Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse §-dega 3³–37 järgmises sõnastuses: ”§ 3³. Ohjeldusmeetmete rakendamine
(1)Tervishoiuteenuse osutaja võib vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid, kui patsient ei ole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline ja seetõttu on tekkinud otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele ning muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks.
(2)Ohjeldamiseks võib kasutada järgmisi meetmeid: 1) füüsiline ohjeldamine – patsiendi kinnihoidmine füüsilise jõu abil eesmärgiga piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust; 2) ravimite abil ohjeldamine – patsiendile rahutussümptomite leevendamiseks ravimite manustamine; 3) mehaaniline ohjeldamine – selleks spetsiaalselt ettenähtud mehaaniliste vahendite kasutamine eesmärgiga piirata patsiendi liikumist ja liigutuste ulatust.
(3)Mehaanilise ohjeldamise ajal peab olema tagatud, et ohjeldatav ei ole teiste patsientide nägemisulatuses.
(4)Ohjeldusmeetmeid võib rakendada arsti otsuse alusel. Vältimatu vajaduse korral võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde või ämmaemand, informeerides sellest viivitamata arsti, kes otsustab meetme rakendamise jätkamise vajaduse.
(5)Patsiendi suhtes rakendatav ohjeldusmeede peab olema otsese ohuga proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama patsiendi õigusi ja vabadusi. Ohu möödumisel lõpetatakse ohjeldusmeetme rakendamine viivitamata.
(6)Tervishoiutöötaja selgitab patsiendile ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja konkreetseid tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamisel kasutatakse.
(7)Patsiendi ravi ei tohi ohjeldusmeetme rakendamise ajal katkeda. § 34. Ohjeldusmeetme rakendamise jälgimine
(1)Patsient, kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse, peab olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all.
(2)Arst või vältimatu vajaduse korral õde või ämmaemand peab kontrollima selle patsiendi seisundit, kelle suhtes on ohjeldusmeedet rakendatud ja hindama ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt patsiendi seisundile kuni meetme rakendamise lõpetamiseni. Patsiendi jälgimine ohjeldusmeetme rakendamise ajal ja ohjeldusmeetme jätkamise vajadus dokumenteeritakse.
(3)Ohjeldusmeetme rakendamise jälgimise sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 35. Ohjeldusmeetme rakendamise dokumenteerimine
(1)Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise kohas ja viisil, mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate tema rakendatud ohjeldusmeetmete kohta.
(2)Patsiendil on õigus teha omapoolseid märkusi tema suhtes ohjeldusmeetme rakendamise kohta. Patsiendi kirjalikud märkused ohjeldusmeetme rakendamise kohta lisatakse ravidokumentide juurde. Patsiendil on õigus saada väljavõte andmetest ohjeldusmeetme rakendamise kohta. § 36. Ohjeldusmeetme rakendamise järgne vestlus
(1)Pärast patsiendi suhtes ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist peab tervishoiuteenuse osutaja temaga esimesel võimalusel vestluse eesmärgiga vältida ohjeldusmeetme rakendamist tulevikus ja teavitada patsienti tema õigustest seoses ohjeldusmeetme rakendamisega.
(2)Ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse pidamise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsiendile selgituste andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 37. Ohjeldusmeetme rakendamisest teatamine
(1)Otsusevõimetu patsiendi seaduslikule esindajale või tema puudumise korral patsiendi omastele teatatakse ohjeldusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel. Omasteks loetakse patsiendi abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.
(2)Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama Terviseametile järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Teatises edastatakse Terviseametile patsiendi haigusloo number ja ohjeldusmeetme kasutamise asjaolud.
(3)Terviseametile ohjeldusmeetme rakendamisest teatamise korra ja esitatavate andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.