(1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 29 lõikes 3, § 35 lõikes 21, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 62 ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras. 1 (1¹) Käesoleva seaduse § 35 lõigetes 2 ja 21, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 62 ning § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmise korral on ülesande saanud eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsioonil õigus töödelda isiku üldandmeid. (2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet.
(1) Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel.
(2) Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud jahinduse infosüsteemis jahist osavõtjate nimekirja, mis peab jahipidamisel kaasas olema
(1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1) jahitunnistus; 2) jahiluba; 3) jahist osavõtjate nimekiri; 4) suuruluki laskekatse tunnistus; 5) vibujahi laskekatse tunnistus.
(2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olemaantakse või olema vormistatudkoostatakse elektrooniliselt isiku üheselt tuvastamist võimaldavas jahinduse infosüsteemis (edaspidi jahinduse infosüsteem). 2 (2¹) Jahinduse infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik või Keskkonnaamet. 2 (2²) Jahipidamisõigust tõendatakse isikut tõendava dokumendi alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.
(3) Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul.
(4) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud juhul võib Keskkonnaamet korraldada jahipidamist ulukite loetellu mittekuuluvale ulukile suuruluki jahiloa alusel.
(1) Jahitunnistus on paberil või elektrooniliselt vormistatud dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada.
(2) Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami.
(3) Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahitulirelva, tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset.
(4) Jahitunnistus kehtib kümme aastat.
(5) Jahitunnistust ei anta isikule, kellelt on karistusena ära võetud jahipidamise õigus ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. 5 (5¹) Jahitunnistust ei anta isikule, kelle suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keeld lõpeb täitemenetluse seadustiku § 1775 lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel. 5 (5²) Jahitunnistust ei anta isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel loa jahitunnistuse andmisest keelduda. Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik lõpetab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keelu, kui isikule jahitunnistuse andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(6) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud riigilõivu või tasu tasumist.
(7) Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamise, andmete muutmise, jahitunnistuse kaotamise, kasutamiskõlbmatuks muutumise ja jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud riigilõivu või tasu tasumist.
(8) Jahitunnistuse annab paberil või elektrooniliselt ja jahitunnistuse üle peab arvestust, samuti korraldab jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi koos tunnistuse andja).
(9) Jahitunnistuse vormiandmekoosseisu, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise korra, samuti jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(10) Jahitunnistuse saamise, kehtivusaja pikendamise, vahetamise ja kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi, või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu määra.
(1) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks, kui: 1) tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus; 2) tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-des 50–63 nimetatud tegevuste eest.
(2) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse tunnistuse andjaKeskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte väljastusteatega tähtkirjagaviivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.
(3) Isiku jahitunnistuse kehtivus peatub tähtajatult, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 1 alusel tehtud jahipidamisõiguse peatamise kohtumäärus.
(4) Isiku jahitunnistuse kehtivus peatatakse tähtajatult, kui halduskohus on andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa ja halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Jahitunnistuse peatamise otsuse tegemisel lähtub tunnistuse andjaKeskkonnaamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.
(1) Pärast jahitunnistuseJahitunnistuse kehtivuse peatamist on tunnistuse saanud isik kohustatud kehtivuse peatamise otsuse või kohtumääruse kättetoimetamisele järgneval tööpäeval andma jahitunnistuse üle tunnistuse andjale. Kehtivuse peatamise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse või kohtumääruse kättetoimetamisest. 1 (1¹) Elektroonilise jahitunnistuseJahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta teeb tunnistuse andja märke asjaomases elektroonilisesjahinduse infosüsteemis.
(2) Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati vaie või kaebus kohtule ja vaiet lahendav haldusorgan või kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on tunnistuse andja kohustatud jahitunnistuse pärast otsuse jõustumist viivitamata tagastama ja elektroonilise jahitunnistuse puhul elektroonilisesjahinduse infosüsteemis kehtivuse peatamise märke eemaldama. 2 (2¹) Täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punktis 1 sätestatud jahipidamisõiguse kehtivuse peatatus lõpeb täitemenetluse seadustiku § 1775 lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud põhjusel jahipidamisõiguse kehtivuse peatatuse lõppemisel tagastabeemaldab jahitunnistuse andja hoiulevõetud jahitunnistuse ja elektroonilise jahitunnistuse puhul eemaldab elektroonilisesjahinduse infosüsteemis kehtivuse peatamise märke. 2 (2²) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud jahitunnistuse kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
(3) Kui jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks, saab isik jahitunnistuse kehtivuse taastada üksnes siis, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami.
(4) Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistuse kehtivusaega 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, saab ta jahitunnistuse kehtivust uuendada, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami.
(1) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel.
(2) JahitunnistuseJahitunnistus tunnistatakse kehtetuks tunnistamise otsuse teebKeskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse tunnistuse andjaomanikule kätte viivitamata. 3 (3) Otsuse tegija teatab asjaomasele isikule jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates ning isik on kohustatud jahitunnistuse üle andma otsuse tegijale.
(1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule.
(2) Jahilubadeks on suur- ja väikeuluki jahiluba. 2 (2¹) Jahiluba põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimiseks väljastatakse pärast nende küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimist jahindusnõukogus, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 ja § 23 lõike 4 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(3) Jahiloa annab ja selle kehtivusaja määrab: 1) jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas; 2) Keskkonnaamet käesoleva seaduse § 23 lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhtudel.
(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoniPõllumajandus- ja Toiduameti ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui kümme päeva.
(6) Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. 6 (6¹) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel käesoleva seaduse § 36 lõike 6 kohaselt jahitunnistuse saanud isikule antakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahindusalase koolituse läbimist. 6 (6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud jahindusalase koolituse läbiviimist korraldab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.
(7) Jahiloa andja peab jahilubade andmise ja tagastamise ning jahiloale kantud andmete arvestust.
(8) Jahiloale kantakse: 1) jahiloa number; 2) loa andja nimi ja asukoht; 3) loa saaja ees-nimi ja perekonnanimijahitunnistuse number; 4) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg; 5) ala, kus jahipidamine on lubatud; 6) küttida lubatud uluki liik, suuruluki jahiloale vajaduse korral uluki vanus ja sugu;. 7) loa andnud isiku allkiri.
(9) Jahiloale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat.
(10) Suuruluki jahiluba antakse eraldi iga isendi küttimiseks.
(11) Jahiloa kehtivusaega ei pikendata.
(12) Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud ühisjahi puhul.
(13) Jahiloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.14
(14) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale: 1) jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus; 2) jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist.
(2) Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud.
(3) Haavatud suuruluki jälitamine ja surmamine jahiloale märgitud jahipiirkonnast väljaspool on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahiloa alusel ning haavatud uluki asukoha jahipiirkonna kasutaja enne antud nõusolekul. Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. 3 (3¹) Haavatud suuruluki jälitamine ja surmamine jahipiirkonnast väljaspool ilma jahiloale haavamise kuupäeva ja kellaaega märkimata ning haavatud uluki asukoha jahipiirkonna kasutaja enne antud nõusolekuta võrdsustatakse jahiloata jahipidamisega.
(4) Suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia. 5 (5) Jahiluba tagastatakse selle andjale vahetu üleandmisega või väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Loa andja säilitab tagastatud jahilube ja temale saadetud jahist osavõtjate nimekirju kolm aastat nende saamisest arvates.
(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav paberil või elektrooniline dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.
(2) Vibujahi laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav paberil või elektrooniline dokument, mis tõendab tema õigust osaleda väikeulukijahil kütina ja kasutada väikeuluki laskmiseks jahivibu.
(3) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse taotlemise, andmise ja arvestuse pidamise korra, ning katse sooritamise nõuded ning suuruluki laskekatse tunnistuse vormi ja vibujahi laskekatse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kui isikule on välisriigis väljastatud suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist kinnitav tunnistus ja viimase laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat, ei nõuta temalt suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist.
(5) Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks.
(6) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse kehtivusaja möödumisel uuendatakse tunnistuse kehtivusaega pärast suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist.
(7) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral antakse uus laskekatse tunnistus laskekatse sooritamist nõudmata pärast taotluse esitamist kümne päeva jooksul.8
(8) Suuruluki laskekatsete ja vibujahi laskekatsete läbiviimist korraldab ning suuruluki laskekatse tunnistusi ja vibujahi laskekatse tunnistusi annab paberil või elektrooniliselt Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.
(9) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse andmise, kehtivusaja pikendamise ja laskekatse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi, või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu määra.
Uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale(1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju arvestamise alusedhüvitab kahju tekitanud isik käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja kahjumäärad uluki liikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusegakorras.
(2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, arvestades, etkui: 1) jahiuluk hukati kehtiva jahiloata; 2) jahiuluk hukati keelatud viisil või vahendiga või keelatud kohas või väljaspool sellele ulukile jahipidamiseks kehtestatud jahiaega; 3) jahiuluk hukati väljaspool jahiloale märgitud kohta või kehtivusaega; 4) jahiuluki elupaik hävitati või seda kahjustati viisil, mille tagajärjel muutub jahiuluki urg või pesa ulukile elamiskõlbmatuks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1‒3 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 20008000 eurot ja alammäär 324 eurot;.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju vastavalt uluki liigile lõike 6 alusel kehtestatud kahju hüvitamise määra kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.
(5) Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega või tema elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kohta koostab Keskkonnaamet keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurothüvitamise määrad uluki liikide kaupa ning keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse.
(1) Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste, küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.