Käesoleva määrusega kehtestatakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad.
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kulu piirmäär on kuni 7 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus.
Korterelamu haldamise, sealhulgas remondiga seotud kulu piirmäär on kuni 3 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus.
Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kulu piirmäär on kuni 2 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus.
(1) Üheliikmelisel perel võetakse kuluna arvesse kuni 4 m3 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise maksumusest ühes kuus. Alates teisest pereliikmest võetakse kuluna arvesse kuni 2 m3 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise maksumusest ühes kuus. (2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumuse hulka arvestatakse ka kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine. (3) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumusena võetakse arvesse üürileandja poolt kinnitatud arvestuslik kulu, kui olemasolev süsteem ei võimalda tarbimist objektiivselt mõõta (mitme leibkonna poolt ühiselt kasutatavad ruumid, ühiselamud jms).
Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumusena võetakse arvesse kuni 25 eurot iga pereliikme kohta ühes kuus.
(1) Tsentraalse küttega eluruumi kütmise puhul võetakse arvesse tarbitud soojusenergia või kütuse kulu, kuid mitte rohkem kui 6 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. (2) Ilma tsentraal- ja individuaalkütteta eluruumi kütmisel elektriküttega võetakse küttekuluna arvesse kütteperioodil (1. septembrist kuni 31. maini) tarbitud elektrienergia kulu kuni 10 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. (3) Ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruumi kütmise puhul võetakse kütuse kuluna arvesse kütteperioodil (1. septembrist kuni 30. maini) tarbitud kütte kulu kuni 4 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus. Juhul, kui ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruumi kütmise puhul kajastub kuludokumendil taotlusele järgneva perioodi küttekulu, võetakse see järgnevatel kuudel toetuse taotlemisel arvesse vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni.
(1) Elektrienergia maksumusena võetakse üheliikmelisel perel arvesse kuni 100 eurot kuus. Alates teisest pereliikmest lisandub iga pereliikme kohta kuni 80 eurot kuus. (2) Elektrienergia tarbimisega seotud kuluna võetakse arvesse üürileandja poolt kinnitatud arvestuslik kulu, kui olemasolev süsteem ei võimalda tarbimist objektiivselt mõõta (mitme leibkonna poolt ühiselt kasutatavad ruumid, ühiselamud jms).
(1) Majapidamisgaasi maksumuse hulka arvestatakse üheliikmelisel perel 4,0 m3 kuus. Alates teisest pereliikmest lisandub pereliikme kohta 2,0 m3 kuus. (2) Balloonigaasi kasutamisel võetakse arvesse 1 gaasiballoon (10 m3) kvartalis.
Maamaksukulude arvesse võtmise aluseks on maamaksu tegelik kulu. Maamaksukulude arvestamisel lähtutakse maksuteatel näidatud tähtaegadest. Maamaksukulude arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind.
Hoonekindlustuse kulude puhul võetakse arvesse hoonekindlustuse tegelikud kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kuid mitte rohkem kui 0,20 eurot eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kuus.
Olmejäätmete veotasule arvestatakse kuni 8 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 6 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.
(1) Alalise eluruumi alaliste kulude arvestamise aluseks on elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm. Kui pere eluruum on normpinnast väiksem, võetakse aluseks eluruumi tegelik pind. (2) Piirmääradest väiksemate eluruumi kulude korral on toimetulekutoetuse määramisel aluseks eluruumi tegelikud kulud.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.