Mooste valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Mooste Vallavolikogu ja Mooste Vallavalitsuse ning nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
(1) Mooste valla omavalitsuse esinduskogu on Mooste Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Mooste valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Mooste valla omavalitsuse täitevorgan on Mooste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.
(1) Mooste valla vapil on rohelisel kilbil hõbedane sarikas, milles on kolm viie õielehega sinist, hõbedase südamikuga linaõit 1+2. (2) Mooste valla lipuks on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. (3) Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (4) Mooste valla lipp heisatakse alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde koos riigilipuga lipumasti. Lippu kasutatakse Mooste valla avalikel üritustel ja teistel tähtpäevadel. Mooste valla elanikud võivad heisata lipu ka muude sündmuste korral.
(1) Mooste valla aumärk on Mooste valla kõrgeim autasu, millega tunnustatakse inimese erilisi teeneid ja silmapaistvaid tulemusi hariduse, kultuuri, ettevõtluse, spordi või kohaliku omavalitsuse valdkonnas. (2) Mooste valla aumärgi saaja otsustab volikogu ja üldreeglina antakse välja üks aumärk aastas. (3) Mooste valla aumärgi annab vabariigi aastapäeval üle Mooste vallavanem.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras. (2) Kõik eelnõud, mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuses hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmisest. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses märgitud ajal. (4) Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad vallavalitsuses ning Mooste valla veebilehel.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsusse või antakse üle volikogu istungil istungi juhatajale. (4) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. (5) Arupärimisele vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt arupärijale või suuliselt hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil.
(1) Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust. (3) Volikogu esimehe valimise viib läbi volikogu poolthäälte enamusega kinnitatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, va „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 44 lõikes 3 sätestatud juhul. (4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid ja koostab hääletamistulemuste kohta häältelugemise protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (6) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (7) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt käesolevale paragrahvile.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Volikogu alatised komisjonid on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid, mille volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta. (3) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (4) Volikogu komisjoni esimees ja vajadusel komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. (5) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet. (6) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust kokku komisjoni esimees, tema äraolekul volikogu esimees. Koosoleku võib kokku kutsuda väiksema etteteatamisajaga, kui sellega on nõus kõik komisjoni liikmed. (3) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsusele, kus need on kättesaadavad.
(1) Volikogu eestseisus vaatab vajadusel läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu õigusaktide eelnõud ning arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (2) Volikogu eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimees ning vastavalt vajadusele volikogu komisjonide esimehed. Volikogu eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed ja teised volikogu esimehe kutsutud isikud. (4) Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega ja need on volikogule soovitusliku iseloomuga. Volikogu eestseisuse koosolek protokollitakse.
(1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub üldreeglina üks kord kuus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest volikogu esimehele. (3) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (4) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälte enamusega. (6) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (7) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva lõike punktis 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega; 9) sõnavõtusoovist teatatakse istungil käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. (8) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (9) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (10) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (11) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ning teised volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (12) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära eelinformatsioon järgmise istungi päevakorraprojekti ja istungi toimumise aja kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „istung on lõppenud“. (13) Kui see ei tulene käesolevast põhimäärusest otsustatakse õigusakti saatmine teisele lugemisele volikogu poolthäälte enamusega. (14) Volikogu istung protokollitakse. Volikogu istungite protokollid on vallavalitsuses kättesaadavad hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (2) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud. (3) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Valimine viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11. (4) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused.
(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Vallavanem täidab talle seaduse alusel pandud ülesandeid ning esindab Mooste valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega või volikogu poolt antud pädevusele. (2) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.
Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.
Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul vallavanema asendaja. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (4) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Vallavalitsuse istungite protokollid on vallavalitsuses kättesaadavad hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit.
(1) Vallavalitsus võib moodustada nii alatisi, kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära moodustamise otsuses. Vajadusel lähtub komisjon oma tegevuses käesoleva põhimääruse paragrahvist 13. (3) Komisjonide koosolekute protokollid ja materjalid on vallavalitsuses kättesaadavad hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosolekut.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Kui seaduse alusel või volikogu määrusega ei ole lepingu sõlmimine volikogu pädevuses, otsustab lepingu sõlmimise vallavalitsus. Vallavanem võib sõlmida hankelepingu ilma vallavalitsuse korralduseta, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on alla 3000 euro.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetaks vallaeelarvest. (2) Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu pädevuses. (3) Allasutuse töötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus (va Mooste valla koolid, mille koosseisu kinnitab direktor).
Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Mooste Vallavolikogu 18. detsembri 2002. a määrus nr 30 “Mooste valla põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.