(1) Kohila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, nõuded jäätmete liigiti kogumiseks, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Kohila valla haldusterritooriumil (edaspidi Kohila vald).
(2) Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Kohila vallas tegutsevatel juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(3) Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab Kohila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(4) Kohila valla elanikud saavad jäätmeid üle anda Kohila jäätmejaamajäätmeveoõigust omavale jäätmevedajale, Mäepere jäätmejaama Rapla vallas ning Kiisa jäätmepunkti Saku vallasjäätmejaamades ja nõuetele vastavates jäätmepunktides. Täpsem ja ajakohane info jäätmejaamade ja jäätmepunktide kohta on leitav valla veebilehelt https://kohila.kovtp.ee/.
(5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.
(1) Eeskirja mõistes vajab prügiveoteenust iga hoonestatud ja elu- või äritegevusena kasutusel olev kinnistu.
(2) Jäätmete kogumismahuti (edaspidi jäätmemahuti) peab üldjuhul paiknema kinnistul või krundil (edaspidi mõlemad kinnistul), kus jäätmed tekivad (v.a ühismahuti ja jäätmemajade korral) ning seda peab olema võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada.
(3) Kinnistul tekivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse. Mahutitesse tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.
(4) Kergesti riknevate (nt biolagunevate jäätmete), halvasti lõhnavate või kergesti lenduvate (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, lemmikloomade allapanu, sh kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada jäätmemahutisse selliselt, et välistatud oleks ebameeldiva lõhna levik, oht inimestele ning mahuti määrdumine.
(5) Segaolmejäätmete hulka ei kuulu: 1) käesoleva eeskirja § 2 lõikes 3 toodud jäätmeliigid; 2) ohtlikke, sh tuleohtlikke, jäätmeid ja probleemtooteid (nt patareid, elektroonika, kuum tuhk, ravimid, kodukemikaalid, vanaõli, vanarehvid jms); 3) vedelaidvedelad ja mudalaadseid jäätmeidmudalaadsed jäätmed (nt biolagunevad toidujäätmed, kuivkäimlajäätmed); 4) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 5) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.
(6) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul, kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).
(7) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada jäätmemahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu on korraldatud jäätmevaldaja poolt viie tööpäeva jooksul.
(8) Pakendijäätmete jäätmemahutitessemahutitesse
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale ning rakendama meetmeid nende kaudu haisu levimise ja muu ohu tervisele, keskkonnale või varale; 2) andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmevedajale, kellel on vastav keskkonnakaitseluba; 3) edastama korraldatud jäätmeveo jäätmevedajale ajakohased kontaktandmed; 4) kasutama kõiki võimalikke ja sobilikke meetmeid jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks, sh koguma jäätmeid liigiti ja kasutama selleks piisavas koguses ja suuruses mahuteid ning andma jäätmed üle kohustusliku või mõistliku aja jooksul; 5) hoidma jäätmemahutid tervena ja puhtana ning tagama nende tühjendamise, sh mahutite kättesaadavuse veopäeval. Samuti hoidma korras jäätmemahuti ümbruse; 6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat.
(3) Lisaks lõikes 2 toodud kohustustele peavad juriidilised isikud: 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning käesoleva eeskirja nõuetest; 2) paigutama kaubandus-asutuse, ettevõtte, kaupluse, söögikoha, müügipaviljoni ja teenindusettevõtete ning ametiasutusteteiste teenindusasutuste sisse- ja väljakäikudeväljapääsude juurde segaolmejäätmete mahutidjäätmemahuti (pealt kaetud prügikasti), mille kasutus tagatakse vähemalt koha lahtioleku ajal,
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmemahutina võib kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 50-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel jäätmeveokisse ei puruneks; 2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80 kuni 1100 liitrised) kaanega suletavat kogumismahutit; 3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit; 4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit (nt süva- või presskogumismahutit), mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.
(3) Biolagunevate jäätmete kogumiseks sobilik kogumismahuti ei tohi olla suurem kui 240 liitrit.
(4) Jäätmete ühiskogumismahutid (edaspidi ühismahutid) kasutamine on lubatud vaid järgnevatel tingimustel: 1) ühismahuti kasutamiseks esitatakse vastavasisuline põhjendatud avaldus vallavalitsusele vähemalt 30 kalendripäeva enne ühiskasutuse taotletavat algusaega; 2) ühismahuti kasutamisel eeldatakse, et kinnistud asuvad kõrvuti, lähestikku või samas piirkonnas, sh ühise õuealaga elamutes või ühise jäätmemaja kasutamisel; 3) ühismahutina pole lubatud kasutada jäätmekotti; 4) vaid segaolmejäätmete ühismahuti kasutamisel peab olema tõendatud toidujäätmete liigiti kogumine kõigil ühiskasutuse jäätmevaldajatel enne segaolmejäätmete ühismahutite kasutusele võtmist; 5) ühismahuti kasutamiseks võib vallavalitsus teha põhjendatud juhul erandeid; 6) ühismahutite kasutuse lõppemisel on kohustus veolepingu sõlminud isikul vallavalitsust teavitada 5 tööpäeva jooksul.
(5) Kogumismahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav, selge ning kulumis- ja ilmastikukindel. Vajadusel tuleb kogumismahutile lisada ka jäätmete tekkekoha aadress.
(6) Avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt ja loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel, sh jäätmejaamas, on soovituslik kasutada ühtset (kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must –segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed) ning mitmekeelset märgistust.
(1) Jäätmevaldaja vastutab jäätmete kogumismahuti paiknemiskoha, selle ümbruse ja juurdepääsutee korrashoiu ning kogumismahuti tühjendamise tagamise eest. Jäätmevaldaja peab kogumismahuti (sh jäätmemaja) lukustamisel kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. Tühjenduspäeval võib väikeelamu jäätmemahuti paigutada väljapoole oma kinnistu piiri tänavaga, teega piirnevale alale ainult sellisel juhul, kui jäätmemahuti ei takista liiklust (autod, bussid, jalakäijad jt).
(2) Jäätmemahuti tuleb paigaldada kõvale aluskattega pinnasele (nt betoonile, asfaldile, tänavasillutisele).
(3) Jäätmekoti paigutamine jäätmevedajale üleandmiseks peab välistama jäätmekoti sisu niiskumise ning võimaluse loomade ja lindude ligipääsu.
(4) Kogumismahuti tühjendamiseks peab sellesellele juurdepääsutee olema kõva kattega, piisava kandevõimega ning arvestama jäätmeveoki turvaliseks liiklemiseks vajaliku minimaalse laiusega. Ligipääsutee vaba teemaa peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus laadimiskoha kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Juhul kui kasutatakse süvakogumismahutit, peab vaba kõrgus laadimiskoha kohal olema vähemalt 8 m. Jäätmevedaja peab rakendama kõiki, jäätmevedaja kasutuses olevaid, meetmeid, et jäätmevaldaja saaks jäätmed korraldatud jäätmeveo raames üle anda, sh kasutama vajadusel ja võimalusel
(1) Kodumajapidamises on lubatud põletada üksnes töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi mahus, mis on vajalik küttekolde või lõkke tule süütamiseks. Suuremas mahus nimetatud jäätmete käitlemiseks ja taaskasutusse suunamiseks tuleb need üle anda jäätmevedajale.
(2) Hajaasustuses on lubatud lõkkes põletada kuivanud puulehtipuitu ja -oksi, arvestades kõiki tuleohutusnõudeidtuleohutuse seadusega kehtestatud nõudeid.
(3) Tiheasutusalal on biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (v.a okste) lõkkes põletamine keelatud.
(4) Muude jäätmeliikide põletamine on lubatud vaid vastavat luba omaval ettevõttel. Füüsilisele isikule on muude jäätmete põletamine keelatud.
(1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed ning pakendijäätmed, sh eraldi ka taara. Jäätmemahutitele peab olema selgelt ja arusaadavalt, kogu ürituse alal ühesuguselt, märgitud kogutavate jäätmete liik, kasutades üldtunnustatud piktogramme. Jäätmete kogumiseks võib kasutada sobiva suurusega ja tõstmisele vastupidavaid prügikotte või mahuteid.
(2) Avaliku ürituse korraldaja peab soodustamaei tohi üritusel kasutada toidu ja joogi tarbimiseks selliste nõude kasutamistnõusid, mis ei sisalda ühekordset plasti (nt biolagunevast plastist tooted, mis on komposteeritavad ja millel on EVS-EN 13432 standardile või sellega samaväärsele standardile vastavust tõendav sertifikaat)ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.
(3) Kohila valla kalmistutel nähakse ette segaolmejäätmete ning biolagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumine. Kalmistutele ja sealsetesse jäätmekonteineritesse ning aia- ja haljastujäätmete kuhilassekogumiskohta on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
(4) Avalikes randades või randadesRannas, mille korrashoiu tagab Kohila Vallavalitsus
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele: 1) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 2) 20 01 01 – paber ja kartong (vanapaber); 3) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi ka toidujäätmed); 4) 15 01 – pakendid: a) 15 01 01 – papp- ja paberpakendid; b) 15 01 02 – plastpakendid; c) 15 01 04 – metallpakendid; d) 15 01 07 – klaaspakendid. 5) 20 03 07 – suurjäätmed.; 6) 20 02 01 - biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) avalikud pakendijäätmete kogumiskohad.
(1) Vallavalitsus või vallavalitsuse volitatud esindaja (käesolevas paragrahvis koos vallavalitsus) võib jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel vabastada erandkorras tähtajaliselt (kuni korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni) korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kuni üheks aastaks, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnev tingimus: 1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised ning kinnisasja kasutatakse vaid nõuetekohase, sh valla heakorra eeskirja nõuetele vastava, hooldamise eesmärgil; 2) jäätmevaldaja kinnisasjal ei toimu elu- ja äritegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid; 3) jäätmevaldaja kinnisasjal toimuvad ehitusteatise või -loa alusel ehitustööd, mille teostamise ajal on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ja nõuetekohane üleandmine tagatud ning muud tegevust kinnistul ei toimu. Tegevuse lõppemisel esitatakse vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumise leping ning ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmist tõendavad jäätmeõiendid; 4) jäätmevaldaja tõendab, et kinnistul puudub elektri- ja/või veeteenuse (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute puhul) kasutamine mahus, mis tõendab ja kinnitab kinnistu kasutamist vaid eelnimetatud eelmärkidel.
(2) Erandkorras jäätmevabastuse pikendamiseks esitabVabastuse saanud jäätmevaldaja sellekohase kirjaliku avalduse vallavalitsusele igaesitab järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud)
(1) Tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada, kuna jäätmeid polnud või polnud jäätmemahutid paigutatud käesoleva eeskirja nõuetele vastavalt.
(2) Jäätmevedajal on õigus rakendada tühisõidu eest kinnitatud hinnakirja alusel tasu, välja arvatud juhul, kui tühisõit oli tingitud jäätmevaldajast mitteolenevatel põhjustel. Määratud tühisõidu tasu peab olema igale isikule sarnane ja sarnaste tingimustega. Tühisõidu1) Tasu tühisõidu eest on võrdne jäätmemahuti tühjendamise teenustasuga. Kirjaliku jäätmeveolepingu või jäätmemahuti suuruse kohta info puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu nagu 80 liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal. 2) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole kokkulepitud ajaks paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale või ei ole taganud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on suurjäätmete 1 m3 äravedamise teenustasu. 3) Kui mahutis olevad jäätmed ei tohi olla kõrgemvasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal mahuti tühjendamisel õigus rakendada jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest või mahuti tühjendamata jätmisel tasu tühisõidu eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui 5 €ta jätab mahuti tühjendamata ning ta on täitnud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud teavitamise tingimuse.
(1) Paber- ja kartongjäätmete kogumine on Kohila valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ja anda üle jäätmevedajale kõigil kinnistutel, kus ühist jäätmemahutit kasutab enam kui kolm leibkonda.
(3) Eramutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning anda need üle korraldatud jäätmeveoga või jäätmekäitluskohta, mis on nimetatud käesoleva eeskirja § 1 lõikes 4.
(4) EttevõttedEttevõttel ja asutusedasutusel, kelle tegevuse käigus on eeldus igapäevaselt vastavate jäätmete tekkekstekib paberit või kartongi (sõltumata kogusest), on kohustus omada paberi- ja kartongjäätmete konteineritkartongijäätmete mahutit ning anda jäätmed üle veoõigust omavale jäätmevedajale.
(1) Pakendeid ja pakendijäätmeid (edaspidi koos pakendijäätmed) kogutakse avalike kogumispunktide ja valla jäätmekäitluskohtade kaudu. Hiljemalt uue korraldatud jäätmeveo hanke järel hakatakse teenust, vähemalt tiheasutusaladel, pakkuma ka korraldatud jäätmeveoga.
(2) Kogutud ja üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ning kokku surutud.
Lisaks tuleb võimalusel pakendi erinevast materjalid osad eraldada (nt eemaldada jogurtitopsil kaas ja kartongümbris).
(3) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete vabatahtlikuks kogumiseks tiheasustusalal asuvates eramutes, korteriühistutes ning ühismahutite kasutajatele. Pakendite tekkekohal kogumise täpsemad tingimused lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo hankelepingus, järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Tekkekohal kogutakse liigiti klaaspakend ning plast-, metall- ja joogikartong. Soovi korral saab jäätmevaldaja tekkekohal liigiti koguda ja üle anda ka papp- ja paberpakendi.
(4) Avalikke pakendimahuteid tuleb kasutada heaperemehelikult paigutades sinna vaid sobivaid pakendijäätmeid. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.
(5) Avalikesse kogumispunktidesse peab saama üle anda tasuta kõiki pakendijäätmete liike. Soovituslik on tagada klaaspakendite ning paber- ja papp-pakendite kogumine teistest pakenditüüpidest eraldi.
(6) Avalikud pakendipunkti kogumismahutid peavad võimaldama pakendijäätmete mugava sisestamise. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad leitakse ja vajadusel tagatakse nendele sobiv aluspind ja teised tingimused koostöös
(1) Biojäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on: 1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, nt muru, hein, puulehed ja oksad; 2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.
(2) KöögiKomposter on igast küljest kinnine kompostikast, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks toidujäätmete ning aia- ja sööklajäätmete kogumine on Kohila valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveogahaljastujäätmete kohtkompostimiseks.
(3) KöögiLiigiti kogutud biolagunevad aia- ja sööklajäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigil kinnistutelhaljastujäätmed võib kompostida tekkekohal, mis on seotud korraldatud jäätmeveogakompostris või lahtiselt aunas või koguda biojäätmete mahutisse ja anda üle jäätmevedajale või sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta.
(4) Kodumajapidamises tekkivaid biolagunevaid toidujäätmeid võib koguda biojäätmete mahutisse ja anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohal nõuetekohases kompostris tingimusel, et tekkivat komposti on võimalik kasutada samal kinnistul ning kompostimiseks on saadud vallavalitsuselt nõusolek.
(5) Üksikelamu ja hajaasustusalal asuv kuni 8 korteriga elamu kinnistul võib biolagunevaid toidujäätmeid kompostida lähtudes käesoleva eeskirja § 3 toodud nõuetest. Tiheasustusalal asuvate korterelamute juurest tuleb biolagunevad toidujäätmed koguda mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.
(6) Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.
(7)
(1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed (mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid jms).
(2) SuurjäätmeidSuurjäätmete äraveo saab ületellida jäätmevedajalt või anda need üle käesoleva eeskirja §1 lõikes 4 nimetatud jäätmekäitluskohta. 3 (3) Edaspidi saab suurjäätmeid üle anda ka kogumisringide kaudu, mis toimuvad kahel korral aastas. Vastavad teenustasud ja maksimaalne üleantavate jäätmete maht määratakse jäätmevedaja ja vallavalitsuse teenuslepingu alusel. Veoringidest teavitatakse vähemalt 15 kalendripäeva ette Kohila valla veebilehel ning kohalikus ajalehes.
(1) Korraldatud jäätmeveoga mittehõlmatud jäätmeid kogutakse Kohila valla või valla lepingulistele partnerite jäätmekäitluskohtades, v.a erijuhud, mis on toodud alljärgnevalt. Jäätmekäitluskohad võtavad jäätmeid vastu vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kõnealuste jäätmekäitluskohtade kohta leiab infot valla veebilehelt.
(2) Liigiti kogutavad majapidamises tekkivad jäätmed, mis pole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on: 1) plastid (nt plastikust mänguasjad, kausid, ämbrid, kelgud, vannid, lauanõud, kuivatusrestid jms); 2) metallid (nt metallist lauanõud, potid, käärid, plekid, redelid, okastraat jms); 3) klaas (nt lauanõud, lambikuplid, pildiraamid, lehtklaas jms); 4) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt saastumata pinnas, kivid jms); 5) puit (nt puidust mänguasjad, lauanõud, köögitarvikud (lõikelauad, nuiad jms), korvid); 6) tekstiil (nt rõivad, vaibad, voodipesu, rätikud, kardinad jms); 7) probleemtoodete jäätmed (nt elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) jms); 8) ravimijäätmed (sh süstlad, aegunud või kasutamata ravimid jms); 9) ohtlikud jäätmed (nt värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid).
(3) Metallijäätmeid on lisaks valla jäätmekäitluskohadele võimalik üle anda ka vanametalli kokkuostupunkti. Metallijäätmete kokkuostmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Vanametall suunatakse uute toodete ja osadena ringlusesse.
(4) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmeid käideldakse koos ehitustegevuses tekkiva pinnase, kivide jmt materjalidega. Vastavaid jäätmeid võtab vastu Mäepere jäätmejaam.
(5) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(6) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid piiramatus koguses tasuta üle anda.
(7) Probleemtoodete tootja ja tootjavastutusorganisatsiooni kohustus on korraldada üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
(8) Tootja on kohustatud elektroonikaromu
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete nõuetekohaseks kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Kohila vallas on peetakse jäätmekäitluskohtadeks jäätmejaamasid, jäätmepunkte ja kompostimisväljakuid.
(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tava- või pakendijäätmete esmakogumiseks on paigutatud.
(1) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 08) liigiti kogumine säilitatakse korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi. Eesmärk on suurendada ringlusesse võetud biolagunevate toidujäätmete koguhulka, suurendades kinnistute koguarvu, kus biojäätmeid liigiti kogutakse. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete ringlusesse võtmine kinnistul kohapeal, nõuetekohaselt kompostides, tagab jäätmete efektiivsema kasutuse ja suurendab ringlusesse võtmise kasu.
(2) Paberi ja kartongi (20 01) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Liigiti kogumine säilitatakse korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi.
(3) Pakendite
(01) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Käesoleva eeskirja eesmärgiks on võimaldada pakendijäätmete liigiti kogumist tekkekohas, vähemalt tiheasutusaladel, hiljemalt 1. juulist 2024 ning jätkata pakendijäätmete kogumist avalike pakendite kogumispunktide ja jäätmejaamades ka edaspidi.
(4) Plastide (20 39) ja klaasi (20 02) liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Nende jäätmete liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Kohila jäätmejaamas ja hiljemalt 2023. aastal rajatavas Aespa jäätmepunktis.
(5) Metallide (20 40) ja ehituspuidu (17 01) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Kohila jäätmejaamas. Puidu (20 38) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Mäepere jäätmejaamas. Metallide liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(6) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 01) liigiti üleandmine tagatakse ka edaspidi Kohila jäätmejaamaskorraldatud jäätmeveo raames. Bioloogiliselt lagunevate jäätmete ringlusesse võtmine kinnistul kohapeal, nõuetekohaselt kompostides, tagab jäätmete efektiivsema kasutuse ja
(1) Eeskirja § 10 lõike 1 punkte 4 ja 5 ei kohaldata kehtivale korraldatud jäätmeveo hankelepingule perioodil 01.07.2019 kuni 31.06.2024.
(2) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 29[Käesolevast tekstist välja jäetud.09.2015 määrus nr 17 „Jäätmehoolduseeskiri“.]
(3) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 29[Käesolevast tekstist välja jäetud.09.2015 määruse nr 16 „Kohila valla heakorraeeskiri“ § 8 punkt 8 alates 1. jaanuar 2023. aastal.]