(1) Põlva linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Põlva Linnavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Põlva linnas. (2) Määrus reguleerib Põlva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Põlva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel kasutamisel ja lammutamisel.
(1) Linnavolikogu ülesanne on: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes linna arengukavadest; 2) üld- ja teemaplaneeringu algatamine ning lähteülesande kinnitamine, üld- ja teemaplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja muutmine; 3) detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine.
(1) Linnavalitsuse ülesanne on: 1) linna planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringute lähteülesannete ja ehitistele projekteerimistingimuste kinnitamine. 4) maakonna- ja naaberomavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute kooskõlastamine. (2) Linnavalitsus võib moodustada linnaehituskomisjoni, kelle liikmeteks võib kaasata planeerimis- ja ehitusspetsialiste väljastpoolt. Komisjoni juhib linnavalitsuse poolt määratud isik. (3) Linnaehituskomisjon: 1) vaatab läbi planeeringute lähteseisukohad, planeeringud, linnaehituslikult olulised ehitusprojektid ning teeb ettepanekud nende edaspidise menetlemise kohta; 2) arutab läbi vaidlusi tekitavad linnaehituslikud probleemid ning kujundab seisukoha ettepanekute tegemiseks vastavasisulistele linnavalitsuse korralduste eelnõudele.
(1) Ruumiline planeerimine tagatakse Põlva linna haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega. (2) Planeerimisalane tegevus on avalik. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest linnavalitsuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon.
(1) Planeeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda linnavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju, täita avalduse ja lähteseisukohtade taotluse vorm (Lisa 1). (2) Linnavolikogul on õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või muudel juhtudel, lähtudes avalikust huvist. (3) Linnavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates. (4) Linnavalitsus teavitab hiljemalt ühe kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest. (5) Detailplaneeringu lähteseisukohad kinnitab Linnavalitsus. (6) Lähteseisukohtades esitatakse planeeritava ala piirid, kehtivad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, linnaehituslikud tingimused, kooskõlastuste vajadus, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord, planeeringust tulenevate võimalike kahjude hüvitaja, planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused ja planeeringu rakendaja. Lähteseisukohad kehtivad üks aasta. Põhjendatud avalduse alusel võib linnavalitsus lähteseisukohti pikendada ühe aasta võrra. Lähteseisukohti ei pea pikendama, kui detailplaneeringu protsess on pikenenud huvitatud isikutest mitteolenevatel põhjustel (avalikud arutelud, vastuväited jms.) (7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ alusel: 1) on keskkonnamõju strateegiline hindamine planeeringu koostamise käigus kohustuslik seaduse § 33 lõike 1 juhtudel ja hindamine korraldatakse enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga; 2) on keskkonnamõju strateegiline hindamise vajalikkuse üle vaja otsustada seaduse § 33 lõike 2 juhtudel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Põlva Linnavalitus; 3) teostab järelevalvet keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Keskkonnaministeerium, kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ulatub mitmesse maakonda, piiriveekogule, merele või on piiriülene, muudel juhtudel Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon. (8) Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detail-planeeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse lepingupoolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Lepingu vormi kehtestab linnavalitsus. (9) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsus sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. (10) Detailplaneeringu kooskõlastatud lahend tuleb ehitus- ja planeerimisosakonnale esitada riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks digitaalselt ja kahes eksemp-laris paberkandjal ning lähtematerjalid ja protsessi kajastavad dokumendid ühes eksemplaris. Pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada täiendavalt 2 eksemplari paberkandjal ja plaanimaterjal dgn- või dwg formaadis.
(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) detailplaneeringu kohustuse korral kehtestatud detailplaneering; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või piirkondades, kus detailplaneeringu tingimusi on vaja täpsustada, projekteerimistingimused. (2) Projekteerimistingimused (edaspidi PT) koostatakse linnavalitsuse pädeva isiku poolt ja kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul projekteerimistingimuste taotluse(Lisa 2) esitamise päevast arvates. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala krundipiiridega sidumine; 2) katusekalde vahemik või fikseeritakse see täpselt; 3) hoone lubatud ehituskõrgus; 4) fassaadi- ja katusematerjalid; 5) piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus; 6) haljastuse iseloom; 7) ehitusjäätmete käitlemine; 8) liikluskorraldus ja parkimise korraldamine; 9) infrastruktuuriobjektidega sidumine; 10) muud konkreetse ehitise, alaga seotud tingimused; 11) määratakse isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; (4) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat arvates projekteerimistingimuste kehtestamise korralduse kuupäevast. Linnavalitsusel on õigus pikendada PT kehtivust ühe aasta võrra. (5) Ehitusprojekt kooskõlastatakse detailplaneeringus või projekteerimistingimustes näidatud isikutega ja esitatakse kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4), läbivaatamiseks linnavalitsusele. Pärast läbivaatamist ja heaks kiitmist tagastatakse üks eksemplar kooskõlastatult omanikule. Puuduste esinemisel tagastatakse projekti mõlemad eksemplarid paranduste tegemiseks. (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse linna veebilehel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast alates ja hoitakse veebilehel vähemalt kolm kuud. (7) Hoonete projektid peavad vastama Eesti Standardi EVS 811:2006 nõuetele. (8) Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul.Linnavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul linnavalitsuse projektiarhiivis. (9) Ilma projektdokumentatsiooni koostamata võib teha fassaadi värvimistöid, hoonesisest sanitaarremonti ja püstitada väikeehitist ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2.
(1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa väljastab linnavalitsuse poolt määratud isik peale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamist ning kehtestatud riigilõivu tasumist. (3) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga linnavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba. (4) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida ehitusjoont, hoonete vahekaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Ehitised ei tohi paikneda krundipiirile lähemal kui 1 m, et vältida sademetevee valgumist naaberkinnistule. (5) Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub (v.a. kui naaberkinnistule on kehtestatud selleks ettenähtud spetsiaalseid servituute). Olemasoleva hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) ulatuda üldkasutatavale kõnniteele selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normatiivne laius. (6) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (postide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms.). (7) Krundi tänavapoolse piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1, 25 m. Kruntide vaheliste piirete kõrgus võib ulatuda naabrite kokkuleppel kuni 2,5 meetrini.
(1) Ehitamine toimub linnavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku alusel kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlemiseks koostab asjast huvitatud isik ehitise gabariitmõõtudega varustatud ehitise eskiisjoonise (põhiplaan ja kaks vaadet) ja asendiplaani, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht ning esitatakse koos kirjeliku nõusoleku taotluse ja riigilõivu tasumist kinnitava dokumendiga linnavalitsusele. (3) Ehitise tehnosüsteemide muutmiseks esitatakse teostatava töö kirjeldus põhiplaanil ja seletuskirjas. (4) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja lähemal kui 1 m naaberkinnistu piirile.Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas. (5) Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitise püstitamisele ja kasutamisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurilises kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks: 1) linnavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusloaga määratakse linnavalitsuse ja hoonestaja vahelisel kokkuleppel ajutise ehitise kasutamise aeg; 2) ajutise ehitise kasutamise aeg ei või olla pikem kui viis aastat.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks geodeetilise krundiplaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis. Linnavalitsus otsustab lammutusprojekti koostamise vajaduse. Lammutusluba väljastatakse ainult ehitise omanikule pärast riigilõivu tasumist. (2) Lammutamisel tekkinud ehitusjäätmed käideldakse vastavalt Põlva linna jäätmehoolduseeskirjale. (3) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud. (4) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda ehitusprojekti.
(1) Ehitise kasutusloa väljastab (keeldub väljastamisest) linnavalitsuse poolt määratud isik, olles veendunud, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses (edaspidi EhS) ette-nähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele. (2) Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele ehitise täitedokumentatsiooni vastavalt EhS § 33 lõikele 2 ja kooskõlastab valminud ehitise ülevaatuse teostamise aja. (3) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vormikohase taotluse linnavalitsusele. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5% ulatuses, taotleb ehitise omanik maakasutuse sihtotstarbe muutmist linnavalitsuses.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Põlva linna heakorra eeskirjale. (2) Ehitise fassaadi algset värvitooni võib muuta linnavalitsuse loal kinnitatud värvipassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku alusel. (3) Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel vastavalt käesoleva määruse § 7 lõike 6 sätetele. Tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse korral reeglina ehitusprojektiga. (4) Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine linna omandis olevatele hoonetele, rajatistele ning kinnistutele toimub linnavalitsuse loa alusel vastavalt Põlva linna reklaamieeskirjale. (5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid ja teisi mullatöid linna territooriumil reguleerib Põlva linna kaevetööde eeskiri.
(1) Linna tehnilise infrastruktuuri moodustavad linna tänavad ja parklad ning tehnovõrgud ja -rajatised. (2) Tehnovõrkude ja -rajatiste hulka kuuluvad tänavate maa-alal paiknevad torustikud, õhuliinid ning kaabli- ja liinirajatised nii maa kui vee all ja peal. (3) Tehnorajatiste hulka kuuluvad kaabel- ja torusüsteemide vahelülid nagu alajaamad, reguleerimissõlmed, puurkaevud, ülepumpamisjaamad jms ning antennimastid.
(1) Projekteerimise lähtematerjaliks on võrguettevõtte poolt üldplaneeringu, detailplaneeringu või infrastruktuuri arengukava alusel väljastatud tehnilised tingimused. (2) Linnavalitsus väljastab tänavate ja parklate ehituseks linnaehituslikke nõudeid kajastavaid projekteerimistingimusi. (3) Võrguettevõtja või võrgu valdaja teavitab linnavalitsust projekteerimise alustamisest, kes vajadusel väljastab täiendavad projekteerimistingimused. (4) Tehnovõrkude või -rajatiste projekt peab olema koostatud vastavalt ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele. (5) Tehnovõrkude ja -rajatiste projektid tuleb projekteerijal enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada: 1) maavaldajatega, kelle territooriumile toimub tehnovõrgu või -rajatise projekteerimine või kelle territooriumile ulatub projekteeritud tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd või sanitaarkaitseala, kooskõlastus ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus; 2) võrguettevõtetega, kelle tehnovõrku või -rajatist projekteeritakse või kellele kuuluva tehnorajatise kaitsevööndisse või sanitaarkaitsealasse toimub projekteerimine. (6) Teede, tänavate, parklate, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks annab loa linnavalitsuse poolt määratud isik. (7) Ehitist ei tohi kasutada enne kasutusloa väljastamist linnavalitsuse poolt. (8) Projekt digitaalsel kandjal ja paberkandja originaalkaust, mis vastab arhiveerimise nõuetele, säilitatakse linnavalitsuse projektide arhiivis.
(1) Ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on linnavalitsuse poolt määratud ametnik. (2) Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab taotleja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele. (3) Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima linnavalitsust muutunud andmetest.
(1) Põlva linna miljööväärtuslikud alad on määratletud linna üldplaneeringu osas 4.2 „ Linna ehituslikud miljööpiirkonnad ja linna üldilme”. (2) Kõikide miljööpiirkondades asuvate hoonete restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist. (3) Avatäidete vahetamise vajadusel valmistatakse uued aknad ja uksed arhitektuurselt analoogsed algsetega. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnavalitsuse kooskõlastus. (4) Hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid materjale. (5) Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib linnavalitsus nõuda eelkavandit. (6) Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööiirkondadesse on keelatud.
(1) Käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva määruse täitmist kontrollivad linnapea poolt volitatud ehitusjärelvalvet teostavad ametiisikud.
Põlva Linnavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 4 “Põlva linna ehitusmäärus” (KO 2003, 21, 557) tunnistatakse kehtetuks.
Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. aprillil.