(1) Pärnu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord reguleerib linna omandis olevate eluruumide (edaspidi eluruum) valdamist, kasutusse andmist ja käsutamist. (2) Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse elamuseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste elamusuhteid reguleerivate õigusaktide vastavatest sätetest.
(1) Linnavalitsus võib osa eluruume kuulutada tugiteenusega eluruumideks, mis antakse üürile toimetulekuraskustes isikutele, kes lisaks eluruumile vajavad tuge igapäevaelu korraldamisel. (2) Tugiteenusega eluruumi üürile andmise eesmärk on läbi toetavate meetmete parandada toimetulekuraskustes isikute võimekust oma eluga iseseisvalt toime tulla. Tugiteenuse saajat toetatakse tööturule naasmisel, asjaajamistel ametiasutustes ning pakutakse toimetulekuõpet ja sotsiaalnõustamist. Teenuse saajat suunatakse ja motiveeritakse minema talle vajalikele muudele teenustele, mida pakuvad erinevad ametiasutused. (3) Tugiteenusega eluruumides tugiteenuse osutamist korraldab Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond (edaspidi sotsiaalosakond).
(1) Pärnu linn omandab eluruume Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud “Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras” (edaspidi linnavara kord) sätestatud tingimustel ja korras. (2) Eluruumide ehitamise otsustab ja korraldab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) selleks linna eelarves ettenähtud raha eest.Lõike tekst
(1) Eluruume antakse üürile Pärnu linna omandis olevate eluruumide üürileandmist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (edaspidi arvele võtmise kord) alusel eluruumi taotlejana arvelevõetud isikutele Pärnu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel eluruumi üürileandmisel. [linnavolikogu määrus 21.10.2004 Nr.24 jõust.01.11.2004] (2) Komisjoni istungite tööd valmistab ette ja korraldab majandusosakond. (3) Asustamata eluruumide arvestust peab majandusosakond.
(1) Eluruumi üürile andmise otsustab: 1) linnavalitsus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 toodud juhul; 2) majandusosakond, kui eluruum antakse üürile seoses eluruumi taotleja kasutuses oleva eluruumi hävimisega vääramatu jõu tõttu, kohustusega vabastada üürileantud eluruum üürilepingu tähtaja möödumisel. (2) Linnavalitsuse korraldus või majandusosakonna juhataja otsus eluruumi üürile andmise kohta peab sisaldama: 1) isiku, kellele eluruum üürile antakse, ees- ja perekonnanime ja isikukoodi ning isikute, kes asuvad üürnikuga koos eluruumi elama, ees- ja perekonnanime; 2) eluruumi asukohta; 3) eluruumi tubade arvu ja suurust; 4) eluruumi üürilepingu kestust; 4¹) tugiteenuse osutamisega seotud tingimusi, kui üürile antakse tugiteenusega eluruum; 5) üürilepingu olulisi tingimusi.[linnavolikogu määrus 21.10.2004 Nr.24 jõust.01.11.2004]
Eluruum antakse üürile kestusega: 1) kuni 5 (viis) aastat, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 2) kuni 1 (üks) aasta, kui eluruum antakse üürile arvele võtmise korra § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejale; 3) kuni 3 (kolm) kuud, kui eluruumi üürile andmise otsustab majandusosakond.
(1) Eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse korraldus või majandusosakonna juhataja otsus. (2) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel esindab Pärnu linna majandusosakond. (3) Majandusosakond informeerib eluruumi üürilepingute sõlmimisest arvele võtmise korra § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud eluruumi taotlejaga sotsiaalosakonda üks kord kuus ja lepingute lõppemisest üks kuu enne eluruumi üürilepingu tähtaja möödumist.
(1) Eluruumi üürileandja õigusi ja kohustusi teostab majandusosakond. (2) Majandusosakond on kohustatud algatama eluruumi üürilepingu ülesütlemise või üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise, kui esinevad selleks üürilepingus või õigusaktides sätestatud alused.
(1) Kui üürile antakse tugiteenusega eluruum, koostab tugiteenuse osutaja koostöös üürnikuga 1 kuu jooksul üürilepingu sõlmimisest juhtumiplaani, kus pannakse kirja teenuse saaja igapäevaelu takistavad probleemid, võimalikud lahendused ja soovitavad eesmärgid ning tegevused mis aitavad probleeme kõrvaldada. Juhtumiplaanile kirjutavad alla teenuse osutaja ja isik, kellele juhtumiplaan on koostatud. (2) Juhtumiplaani võib vastavalt vajadusele muuta. Isik, kellele juhtumiplaan on koostatud, kinnitab muudatusega nõustumist oma allkirjaga. (3) Kui isik ei täida talle koostatud juhtumiplaani, on majandusosakonnal õigus algatada üürilepingu ülesütlemine. Üürilepingu ülesütlemise ettepaneku teeb sotsiaalosakond teenuse osutaja kirjaliku hinnangu põhjal.
(1) Tervikuna Pärnu linna omandis olevates elamutes asuvate eluruumide üüri ja kõrvalkulude koosseis määratakse kindlaks vastavalt elamute hooldus- ja remondieeskirjale. (2) Elamus, mis ei kuulu tervikuna Pärnu linnale, on eluruumi üüri suuruse aluseks selles elamus olevate korterite omanike poolt tasutava kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suurus, millele üürileandjal on õigus lisada majandusosakonna poolt kinnitatud summa eluruumi haldamise korraldamise ja remondi kulude katteks, kuid mitte üle kehtestatud üüri piirmäära. (3) Mitme üürilepingu alusel kasutusse antud korteris jagatakse kulud elektri, kütte ja ühiskasutatavate ruumide hoolduse ning kommunaalteenuste eest üürnike sõlmitud omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel, mille kinnitab üürileandja. Kui kokkulepet ei saavutata, jagatakse kulud proportsionaalselt üürnike kasutuses oleva toa või tubade pinnaga. (4) Tervikuna Pärnu linna omandis olevates elamutes, kus puudub võimalus mõõta iga üürniku poolt tarbitud kommunaalteenuseid, toimub elamu üldmõõtja järgi tarbitud elektri, vee ning kütteks ja vee soojendamiseks kulunud soojusenergia jagamine üürnike vahel vastavalt majandusosakonna juhataja otsusega kinnitatud alustele. (5) Tugiteenusega eluruumis üürnikule seoses tugiteenusega täiendavaid kulusid ei kaasne.
(1) Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud eluruumi üürnikul on eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel ühekordne eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, väljaarvatud üürnikul, kellele eluruum on antud üürile arvele võtmise korra § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejana. (2) Uue üürilepingu sõlmimise eesõiguse kasutamiseks peab üürnik esitama vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu tähtaja möödumist kirjaliku taotluse majandusosakonnale. (3) Üürnikul, kellele on eluruum antud üürile arvele võtmise korra § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejana, on uue üürilepingu sõlmimise eesõigus eluruumi taotlemise põhjuste jätkuva olemasolu korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud üürilepingu sõlmimise aluseks on majandusosakonna juhataja otsus. (5) Üürnik on kohustatud uue üürilepingu sõlmima 10 (kümne) kalendripäeva jooksul majandusosakonna vastava teate saamisest. (6) Juhul, kui üürnik ei ole sõlminud üürilepingut 10 (kümne) kalendripäeva jooksul majandusosakonna vastava teate saamisest, kaotab üürnik üürilepingu sõlmimise eesõiguse. (7) Lõike tekst
Eluruumi üürilepingu pikendamise õigusaktides sätestatud alustel otsustab komisjoni ettepanekul linnavalitsus.
(1) Eluruumide käsutamine käesoleva määruse mõttes on: 1) võõrandamine, sealhulgas erastamine; 2) väljaarvamine eluruumide hulgast. (2) Eluruumide võõrandamine toimub linnavara korras sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu. (3) Eluruum erastatakse eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras. (4) Korteriomandi seadmisel erastatakse eluruum korteriomandina. (5) Eluruumide erastamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust. (6) Eluruumi väljaarvamise eluruumide hulgast otsustab linnavalitsus.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 01. mail 2003.