Rahandusministri 17. aprilli 2012. a määruses nr 18 „Eurofondi fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele, huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele esitatavad nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-dega 3¹–311 järgmises sõnastuses: „§ 3¹. Fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine
(1)Fondivalitseja tasustamise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel, sealhulgas käesoleva määruse §-s 3² kehtestatud nõuete kohaldamisel, tuleb arvestada eurofondi fondivalitseja äritegevuse ja valitsetavate fondide suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.
(2)Fondivalitseja tasustamise põhimõtted kinnitab fondivalitseja nõukogu. Tasustamise põhimõtete kinnitamise otsustavad ja nende rakendamist kontrollivad nõukogu liikmed, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.
(3)Fondivalitsejas sisekontrolli teostavate isikute tasustamise aluseks on sisekontrolliga seotud eesmärkide saavutamine, sõltumata kontrollitavate tegevusvaldkondade tulemustest.
(4)Fondivalitseja juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamise põhimõtetest tulenevaid eesmärke. Tulemustasu ei või maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad tasustamise põhimõtetest kõrvalehoidmist.
(5)Kui see on proportsionaalne fondivalitseja ja valitsetavate fondide suuruse, tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, moodustatakse fondivalitsejas töötasukomitee, mille ülesanne on sõltumatult hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist fondivalitsejas ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee: 1) peab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle; 2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepanekuid tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks; 3) teeb nõukogule tasustamisalaste otsuste ja tasustamise põhimõtete alaseid ettepanekuid.
(6)Vastavuskontrolli- ja riskikontrolliülesandeid täitvate töötajate tasustamise alased otsused kooskõlastatakse töötasukomiteega, kui fondivalitsejas on töötasukomitee moodustatud.
(7)Töötasukomitee moodustatakse fondivalitseja nõukogu liikmetest, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.
(8)Käesolevas määruses ning seaduse §-s 56¹ ja § 57 lõike 3 punktis 7 nimetatud tasustamise põhimõtted peavad hõlmama fondivalitseja töötajaid, kelle: 1) tööülesandeks on fondivalitsejas juhtimis- või kontrolliülesande täitmine, sealhulgas riskijuhtimine; 2) tööülesannete hulka kuulub fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine; 3) töötasu on samas vahemikus fondivalitsejas juhtimisülesandeid või fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili oluliselt mõjutavaid ülesandeid täitvate isikute töötasuga. § 3². Tulemustasu maksmine fondivalitsejas
(1)Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvestada sobivaid tasustamise tingimuste kujundamise viise ning kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske, sealhulgas: 1) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ja fondivalitseja valitsetavate eurofondide töötulemusi ning fondidega seotud riske, sealhulgas nii finantsnäitajaid kui ka muid tulemusi; 2) valitsetavate eurofondide investoritele soovitatud eurofondi osakute või aktsiate hoidmise perioodi, tagamaks, et tulemuste hindamine põhineb eurofondi pikaajalistel tulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule.
(2)Fondivalitseja juhatuse liikme või töötajaga sõlmitud lepingus võib garanteeritud tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimese aasta kohta.
(3)Fondivalitseja juhatuse liikme lepingu või töötaja lepingu lõpetamisega seotud tasud peavad olema kooskõlas töötulemustega, sealhulgas arvestama mittenõuetekohaste tulemuste mõju tasule.
(4)Kui fondivalitseja valitsetavad eurofondid moodustavad vähemalt 50 protsenti fondivalitseja valitsetavast varast, peab vähemalt 50 protsenti fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasust moodustama tasakaalustatud kogum fondivalitseja valitsetava eurofondi osakutest, aktsiatest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud eurofondi osakute või aktsiate omandamisega. Finantsinspektsioon võib seada piiranguid väärtpaberi liikidele või sisule, mida võib kasutada sellise tulemustasu osana.
(5)Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust, väljamaksmine jaotatakse tasakaalustatult kolmele kuni viiele aastale, arvestades valitsetavate eurofondide äritsüklit, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi, investoritele soovitatud osakute või aktsiate hoidmise perioodi ja riskiprofiili. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab 60 protsenti tulemustasust jaotama lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.
(6)Tulemustasu osale, mis makstakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtpaberites, tuleb kohaldada asjakohast võõrandamise keeldu, mis on kooskõlas fondivalitseja, tema valitsetava eurofondi ja selle investorite huvidega. Võõrandamise keeldu tuleb kohaldada nii väljamakstud tulemustasu osale kui ka tulemustasu osale, mille väljamaksmine on jaotatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
(7)Kui fondivalitsejas on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord, tehakse juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel pensioni väljamaksed lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja väärtpaberitena ning kohaldatakse nendele väärtpaberitele lõikes 6 nimetatud võõrandamise keeldu pikkusega vähemalt viis aastat.
(8)Kui juhatuse liikme leping või töötaja leping fondivalitsejaga lõpeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb fondivalitsejal säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud instrumentidena. § 3³. Täiendavad nõuded eurofondi kohta teabe avalikustamisele
(1)Eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes tuleb esitada järgmine teave: 1) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusumma, töötasu saajate arv ning eurofondi varast makstud tasud; 2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb vastavalt käesoleva määruse § 3¹ lõikele 8 kohaldada tasustamise põhimõtteid; 3) juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus; 4) fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli läbi viidud tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta; 5) tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.
(2)Eurofondi põhiteabes tuleb märkida lisaks seaduse § 220¹ lõikes 2 sätestatule eurofondi järelevalveasutuse nimetus ning märge, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil. § 34. Nõuded eurofondi fondivalitseja depositooriumile
(1)Depositoorium tegutseb oma ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt ja asjatundlikult.
(2)Depositoorium võib pakkuda eurofondile või fondivalitsejale vaid teenuseid, mis ei tekita fondivalitseja, eurofondi, osakuomanike ja depositooriumi vahelist huvide konflikti. Huvide konflikti tekitada võiva teenuse osutamine on lubatud vaid juhul, kui depositooriumi organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida depositooriumi funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada ning neid tuleb juhtida ja jälgida ning eurofondi osakuomanikele avalikustada depositooriumi sise-eeskirjades sätestatud viisil. § 35. Eurofondi fondivalitseja depositooriumi ülesanded eurofondi vara hoidmisel
(1)Depositooriumi kohustus vara hoida on väärtpaberite puhul piiritletud selliste väärtpaberitega, mida on võimalik kajastada depositooriumis avatud väärtpaberikontol või mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda. Väärtpaberite hoidmisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 88¹ nimetatud nõudeid.
(2)Muu vara puhul seisneb depositooriumi vara hoidmise kohustus selle vara omandiõiguse hindamises ja selle üle arvestuse pidamises. Omandiõiguse hindamisel tugineb depositoorium fondivalitseja esitatud teabele ja dokumentidele ning võimaluse korral teistele välistele tõenditele. Vara omandiõiguse arvestus peab olema vastavuses fondivalitseja esitatud teabe ja dokumentidega ning teiste väliste tõenditega.
(3)Depositoorium esitab eurofondi vara omandiõiguse arvestuse ülevaate eurofondi valitsejale regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. § 36. Eurofondi fondivalitseja depositooriumi ülesanded eurofondi varaga tehtud tehingute tegemisel ja rahavoogude jälgimisel
(1)Depositoorium hoolitseb, et kõik arveldused eurofondi vara võõrandamisel ja eurofondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.
(2)Depositoorium hoolitseb, et osakute või aktsiate väljalaskmine, võõrandamine, tagasivõtmine, tagasiostmine, tühistamine ja hüvitamine toimuks vastavalt õigusaktides ja eurofondi tingimustes või prospektis ette nähtud nõuetele.
(3)Depositoorium kontrollib eurofondi rahavoogude nõuetekohast jälgimist ning osakute või aktsiate märkimiseks tehtud maksete laekumist eurofondi arvelduskontole, mis on kas eurofondi, fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud lepinguriigi keskpangas või krediidiasutuses. Arvelduskonto võib avada kolmanda riigi krediidiasutuses juhul, kui selle krediidiasutuse asukohariigi õiguse kohaselt on ta kohustatud järgima väärtpaberituru seaduse §-s 88 sätestatud kliendi vara kaitse põhimõtteid. § 37. Eurofondi fondivalitseja depositooriumi eurofondide vara uuesti kasutamise piirangud
(1)Depositoorium ei tohi eurofondide depositooriumile hoiule antud vara uuesti kasutada, sealhulgas seda võõrandada, pantida ega laenata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2)Depositooriumis hoitavat vara võib depositoorium uuesti kasutada vaid kõigi järgmiste tingimuste täitmisel: 1) tehinguid eurofondi varaga tehakse eurofondi arvel; 2) depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi eurofondi nimel; 3) eurofondi vara kasutatakse eurofondi ja eurofondi osakuomanike huvides; 4) tehing eurofondi varaga on tagatud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille eurofond on omandanud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tagatise turuväärtus peab igal ajal ületama kasutatava eurofondi vara turuväärtust vähemalt määratud ülekursi ulatuses.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad ka kolmandale isikule, kellele depositoorium on oma ülesanded edasi andnud. § 38. Eurofondi fondivalitseja depositooriumi ülesannete edasiandmine
(1)Depositooriumi ülesannete edasiandmine peab olema põhjendatud ja selle eesmärk ei tohi olla seaduses sätestatud nõuete järgimisest kõrvalehoidumine.
(2)Depositooriumi vahendusel või nimel hoitava vara hoidmise ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikule, kelle üle teostatakse järelevalvet ja kellele kohaldatakse usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid.
(3)Depositooriumil on õigus anda edasi seaduse §-s 95 sätestatud ülesannetest üksnes käesoleva määruse §-s 35 sätestatud vara hoidmisega seotud ülesandeid.
(4)Depositooriumil on õigus anda edasi ülesandeid kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal järgmistele tingimustele: 1) depositooriumi poolt kolmandale isikule hoida antud väärtpaberite olemasolu ja kajastamist kolmanda isiku raamatupidamises kontrollib vähemalt korra aastas audiitorettevõtja; 2) kolmas isik järgib seaduse § 100 lõikes 1 sätestatud vara lahususe põhimõtteid; 3) fondi väärtpaberid ei kuulu kolmanda isiku pankrotivara hulka ja fondi väärtpaberite arvel ei saa rahuldada kolmanda isiku võlausaldajate nõudeid.
(5)Kolmas isik võib talle edasi antud depositooriumi ülesandeid edasi anda tingimusel, et vastav isik järgib depositooriumile seatud nõudeid.
(6)Depositooriumi ülesannete edasiandmiseks ei loeta väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate teenuste osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50) tähenduses või samalaadsete teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt. § 39. Kolmandas riigis tegutsevale isikule eurofondi fondivalitseja depositooriumi ülesannete edasiandmise erisused Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 38 lõikes 2 nimetatud tingimustele, siis võib depositooriumi ülesandeid edasi anda sellisele isikule kolmanda riigi õiguse alusel kuni käesoleva määruse § 38 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavate isikute puudumiseni vaid järgmistel tingimustel: 1) eurofondi investoreid teavitatakse enne osakute või aktsiate märkimist kolmanda riigi õigusest tulenevatest ülesannete edasiandmise piirangutest, ülesannete edasiandmise põhjendustest ja sellega seotud riskidest; 2) eurofond või fondivalitseja on andnud depositooriumile suunise anda vastavate väärtpaberite hoidmise ülesanded edasi kolmandas riigis tegutsevale isikule. § 310. Eurofondi fondivalitseja depositooriumi vastutus väärtpaberite kaotsiminekul
(1)Depositooriumi vastutus eurofondi või osakuomanike ees hõlmab oma arvel või nimel hoitavate või kolmandale isikule edasi antud väärtpaberite kaotsiminekut. Hoitavate väärtpaberite kaotsimineku korral tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta eurofondile kuuluvad sama liiki väärtpaberid või sellele vastava rahasumma.
(2)Depositoorium ei vastuta kolmandale isikule üle antud eurofondi väärtpaberi kaotsimineku eest, kui ta tõendab, et väärtpaberi kaotsimineku tingis depositooriumist sõltumatu väline sündmus, mille tagajärjed oleksid olnud vaatamata depositooriumi jõupingutustele vältimatud.
(3)Eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt või fondivalitsejalt, kui tagatud on osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist. § 311. Eurofondi fondivalitseja ja depositooriumi teabe esitamise kohustus
(1)Fondivalitseja ja depositoorium teavitab Finantsinspektsiooni oma tegevusega seotud õigusrikkumisest, sealhulgas osakuomanike huvide kahjustamisest. Fondivalitsejal ja depositooriumil tuleb nimetatud rikkumised viivitamata kõrvaldada.
(2)Fondivalitseja ja depositooriumi töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) fondivalitseja, tema valitsetava eurofondi või eurofondi depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine; 2) fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale eurofondile, eurofondi osakuomanikele või investeerimisteenuse või -kõrvalteenuse klientidele.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku fondivalitseja või depositooriumi töötaja või muu fondivalitseja või depositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
(4)Fondivalitseja ja depositoorium kehtestab korra, milles on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel õigusrikkumisest teavitamiseks sõltumatu ja eraldatud kanal, õigusrikkumise teate vastuvõtmise menetlus ja teate kontroll, õigusrikkumisest teavitanud töötaja kaitse diskrimineerimise eest, töötaja isikuandmete kaitse ning konfidentsiaalsus.”; 2) määruse § 21 tekstiosa muudetakse lõikeks 1 ning § 21 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2)Fondivalitsejad peavad viima oma tegevuse ning oma ja valitsetava eurofondi dokumendid kooskõlla käesoleva määruse 2016. aasta 1. juulil kehtima hakanud redaktsiooniga 2016. aasta 13. oktoobriks.”.
Rahandusministri 13. septembri 2004. a määruses nr 137 „Nõuded avaliku lepingulise investeerimisfondi osakute avaliku pakkumise prospektile ja lihtsustatud prospektile ning nendes sisalduvate andmete loetelu” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) eurofondi prospekti korral fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud ning olemasolul töötasukomitee koosseis, või tasustamise põhimõtete kokkuvõte ja märge, et tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud fondivalitseja veebilehel koos viitega veebilehe aadressile ja et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil;”; 2) paragrahvi 9 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses: „6) depositooriumi teenuste osutamisel tekkida võivate huvide konflikti kirjeldus; 7) eurofondi vara hoidmise ülesannete edasiandmisel üleantavate ülesannete kirjeldus, isikute nimekiri, kellele ülesanded on edasi antud, ning ülesannete edasiandmisel tekkida võivate huvide konflikti kirjeldus; 8) kinnitus, et osakuomanike taotlusel esitatakse neile käesoleva paragrahvi punktides 6 ja 7 nimetatud ajakohastatud teave.”; 3) paragrahvi 21 tekstiosa muudetakse lõikeks 1 ning § 21 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2)Finantsinspektsioonis registreeritud prospektid tuleb viia kooskõlla käesoleva määruse 2016. aasta 1. juulil kehtima hakanud redaktsiooniga 2016. aasta 13. oktoobriks.”.
Käesolev määrus jõustub 2016. aasta 1. juulil.