Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) võõrkeeli või võõrkeeles õpetavad akadeemilised töötajad ja rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeeli või võõrkeeles õpetavad õpetajad, abiõpetajad ja õpetajat abistavad töötajad;”; 2) paragrahvi 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) õpetajad ja abiõpetajad, kes töötavad üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, välja arvatud eesti keelt ja eesti keeles õpetavad õpetajad ning § 7 punktis 5 nimetatud juhul;”; 3) paragrahvi 8 täiendatakse punktidega 6¹–64 järgmises sõnastuses: „6¹) võõrkeeleõpetajad, välja arvatud eesti keele kui teise keele õpetajad ning § 7 punktis 5 nimetatud juhul; 6²) õpetajad, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, välja arvatud § 7 punktis 5 nimetatud juhul; 6³) õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses, välja arvatud § 7 punktis 5 nimetatud juhul; 64) õpetajad ja teised kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavad isikud, kes viivad läbi õppekasvatustööd õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, välja arvatud kutsekeskhariduse õppekaval;”; 4) paragrahvi 8 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „eripedagoogid,” lauseosaga „sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid,”; 5) paragrahvi 8 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) tervishoiuteenust osutavad füsioterapeudid, ämmaemandad ja õed;”; 6) paragrahvi 8 punktis 10 asendatakse lauseosa „tervishoiu abispetsialistid” lauseosaga „tervishoiuteenuste osutamisel osalevad isikud ja abispetsialistid”; 7) paragrahvi 9 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) õppeasutuste juhid, nende asetäitjad, õppealajuhatajad ja õppekasvatusala juhtivad töötajad; 7) eesti keelt või eesti keeles õpetavad akadeemilised töötajad;”; 8) paragrahvi 9 täiendatakse punktidega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „7¹) õpetajad, abiõpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud, kes töötavad üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, välja arvatud § 7 punktis 5 ja § 8 punktides 6, 6¹ ja 64 nimetatud juhul; 7²) õpetajad, kes töötavad koolieelses lasteasutuses, välja arvatud § 7 punktis 5 ja § 8 punktis 6² nimetatud juhul;”; 9) paragrahvi 9 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid, välja arvatud § 8 punktis 7 nimetatud juhul;”; 10) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: „
(5)Õpetajad, abiõpetajad ja õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad 1. juulil 2024. a rahvusvahelise õppekava alusel, viivad oma keeleoskuse § 7 punktis 5 sätestatud nõuetega vastavusse 1. septembriks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks.
(6)Õpetajad, kes töötavad 1. juulil 2024. a üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, viivad oma keeleoskuse § 8 punktis 6 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetaja valdab eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
(7)Õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad § 8 punkti 6³ jõustumise hetkel koolieelses lasteasutuses, viivad oma keeleoskuse § 8 punktis 6³ sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetajat abistav töötaja valdab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.
(8)Õpetajad ja teised kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavad isikud, kes töötavad § 9 punkti 7¹ jõustumise hetkel ning kes viivad läbi õppekasvatustööd kutsekeskhariduse õppekaval eesti keelest erinevas keeles, viivad oma keeleoskuse § 9 punktis 7¹ sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetaja või kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötav isik valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
(9)Logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad 1. juulil 2024. a koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, viivad oma keeleoskuse § 9 punktis 9 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui logopeed või sotsiaalpedagoog valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.”.
Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 34 lõikes 1² sätestatud juhul.”; 2) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.
Määruse § 2 jõustub 1. septembril 2024. a.