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 25 lõiked 2–6 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes: 1) projekti panus meetme tegevuse eesmärkide saavutamisse; 2) projekti sisaldumine taotleja IKT-investeeringute eesmärkides või taotleja IKT-strateegias ning paremus eesmärgi saavutamise võimalikest alternatiividest; 3) projekti uudsus, mis loob taotlejale mõõdetavat väärtust ning ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu; 4) projekti põhjendatus; 5) projekti kuluefektiivsus; 6) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 7) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus; 8) projekti mõju läbivatele teemadele.
(3)Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse juhi kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodikas on kajastatud hindamise kord, valikukriteeriumid, nende osakaalud, hindepunktid ja sisu. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.
(4)Voorulise taotlemise eeltaotluste hindamisel: 1) iga valikukomisjoni liige hindab talle määratud eeltaotlust lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5; 2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostatakse iga eeltaotluse kohta hindamise koondhinnang; 3) koondhinnangus märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete eeltaotlusele antud individuaalsete hindepunktide keskmine, mille korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb eeltaotluse koondhinne; 4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees; 5) valikukomisjoni esimees moodustab eeltaotluste koondhinnete alusel eeltaotluste paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud eeltaotlus, ja esitab selle rakendusüksusele.
(5)Võrdse arvu punkte saanud eeltaotluste korral: 1) eelistatakse eeltaotlust, millel on kõrgem suurima osakaaluga valikukriteeriumi hinne; 2) kui mõlema eeltaotluse suurema osakaaluga valikukriteeriumi hinded on samad, liigutakse valikukriteeriumite lõikes vähem olulisima poole; 3) kui mõlema eeltaotluse kõikide valikukriteeriumite hinded on võrdsed, siis eelistatakse väiksema taotletava toetuse summaga eeltaotlust; 4) kui kõik eelmainitud tingimused on samad, selgitatakse eelistatud eeltaotlus välja liisu heitmisega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 7 lõikele 5.
(6)Jooksva taotlemise eeltaotluste hindamisel: 1) iga valikukomisjoni liige hindab talle määratud eeltaotlust lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5; 2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostatakse iga eeltaotluse kohta hindamise koondhinnang; 3) koondhinnangus märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete eeltaotlusele antud individuaalsete hindepunktide keskmine, mille korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb eeltaotluse koondhinne; 4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees ja esitab selle rakendusüksusele.”; 32) paragrahvi 26 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele need nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlused, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) on § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60; 2) ei ole üheski § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50; 3) mahuvad paremusjärjestuse alusel taotlusvooru eelarvesse.
(2)Jooksva taotlemise korral kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60; 2) ei ole üheski § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50.
(3)Kui eeltaotluse hindamisel ei vasta voorulise taotlemise eeltaotlus lõikes 1 ja jooksva taotlemise eeltaotlus lõikes 2 kehtestatud tingimustele või selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või eeltaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.”; 33) paragrahvi 26 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 26 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Rakendusüksus teavitab eeltaotluse rahuldamisest, õigusest esitada täistaotlus ning täistaotluse esitamise tähtajast või edastab eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul hindamistulemuste selgumisest. Eeltaotluse rahuldamisega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamine annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele täistaotlus vastavalt § 27 lõikele 1.”; 35) paragrahvi 27 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Täistaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu enne hankelepingu sõlmimist ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast eeltaotluse rahuldamist.”; 36) paragrahvi 27 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Kui taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, tuleb täistaotluse osana esitada rakendusüksusele korraga kõik hankelepingu projektid ja edukad pakkumused.”; 37) paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kinnitus kulude katmise kohta, kui projekti kulud ületavad eeltaotluses taotletud mahtu.”; 39) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 28 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Täistaotluse menetlemisel kontrollib rakendusüksus taotleja läbi viidud hankemenetluse vastavust riigihangete seaduses sätestatule.
(4)Rakendusüksus tunnistab täistaotluse vastavaks ja teeb taotluse rahuldamise otsuse 10 tööpäeva jooksul täistaotluse esitamise kuupäevast arvates, juhul kui täistaotlus vastab §-s 13 sätestatud nõuetele ja see on esitatud vastavalt §-s 27 sätestatule.”; 41) paragrahvi 28 lõikes 7 asendatakse sõnad „projektijuhtimise infosüsteemi” sõnadega „struktuuritoetuse registri”; 42) 7. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „väljamaksete tegemine” sõnadega „toetuse maksmise tingimused”; 43) paragrahvi 30 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 30 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „
(6)Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuse registrisse toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.”; 45) paragrahvi 31 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 sätestatud tingimustele.”; 46) paragrahvi 31 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või registri väliselt”; 47) paragrahvi 32 punktid 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 33 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „taotluses või taotluse” sõnadega „eel- ja täistaotluses või täistaotluse”.
Paragrahvi 1 punktid 16, 20, 31 ja 38 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril.