(1) Taheva valla ehitusmäärus (edaspidi "määrus") sätestab planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted, reeglid ning ülesanded Taheva vallas. (2) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad Taheva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Taheva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt seadustes ja käesolevas ehitusmääruses sätestatud pädevusele. (3) Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutavate ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele ka veeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest. (4) Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel kaitsealadel tuleb lähtuda lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele ka looduskaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest. (5) Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel muinsuskaitseliste objektide puhul tuleb lähtuda lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele ka muinsuskaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ajutine ehitis – on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas; 2) ehitis – aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks:- hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;- rajatis - ehitis, mis ei ole hoone; 3) ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 4) ehitise laiendamine – olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine; 5) ehitise rekonstrueerimine – ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest; 6) ehitusjärelevalve – ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, ehituslubade väljaandmine, kasutuslubade väljaandmine, ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine, ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine, ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine, ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele; 7) ehitusluba – vallavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitisi ja ehitiste teenindamiseks vajalikke rajatisi; 8) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest; 9) kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks; 10) kirjalik nõusolek – on nõutav, kui: ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2, muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega, asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme, kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel; 11) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus valla territooriumil; 12) kuja – ehitiste väikseim lubatud vahekaugus; 13) miljööväärtusega hoonestusala - on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku; 14) planeering - planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ning moodustavad ühtse terviku, sh- üldplaneeringu ülesandeks on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;- teemaplaneeringu eesmärk on käsitleda mõnda konkreetset teemavaldkonda, millel on oluline ruumiline mõju (nt. tuuleenergia park, prügila);- detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks; 15) projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikud tingimused; 16) projekteerimine – ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; ehitise tehnosüsteemide kavandamine; ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine; 17) väikeehitis – 1 kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega; 18) õigusliku aluseta püstitatud ehitis – ehitusloata, kirjaliku nõusolekuta või kooskõlastuseta ehitatud ehitis, samuti maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitatud ehitis.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavadest; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine; 4) detailplaneeringu koostamise algatamine ja kehtestamine; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 6) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine; 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 8) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine; 9) ajutise ehituskeelu kehtestamine; 10) valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine; 11) maakonnaplaneeringu, valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine; 12) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine ning tulemuste maavanemale edastamine.
(1) Vallavalitsuse pädevuses on õigusaktidest tulenevate ehitus- ja planeerimisalaste tegevuste elluviimine osas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse. (2) Vallavalitsus otsustab katastriüksuse sihtotsarbe määramise ja muutmise maakatastriseaduse paragrahvis 18 nimetatud küsimustes. (3) Vallavalitsusel on õigus ehitusmäärusest tulenevate küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks teisi isikuid.
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks. (2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 1), selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti või suurem maa-ala). Taotlus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Taotlusele lisatakse vajadusel: 1) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügi leping, ehitisregistri väljavõte vms); 2) kinnistusraamatu väljavõte; 3) kinnistu omaniku nõusolek kirjalik volikiri tema esindamiseks, kui taotleja ei ole kinnistu omanik; 4) eskiis. (3) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, samuti vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu esitamise nõuded ja vallapoolsed tingimused. Detailplaneeringu lähteülesanded kehtivad kaks aastat. Lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus. (4) Vallavolikogu võib keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest, kui: 1) algatamise ettepanekus väljendatud planeeringu eesmärk on vastuolus piirkonnas väljakujunenud ehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanekus väljendatud planeeringu eesmärk on vastuolus valla arengukava, üldplaneeringu või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib planeeringuala piirkonnaga seotud isikutele kaasa tuua ülemääraseid kulutusi või sellega kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) keeldumine on põhjendatav avalikest huvidest tulenevalt. (5) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja selle rahastamise kohta. (6) Vallavalitsus võib sõlmida seaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja finantseerimiseks. Detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist ei või huvitatud isikule üle anda planeerimisseaduse paragrahvi 10 lõikes 61 sätestatud alustel. (7) Detailplaneeringu koostamise kulud finantseerib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Taheva valla eelarves. (8) Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest on vallavolikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata. (9) Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse vallavalitsusele paberkandjal topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja digitaalselt, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti. (10) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib vallavalitsus lisaks lähteülesandes märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi. (11) Kooskõlastatud detailplaneering koos lisamaterjalidega tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Vallavolikogu võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisest detailplaneeringut vastu võetud võib vallavolikogu tunnistada detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle ühe kuu oma seisukoha esitamiseks. (12) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse. (13) Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on maakonnaleht ja Taheva valla veebileht. (14) Planeering tuleb esitada enne kehtestamist vallavalitsusele vähemalt kolmes eksemplarispaberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, lisaks üks lisamaterjalidega toimik (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteülesanne, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja digitaalselt. Planeeringumaterjale säilitatakse valla arhiivis. (15) Planeeringu vastuvõtmisel sõnastab vastuvõtja valla seisukoha kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta. (16) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab vallavalitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (17) Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab vallavalitsus üldises korras. (18) Juhul kui vallavolikogule tehakse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja vallavolikogu leiab, et ettepanek on põhjendatud, teeb vallavolikogu ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. (19) Kehtestatud planeeringutega saab tutvuda vallavalitsuse kantseleis tööajal ja Taheva valla veebilehel.
(1) Taheva valla miljööväärtuslike piirkondade piirid ja ehitamise ning planeerimise tingimused on määratud valla üldplaneeringus ja Valga maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. (2) Detailplaneeringuga võib määrata täiendavaid miljööväärtuslikke alasid lähtudes konkreetse piirkonna vajadusest kui see piirkond eristub ümbritsevast alast omapärase hoonestuse ja/või kultuuritausta poolest ning see ei kuulu otseselt ühegi varasemalt määratud miljööväärtusliku ala koosseisu. (3) Detailplaneeringuga miljööväärtusliku ala määramisel tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel. (4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist: 1) piirkonna väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms; 2) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.
Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning lammutamine. Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi: 1) heatasemeline teostus; 2) sobib ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (4) Ehitise (v.a maa-aluse tehnorajatise) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest (minimaalselt 4 m), kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutusealane järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. (5) Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks katuse välispinna kõrgeim punkt planeeritud maapinnast. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. (2) Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikud tingimused. (3) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust projekteerimistingimuste kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 2) esitamisega. (4) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks; 3) rajatiste (parklad, sillad, viaduktid, tunnelid, torujuhtmed, side- ja elektriliinid, spordi- ja puhkerajatised) ehitusprojekti koostamiseks. (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoone suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp ja materjal; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 8) piirete tüüp, materjal ja kõrgus; 9) haljastus- ja heakorranõuded; 10) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 11) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded. (6) Projekteerimistingimuste väljastamise või projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsustab vallavalitsus 30 päeva jooksul alates huvitatud isiku poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast. Kui taotluse esitamisel esineb puudusi või puuduolevaid dokumente siis annab vallavalitsuse töötaja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Projekteerimistingimuste väljastamise tähtaeg pikeneb puuduste likvideerimise aja võrra. (7) Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallavalitsuse kantseleis tööajal, projekteerimis-tingimused avalikustatakse Taheva valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (8) Projekteerimistingimused kehtivad 2 (kaks) aastat peale nende väljastamist. Kui ehitusprojekti pole vallavalitsusele esitatud kahe aasta jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest, tuleb enne projekteerimisele asumist taotleda uued projekteerimistingimused.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv üldplaneering; 2) kehtiv detailplaneering; 3) miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded; 4) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 5) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 6) muinsuskaitse eritingimused; 7) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, normatiividele ja detailplaneeringus või projekteerimistingimustes sätestatud nõuetele. (2) Nõuded ehitusprojektile on kehtestatud ehitusseaduse paragrahvis 18. (3) Vallavalitsusele esitatav ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega mõõtkavas 1:500 ning digitaalne alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil; 5) lisadena hindamiseks (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised); 6) üks digitaalne köide, milles sisalduvad lisaks seletuskirjale ja muudele olulistele dokumentidele ka pdf ja vajadusel dwg formaadis joonised. (4) Ehitusprojekti kooskõlastajad täpsustatakse detailplaneeringus või projekteerimis-tingimustes. (5) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (6) Projekteeritava ehitise keskkonnamõju hindamise vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt koos vormikohase ehitusloa taotlusega vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimis-tingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusluba väljastatakse hiljemalt 20 päeva pärast riigilõivu tasumist, ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti esitamist. (4) Ehitusloa kehtetuks tunnistamise või mitte tunnistamise otsustab vallavalitsus 10 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa väljastajale ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu teatavaks saamise päevast. (5) Ehitusloa omanik peab taotlema nõusoleku ehitusprojekti muutmiseks või taotlema uue ehitusloa, kui muudetakse ehitusprojekti, mille tulemusena muutuvad ehitise olulised osad või olulised tehnilised näitajad. Uue ehitusloa taotlemise vajaduse otsustab vallavalitsus. (6) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi andmiseni.
Kohalik omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või väikeehitise piires välimisi avatäiteid.
(1) Väikeehitis on: 1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega; 3) ühe kinnisasja vajaduseks rajatav salvkaev. (2) Kirjaliku nõusoleku väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Kirjalik nõusolek väljastatakse hiljemalt 10 päeva pärast riigilõivu tasumist. (3) Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda ehitusprojekti esitamist, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. (4) Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Ehitise omanik peab esitama vallavalitsusele ehitise teatise püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse määratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise korral kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha sissenõudmise seaduses ettenähtud korras.
(1) Akende ja välisuste vahetamiseks, kui ei muutu ehitise tuleohutusomadused kuid muutub hoone välisilme, tuleb esitada vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlus koos eskiisjoonis(t)ega, milles on kajastatud vajalikud parameetrid (värvilahendus, mõõtmed ja muud vajalikud andmed). (2) Korterelamute välisilmet muutvate ehitusprojektide kooskõlastamisel nõusoleku,ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel võib vallavalitsusele taotluse esitada ühistu, lisades taotlusele väljavõtte korteriomandi omanike üldkoosoleku vastavast otsusest. (3) Ühistu puudumisel peab olema taotlusele lisatud korteriomanike enamuse kooskõlastus. (4) Korterelamute tehnosüsteemide muutmine on lubatud ühistu poolt kooskõlastatud ja nõuetele vastava ehitusprojekti alusel ning kirjaliku nõusoleku või ehitusloa olemasolul. (5) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.
(1) Piirdeaedade rajamiseks tiheasustusega ning detailplaneeringu kohustusega aladel tuleb esitada vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlus koos asendiskeemi ning piirdeaia eskiisiga. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlemine ei ole vajalik, kui piirdeaed on kajastatud ehitusprojektis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa. (3) Piirded peavad sobima antud piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ning vastama lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile.
(1) Skulptuuride, mälestusmärkide, mälestustahvlite jt arhitektuursete väikevormide üldkasutatavale territooriumile paigaldamise aluseks on vallavalitsuse vastav korraldus. (2) Skulptuuride, mälestusmärkide jt arhitektuursete väikevormide paigaldamiseke esitatakse vallavalitsusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud; 1) mõõtkavas asendiplaan; 2) arhitektuurse väikevormi lahendus; 3) vajadusel Muinsuskaitseameti ja/või Keskkonnaameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek; 5) edaspidise hooldamise või heakorrastamise korraldamise kirjeldus (sh kinnitus selle tagamise kohta). (3) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Ehitise kasutusloa väljaandmise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus 20 päeva jooksul alates kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast. (3) Ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamise või mitte tunnistamise otsustab vallavalitsus 10 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa väljastajale kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu teatavaks saamise päevast. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalselt kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. (5) Ehitise või tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega vallavalitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisatakse kinnistu plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel lammutamise projekti, milles on lahendatud: 1) tehnovõrkudest lahtiühendamine; 2) lammutusplatsi piirded; 3) tööde teostamise tehnoloogia; 4) ehitusjäätmete käitlemine; 5) heakorrastamine pärast lammutust. (3) Õigusliku aluseta püstitatud ehitise ja/või avariiohtliku ehitise peab omanik kõrvaldama. Ehitise kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja ehitise likvideerimiseks või ohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Ettekirjutise täitmata jätmisel korraldab ehitusjärelevalvet teostav spetsialist ehitise lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Puurkaevu projekteerimine, rajamine, rekonstrueerimine ja likvideerimine toimub veeseaduse ja ehitusseaduse alusel, kehtivaid üld-ja detailplaneeringuid ning Taheva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgides. (2) Puurkaevu rajamiseks tuleb vallavalitsuselt taotleda ehitusluba. Puuraugu ja sellise puurkaevu rajamiseks, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks, tuleb vallavalitsuselt taotleda kirjalik nõusolek. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemist peab puurkaevu või puuraugu rajamist kavandav isik kooskõlastama rajatava puurkaevu või puuraugu asukoha vallavalitsusega, esitades vastava taotluse. (4) Ehitusloa või kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada puurkaevu projekt, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. (5) Taheva Vallavalitsus edastab enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitusloa väljastamist või kirjaliku nõusoleku andmist puurkaevu või puuraugu rajamise taotluse koos projektiga Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. (6) Puurkaevu valmimisel on omanikul kohustus taotleda vallavalitsuselt kasutusluba.
(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse mõistes teostab vastav spetsialist. (2) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omavisik ettepanekuga vallavalitsuse poole, kes otsustab vastavalt muudatuse olemusele ja ulatusele: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele; 2) koostatakse uus ehitusprojekt ja taotletakse uus ehitusluba. (3) Ehitiste omanik esitab vallavalitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist.
(1) Ehitisregistrile andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on vallavalitsus. (2) Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab kirjaliku nõusoleku, ehitus- ja kasutusloa taotleja ning ehitise teatise omanikust esitaja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele. (3) Ehitise oluliste andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust muutunud andmetest.
(1) Kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja teatise vormid on kättesaadavad internetis ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee . (2) Projekteerimistingimuste taotluse ja detailplaneeringu algatamise taotluse vormid on kättesaadavad Taheva valla veebilehel www.taheva.ee või vallavalitsuse kantseleis.
Taheva Vallavolikogu 21. aprilli 2003. a määrus nr 5 „Taheva valla ehitusmääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2014. a.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.