(1) Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Pärnu linna siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades linna või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. (2) Määrus reguleerib Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) lahendusskeem kirjeldab visuaalselt kavandatavaid ehitusmahte. Lahendusskeem esitatakse koos detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusega krundiplaanil, millel näidatakse orienteeruvad hoonestusalad ja kavandatava hoonestuse kõrgus ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid; 2) eskiislahendus on kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500) koostatud detailplaneeringu lahendus, mis visuaalselt kirjeldab detailplaneeringuga kavandatavaid ehitusmahte, näidates ära orienteeruvad hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrguse ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid; 3) lähteseisukoht on Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse seisukoht planeeringu koostamiseks, mis konkretiseerib planeeringu koostamise eesmärke ja linnaehituslikke põhimõtteid; 4) krundi hoonestusala on hoonestamiseks mõeldud ala. Hoonestusala määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega; 5) katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk; 6) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 7) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva maapinna ja hoone põhimahu kõrguse vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt; 8) katusekorrus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid; 9) pööning on kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel; 10) ehitise alune pind on ehitise horisontaalprojektsioon maapinnale, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa; 11) kontaktvöönd on detailplaneeringu ala ümbritsev piirkond, mis on vajalik, et lahendada planeeritava ala seosed ümbritseva linnakeskkonnaga (liiklus, haljastus, vaated jm linnaruumilised seosed); 12) ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest; 13) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 14) vastav ajaleht on linnavalitsuse poolt kinnitatud ajaleht; 15) projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 16) arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on tingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda ning mis määratakse vajadusel detailplaneeringu olemasolul. 17) kinnistu on: a. kinnisasi (maatükk); b. hoonestusõigus; c. korteriomand; d. korterihoonestusõigus; e. maaüksus; f. jätkuvalt riigi omandis olev ning maakasutaja valduses olev maatükk. 18) tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. 19) energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu.
Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu (s.h teemaplaneeringu) algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning üle vaatamine; (Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 3) detailplaneeringu koostamise algatamine planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 4) planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 6) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukoha kooskõlastamine; 8) üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine; 9) planeeringu menetlemise käigus lahendamata jäänud vaiete osas seisukoha võtmine ja planeeringute kehtestamine; 10) sundvalduse seadmine juhul, kui volikogu pädevuses on kehtestada detailplaneering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. (Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
Linnavalitsuse pädevuses on: 1) üld- ja detailplaneeringute koostamise juhtimine; 2) detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise või vastuvõtmisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 4 nimetatud juhtudel; 4) lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsustamine; 5) detailplaneeringu kehtestamise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 4 nimetatud juhtudel; 6) huvitatud isikuga lepingu sõlmimise vajaduse määramine detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 7) arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 8) uutele hoonetele ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 9) avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehituseks projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41- jõust. 01.12.2010) 10) avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehituseks ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 11) teele kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 12) kasutuslubade väljastamise otsustamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmine ei too kaasa ehitamist ja kasutusotstarbe muutmisega kaasneb katastriüksuse sihtotstarbe muutmine; 13) katastriüksuse sihtotstarbe määramine; 14) linnaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute, teemaplaneeringute või detailplaneeringute kooskõlastamine; 15) Pärnu linna topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine; 16) linna huvides servituutide seadmise vajaduse otsustamine; 17) ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse esitamine; 18) nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamine linna omandis olevale maale ehitusõiguse andmiseks; 19) inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise otsustamine ja korraldamine; 20) õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise otsustamine ja korraldamine; 21) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine; 22) ajutisele ehitisele ehitusloa ja kasutusloa väljastamine; (Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 23) sundvalduse seadmine juhul, kui linnavalitsuse pädevuses on kehtestada detailplaneering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna (edaspidi majandusosakond) pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) välja selgitada Pärnu linna kohustuseks oleva avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks lepingu sõlmimise vajadus ning vajadusel eellepingu sõlmimine enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja lepingute sõlmimine ehituskohustuse täitmiseks enne detailplaneeringu kehtestamist; 2) linna huvides servituutide seadmise vajaduse väljaselgitamine ja servituutide seadmiseks lepingute, vajadusel eellepingute, sõlmimine; 3) nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse ettevalmistamine linna omandis olevale maale ehitusõiguse andmiseks.
(1) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna (edaspidi planeerimisosakond) pädevuses maa-alade planeerimisel on: 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine; 2) üld- ja detailplaneeringute koostamine ning koostamise tellimine; 3) maakonnaplaneeringu koostamises osalemine; 4) halduslepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimiseks; 5) üld- ja detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 6) vastuvõetud üld- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 7) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute ning planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide arhiveerimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine; 8) vastavas ajalehes igal aastal jaanuarikuusinformatsiooni avaldamise korraldamine kavatsetavate üld- ja detailplaneeringute kohta; 9) vajadusel täiendavate kooskõlastuste määramine osakonna otsusega; 10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine riigiasutustega; 11) avalduste, taotluste ja muude vormide kättesaadavuse tagamine Pärnu linna kodulehel; 12) detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamise korraldamine. 13) keskkonnamõjude strateegilise hindamise korraldamine; 14) detailplaneeringute menetluse juhtimine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 15) detailplaneeringu koostamise algatamise taotluste ja lahendusskeemide ülevaatamine; ( Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 16) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade välja töötamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 17) detailplaneeringu eskiislahenduse ruumilise planeerimise komisjoni suunamise vajaduse otsustamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 18) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse väljaselgitamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 19) planeeringute avalike arutelude läbiviimine.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (2) Planeerimisosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine; 2) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine; 3) projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 4) ehituslubade taotluste menetlemine ning ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine, välja arvatud määruse § 4 punktides 8 ja 10 nimetatud juhtudel; 5) kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning kirjaliku nõusoleku väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 6) fassaadipassi väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustamine; 7) kasutuslubade taotluste menetlemine ning kasutuslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kasutuslubade kehtetuks tunnistamise otsustamine, välja arvatud määruse § 4 punktides 11 ja 12 nimetatud juhtudel; 8) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine; 9) riikliku järelevalve teostamine; 10) [kehtetu]; (Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 11) ajutise ehitise likvideerimise ettekirjutuse tegemise otsustamine; 12) avalduste, taotluste ja muu ehitusalase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Pärnu linna kodulehelt või riiklikest registritest; 13) projekteerimistingimuste koostamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 14) arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamine;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 15) fassaadipassi koostamine.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) Linnaarhitekti pädevuses on: 1) linnavalitsuse kui detailplaneeringu koostamise tellija esindamine; 2) ehitiste ehitusprojektide kooskõlastamine arhitektuurse sobivuse osas enne ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamist; 3) planeeringukontseptsioonide koostamine; 4) ehitise värvilahenduse muutmise ja fassaadi elementide (akende ja välisuste kujunduse muutmine, varikatused, päikesevarjud jms) paigaldamise või muul viisil hoone välisilme muutmise kirjalik kooskõlastamine; 5) nõusoleku andmine tehnoloogiliste seadmete paigaldamiseks hoonete välisfassaadidele ja katusele.
(1) Ruumilise planeerimise komisjoni moodustab ja selle põhimääruse kinnitab linnavalitsus. (2) Ruumilise planeerimise komisjoni pädevuses on: 1) lähteseisukohtade heakskiitmine; 2) vajadusel arhitektuursete lahenduste ülevaatamine; 3) detailplaneeringu eskiislahenduse ülevaatamine; 4) vajadusel muude linnaruumiliste küsimustega tegelemine, s.h planeeringukontseptsioonide ülevaatamine.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. (2) Planeerimine on demokraatlik, terviklik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (3) Planeeringute koostamisel ja menetlemisel käsitletakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülelinnalise terviksüsteemina. Selle kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.
(1) Üldplaneeringu lähteseisukoha kinnitab ja üldplaneeringu koostamise algatab linnavolikogu. (2) Planeerimisosakond teatab üldplaneeringu koostamise algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud üldplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist. (3) Planeerimisosakond informeerib maavanemat üldplaneeringu koostamise algatamisest kahe nädala jooksul ning paneb üles teate üldplaneeringu koostamise algatamisest Pärnu linna kodulehel. (4) Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse koos üldplaneeringu koostamise algatamisega.
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeerimisseaduse § 16 lg 1 nimetatud isikute ja asutustega. (2) Üldplaneeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeerimisosakond nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt kas posti või elektronposti teel. (3) Üldplaneeringu lähteseisukoha, eskiislahenduse ja üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab planeerimisosakond avalikke arutelusid ja väljapanekuid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes. (4) Planeerimisosakond avaldab Pärnu linna kodulehel üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad. (5) Enne vastuvõtmist saadab linnavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks: 1) planeeritava maa-ala naabrusesse jäävatele kohalikele omavalitsustele ja Keskkonnaametile; 2) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem; 3) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti; 4) Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid. (6) Kooskõlastamise korraldab planeerimisosakond. (7) Planeerimisosakond saadab üldplaneeringu maavanemale täiendavate kooskõlastuste määramiseks.
(1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (2) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles linnavalitsuses ja Pärnu linna kodulehel vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (3) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab planeerimisosakond Pärnu linna kodulehel üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise päevani. (4) Planeerimisosakond teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse § 18 lg 5 nimetatud isikutele. (5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kohapeal esitatud, posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeerimisosakond oma põhjendatud seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse kohapeal esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (6) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel. (8) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, saadab linnavalitsus üldplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Linnavolikogu peab muudetud põhilahendusega üldplaneeringu uuesti vastu võtma ja avalikule väljapanekule suunama. Planeerimisosakond kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (9) Linnavalitsus esitab parandatud ja täiendatud üldplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks.
(1) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (2) Planeerimisosakond teatab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja Pärnu linna kodulehel. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010;nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (3) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud üldplaneeringu Pärnu maavanemale elektrooniliselt ning paberkandjal.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust.01.12.2010) (4) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr.41 - jõust. 01.12.2010) (5) Planeerimisosakond teatab tähtkirjaga või elektrooniliselt üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 4) puudutatud isikule.
(1) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (3) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (4) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. (6) Linnavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (7) Planeerimisosakond võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata.(PärnuLinnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010): 1) tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning planeerimisosakond on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab planeerimisosakond otsuse, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning planeerimisosakond on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab planeerimisosakond otsuse, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu koostamise algatamist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus ja kaalutlused peavad kajastuma õigusaktis, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik, esitades vormikohase taotluse koos lahendusskeemiga kas elektrooniliselt või paberkandjal planeerimisosakonnale. Taotluse vorm on kättesaadav Pärnu linna kodulehel. (2) Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja kontaktandmed; 2) detailplaneeringu sisuline eesmärk, s.h vajadusel üldplaneeringu muutmise põhjendus; 3) nõusolekut detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta. (3) Taotlusele lisatakse muinsuskaitselised eritingimused nende olemasolul. (4) Kui taotlus ei ole esitatud nõuetekohaselt, tagastab planeerimisosakond taotluse 5 tööpäeva jooksul, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotlust ei ole uueks tähtajaks esitatud, tuleb detailplaneeringu koostamise soovi olemasolul esitada uus taotlus. Taotlus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega. (5) Taotluse vaatab läbi linnaarhitekt ning vajadusel suunab taotluse kahe nädala jooksul ruumilise planeerimise komisjoni.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (6) Planeerimisosakond sõlmib huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringu koostamise tellimiseks, kus määratakse linnavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel. (7) Planeerimisosakond koostab ühe nädala jooksul peale ruumilise planeerimise komisjoni ettepanekut eelnõu detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise kohta.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (8) Detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus või otsus sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid: 1) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija andmed; 2) detailplaneeringu nimetus; 3) infot detailplaneeringu maa-ala suuruse ja asukoha kohta; 4) detailplaneeringu koostamise eesmärke; 5) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohta; 6) otsust ajutise ehituskeelu kehtestamise kohta; 7) märget üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta; 8) kehtivaid planeeringuid, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada; 9) lisana planeeritava maa-ala skeemi, mis hõlmab trassi koridore kuni liitumispunktini ning vajadusel kontaktvööndi ulatust. 10) detailplaneeringu lähteseisukoha ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalike arutelude korraldamise vajadust; 11) detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise vajadust; 12) detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadust; 13) vajalike kooskõlastuste määramine; 14) planeerimisalase arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust; 15) teavet arhitektuurivõistluse olemasolu kohta. 16) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajadust. (9) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse või korralduse tegemisest ei ole linnavolikogu või linnavalitsus detailplaneeringut vastu võtnud vastavalt määruse paragrahvile 19. (10) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib planeerimisosakond huvitatud isikut detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks. (11) Linnavalitsus võib planeeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda, põhjendades otsust linna majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike, õiguslike jm tegurite tasakaalustatud käsitlusega.
(1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamisel või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu koostamise algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et algatatud detailplaneering võib kaasa tuua kinnistu või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeerimisosakond tähtkirjaga detailplaneeringu koostamise algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates või detailplaneeringu käigus asjaolude selgumise päevast arvates. (2) Planeerimisosakond teatab detailplaneeringu koostamise algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud detailplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja Pärnu linna kodulehel ühe kuu jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemisest. (3) Planeerimisosakond esitab elektrooniliselt Pärnu maavanemale detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (4) Planeerimisosakond edastab teate detailplaneeringu koostamise algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele planeerimisseaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele. Vajadusel teavitab planeerimisosakond planeeritava maa-ala mõjupiirkonnas asuvate kinnistute omanikke detailplaneeringu koostamise algatamisest tähtkirjaga. Kui detailplaneeringu koostamise algatamisest tuleb teavitada rohkem kui sadat isikut, teavitatakse detailplaneeringu koostamise algatamisest üleriigilise levikuga ajalehes. (5) Planeerimisosakond korraldab kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemalt planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud informatsiooni. (6) Sundvalduse seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral seab sundvalduse linnavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
(1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust ja kehtivatest õigusaktidest. (2) Detailplaneering tuleb koostada regionaalministri poolt kehtestatud detailplaneeringu vormistamise nõuete kohaselt. (3) Detailplaneering koostatakse koostöös: 1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; 2) olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 3) päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; 4) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; 5) planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega; 6) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale. (4) Planeerimisosakond kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on: 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. (5) Planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanik kaasatakse menetlusse puudutatud isikuga samadel alustel ja korras. Isiku võib jätta kaasamata juhul, kui kaasamata jätmine ei mõjuta nimetatud isiku huve. (6) Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. (7) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeerimisosakond nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel. (8) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses on jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik.
(1) Pärast detailplaneeringu koostamise algatamist esitatakse planeerimisosakonnale detailplaneeringu eskiislahendus. (2) Eskiislahendused vaatab üle ruumilise planeerimise komisjon. (3) Planeerimisosakond korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel. (4) Planeerimisosakond teatab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ning avaliku arutelu aja, koha ja väljapaneku kestuse: 1) vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 2) vastava kinnisasja omanikule hiljemalt kaks nädalat enne avaliku arutelu toimumist, kui planeeringuga kavandatav toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse. (5) Koos planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise teate avaldamisega avaldab planeerimisosakond Pärnu linna kodulehel planeeringu lähteseisukohad või eskiislahendused.
(1) Detailplaneering esitatakse koos kaaskirjaga planeerimisosakonnale kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks üheaegselt paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal. (2) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. (3) Planeerimisosakond kontrollib detailplaneeringu vastavust seadustele, üldplaneeringule, regionaalministri poolt kehtestatud planeeringute vormistamise nõuetele ja teistele õigusaktidele. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneering tagastatakse kaaskirjaga selle esitajale paranduste sisseviimiseks. (4) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu saadab planeerimisosakond enne vastuvõtmisele suunamist Pärnu maavanemale riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (5) Planeerimisosakond kooskõlastab detailplaneeringu täiendavalt määratud riigiasutustega. (6) Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks pärast kõigi vajalike kooskõlastuste saamist.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (7) Planeerimisseaduse § 10 lg 61nimetatud juhtudel võtab detailplaneeringu vastu linnavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel võtab detailplaneeringu vastu linnavalitsus oma korraldusega. (8) Ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise vajadus fikseeritakse detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses või otsuses. (9) Linnavalitsus esitab Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.
Linnavalitsus võib planeerimisseaduses § 22 sätestatud juhtudel loobuda detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse linnavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.
(1) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub nelja nädala jooksul pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab kaks nädalat. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel kestab avalik väljapanek neli nädalat. (2) Planeerimisosakond teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse §-s 18 lg 5 nimetatud isikutele. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (3) Planeerimisosakond teatab vastavas ajalehes, Pärnu linna kodulehel ning linnavalitsuse hoones Suur-Sepa tn 16 avaliku väljapaneku koha, algusaja ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse detailplaneeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (4) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab planeerimisosakond Pärnu linna kodulehel: 1) detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel on kohustuslik korraldada avalik arutelu, avaliku arutelu toimumise päevani; 2) detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu, avaliku väljapaneku lõpuni. (5) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kohapeal, posti teel või elektronpostiga ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta. (6) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kohapeal esitatud, posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeerimisosakond oma põhjendatud seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse kohapeal esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (7) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab planeerimisosakond detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (8) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult planeerimisosakonnale. (9) Planeerimisosakond teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes ning Pärnu linna kodulehel hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (10) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeerimisosakond detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise. (11) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastatakse detailplaneering uuesti linnaarhitekti poolt uuesti määratud riigiasutuste või isikutega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneering tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada. (12) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab planeerimisosakond vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (13) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab planeerimisosakond detailplaneeringu järelevalve teostamiseks maavanemale juhul, kui avalikustamise käigus esitati detailplaneeringule vastuväiteid ning vastuväited on jäänud lahendamata, samuti juhul, kui detailplaneering ei ole koostatud üldplaneeringuga kooskõlas.
(1) Linnavalitsus otsustab käesoleva määruse § 3 punktis 4 sätestatud juhul planeerimisosakonna poolt ette valmistatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele lepingudavalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademevetekanalisatsiooni väljaehitamiseks, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja on selles kokku leppinud. (2) Planeerimisseaduse §-s 10 lg 61 toodud juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega. (3) Planeerimisosakond teatab linnavalitsuse või linnavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas ajalehes ja Pärnu linna kodulehel. (4) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse või korralduse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu Pärnu maavanemale ning riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. Õigusaktide ärakirjad saadab vastavalt kas linnavolikogu või linnavalitsuse kantselei. (5) Planeerimisosakond teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 4) puudutatud isikule. (6) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.
(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linnavalitsus või planeeringuala kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda. (2) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (3) Planeerimisosakond teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (4) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab volikogu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010 - nr. 41; jõust. 01.12.2010)
(1) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab üle linnavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (2) Linnavolikogu informeerib üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest maavanemat. (3) Planeerimisosakond teatab üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest vastavas ajalehes ja Pärnu linna kodulehel.
(1) Linnavolikogu võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui koostatava üldplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. (2) Linnavolikogu või linnavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui koostatava detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. (3) Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. (4) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (5) Planeerimisosakond teatab kinnistu omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. Ajutine ehituskeeld tehakse kinnistu omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.
(1) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva määruse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. (2) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu alusel. (3) Olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse: 1) määrab linnavalitsus koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel; 2) kooskõlastab regionaalminister. (4) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisega võivad kaasneda ohtlikud veosed, kaasatakse planeeringu koostamisse päästeteenistus, kellega koostöös määratakse olulise ruumilise mõjuga objekti rajamise võimalikkus ja tingimused, sealhulgas ohtlike veoste vedamise tingimused ka väljaspool planeeritavat maa-ala. (5) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad jäävad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ning võimalikke asukohti on rohkem kui kaks, võib enne olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamist teha eelnevalt asukoha eelvaliku. (6) Asukoha eelvaliku teeb linnavalitsus või olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik. Kui eelvalikut teeb olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik, teatab ta maavanemale ja linnavalitsusele ning Keskkonnaametile asukoha eelvaliku alustamisest kahe nädala jooksul eelvaliku alustamise päevast arvates. (7) Asukoha eelvaliku tegija: 1) teatab eelvaliku alustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, regulaarselt ilmuvas maakonnalehes ja vähemalt üks kord kuus ilmuvas linnalehes; 2) korraldab linnavalitsuses eelvaliku käigus olulise ruumilise mõjuga objekti avalikke väljapanekuid, teatades avaliku väljapaneku aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 3) korraldab linnavalitsuses eelvaliku tulemusi tutvustava avaliku arutelu olulise ruumilise mõjuga objekti kohta, teatades avaliku arutelu aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 4) tutvustab eelvaliku tulemusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes. (8) Asukoha eelvaliku alusel algatab linnavolikogu olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneeringu. Linnavolikogu võib põhjendatud juhtudel keelduda olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringu algatamisest.
(1) Arhitektuurivõistluse korraldamise eesmärgiks on tagada linnaehituslikult väärtuslike alade ja uusehitiste kõrge kaasaegne arhitektuurne tase. (2) Suuremate alade ja olulisemate uusehitiste planeerimisele eelneb avalik, kutsutud või avalik-kutsutud osalusega planeeringuala arhitektuurivõistlus. (3) Planeerimisosakond koostab arhitektuurivõistluse tingimused koostöös kinnistu omanikuga. Arhitektuurivõistluse tingimused kiidab heaks linnavalitsus. (4) Arhitektuurivõistluse tingimustes määratakse võistlustööde komisjon. (5) Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduses fikseeritakse planeeritava ala arhitektuurivõistluse korraldamise vajadus. (6) Linnavalitsus kiidab heaks arhitektuurivõistluse tulemused; (7) Kui ehitise arhitektuurivõistlusest on möödunud enam kui viis aastat, kuid võistlustööd ei ole asutud realiseerima (ei ole esitatud ehitusloa taotlust või ei ole detailplaneeringu koostamist algatatud), on planeerimisosakonnal õigus kaaluda uue arhitektuurivõistluse korraldamist.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
Ajutise ehitise võib linna lubada ehitada kogu haldusterritooriumil.
(1) Kui ehitis asub kinnismälestisel, selle kaitsevööndis või muinsuskaitsealal on ehitise värvilahenduse muutmine ja fassaadi elementide (akende ja välisuste kujunduse muutmine, varikatused, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine vajalik enne planeerimisosakonnale muudatuse taotluse esitamist eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Vajadusel väljastab planeerimisosakond ehitusloa või kirjaliku nõusoleku või fassaadipassi.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (2) Fassaadipass on dokument, millega määratakse olemasoleval hoonel fassaadikujunduse ja väiksemate fassaaditööde tingimused (värvilahendus, materjalid, arhitektuursed detailid jms). (3) Fassaadipassi saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale kas elektrooniliselt või paberkandjal vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. (4) Planeerimisosakond väljastab kinnitatud fassaadipassi 15 päeva jooksul taotluse esitamisest. (5) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel. (6) Kui hoone asub kinnismälestisel või selle kaitsevööndis, muinsuskaitsealal, muinsuskaitseala kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, kooskõlastatakse tehnoloogiliste seadmete paigaldamine muinsuskaitseametiga ning seejärel esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus kirjaliku kooskõlastuse saamiseks.
(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikult tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel jms. (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise aluseks võetakse kehtivate planeeringutega määratud miljööalad. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi. (4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist: 1) väljakujunenud linnaehituslikku tänavatevõrgu- ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil ja tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi, tänavate ja hoovide kattematerjali jms; 2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms; 3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis kinnitatakse planeerimisosakonna otsusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse taotlus kas elektrooniliselt või kirjalikult planeerimisosakonnale. Taotlus peab sisaldama projekteeritava ehitise lühikirjeldust või eskiisjoonist. (3) Planeerimisosakond väljastab 15 päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu kinnistu kaasomanikele ja naaberkinnisasja omanikele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata, kirjalike nõusolekute võtmiseks.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust.01.12.2010) (4) Pärast kirjalike nõusolekute saamist väljastab planeerimisosakond oma otsusega projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.(Pärnu Linnavolikogu määrus;18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (5) Kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on planeerimisosakonnal õigus kaalutlusotsust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (6) Kinnistul, millel on rohkem kui kuus omanikku, võib projekteerimistingimused kooskõlastada korteriomanike enamuse või korteriühistu juhtorganitega, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (7) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) ehitise asukoht asendiplaanil; 2) lubatav ehitiste suurim ehitusalune pind; 3) ehitise suurim lubatud kõrgus; 4) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00); 5) ehitise kasutamise eesmärk; 6) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal; 7) fassaadimaterjal; 8) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded; 9) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded. 10) piirete tüüp, materjal ja kõrgus; 11) haljastuse ja heakorrastuse nõuded; 12) väikevormid, valgustus, reklaamid; 13) ehitusjäätmete käitlemine; 14) nõutavate riigiasutuste ja tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate kooskõlastused ehitusprojektile; 15) isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada; 16) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded; 17) avatäidete materjal, vajadusel klaasijaotus ja profiilid;(Pärnu Linnavolikogu määrus;18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 18) sundvalduse seadmise vajadus.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) (8) Projekteerimistingimused avalikustatakse Pärnu linna kodulehel. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib linnavalitsus kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu juhtorganile.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr. 41 - jõust. 01.12.2010) 1) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010;nr. 41 - jõust. 01.12.2010)
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu olemasolul. Lisatingimustega täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse Pärnu linna kodulehel. Linnavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.
(1) Ehitusprojekt tuleb koostada detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. (2) Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda; 2) detailplaneeringu kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused; (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused (4) Ehitusprojekt tuleb vormistada järgmisi nõudeid arvestades: 1) ehitusprojekt peab olema köidetud formaadis A4; 2) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud hoonete põhijoonised mõõtkavas 1:100, rajatistel 1:500; 3) uusehitiste ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehituste ning tehnovõrkude ja -rajatiste puhul peab ehitusprojekt sisaldama asendiplaani planeerimisosakonna geodeesiateenistuse poolt kooskõlastatud kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab vastama linnavalitsuse poolt kehtestatud topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korras sätestatud nõuetele; 4) olemasoleva hoone ehitusalust pinda mittesuurendavate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada vabas vormis asendiskeemil; 5) ehitusprojekt peab sisaldama olemasolevaid lähte- ja lisamaterjale, s.h väljavõtet detailplaneeringust, projekteerimistingimusi, muinsuskaitse eritingimusi, ülesmõõtmisjooniseid nende olemasolul ja muid dokumente; 6) rekonstrueerimisprojekti (renoveerimisprojekti) ja lammutusprojekti koosseisus tuleb esitada fotod hoone projekteerimiseelsest olukorrast. 7) projekti koosseisus esitatakse energiamärgis. (5) Muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknevate ehitiste projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Ehitusloa saab väljastada pärast Muinsuskaitseameti poolt vastava loa väljastamist. (6) Ehitistega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus. (7) Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada tehnovõrkude koondplaan. (8) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse nõuetele. Tee projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Ekspertiis esitatakse koos ehitusloa taotlusega. (9) Suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektidel on kohustuslik kirjalik ekspertiis. Ekspertiis esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Pärnu linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks: 1) hoonete puhul 50 ja enam inimest; 2) rajatiste puhul 100 ja enam inimest.
(1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnistule tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnistu omaniku nõusolekul. Kinnistu omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. (2) Ehitusloa saamiseks tuleb maaüksuse või ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse alusel, planeerimisosakonnale: 1) esitada ehitusprojekt kahes eksemplaris, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele;(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010;nr.41 - jõust. 01.12.2010) 2) esitada ehitusloa taotlus, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele; 3) tasuda riigilõiv; 4) [kehtetu] (Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr.41 - jõust. 01.12.2010) (3) Ehitusloa taotluse võib esitada nii elektroonselt kui paberkandjal. Elektroonse esitamise korral peab taotlus olema digitaalselt allkirjastatud. (4) Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja –rajatiste omanikega. Planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhatajal on õigus määrata täiendavaid kooskõlastusi. (5) Planeerimisosakond kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele, ehitusprojektile kehtestatud ja muudele nõuetele ning korraldab ehitusprojekti läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksuste siseselt. (6) Pärnu linna munitsipaalomandisse kuuluvale maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab nõusoleku linnavalitsus oma korraldusega. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale maale annab vastav ministeerium või maavanem. (7) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjaliku teatega taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (8) Uutele hoonetele ehituslubade väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. Muudel juhtudel otsustab ehitusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise planeerimisosakond oma otsusega. Ehitusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates. (9) Ehitusloa andmed avalikustatakse planeerimisosakonna poolt riikliku ehitisregistri veebilehel. (10) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamise kohta vastavas ajalehes. Teade peab sisaldama: 1) ehitusloa sisu ja tingimusi; 2) ehitusloa väljastamise põhjendust ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetme kirjeldust; 3) teavet üldsuse kaasamise kohta. (11) Kui ehitusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta vastavas ajalehes. Teade peab sisaldama: 1) otsuse sisu; 2) otsuse aluseks olevaid põhjendusi ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldust; 3) teavet üldsuse kaasamise kohta. (12) Teated koostab ja edastab planeerimisosakond. (13) [kehtetu] (14) Avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks tee-ehitusloa andmise või andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. Tee-ehitusluba avalikult kasutatava tee ehitamiseks või remontimiseks väljastatakse, keeldutakse selle väljastamisest või tunnistatakse kehtetuks teeseaduses sätestatud korras.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr.41 - jõust.01.12.2010)
(1) Ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada. Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates või ehitusloa väljastajale ehitusseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud asjaolude teatavaks saamise päevast arvates. (2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse § 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab linnavalitsus või planeerimisosakond kirjaliku teatega endise olukorra taastamise taseme.
(1) Kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või muud olulised tehnilised näitajad, peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. Selleks pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega planeerimisosakonda. Taotluse võib esitada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. (2) Uue ehitusloa väljastamise otsustab käesoleva määruse § 4 punktis 8 toodud juhtudel linnavalitsus oma korraldusega. Muudel juhtudel otsustab uue ehitusloa väljastamise planeerimisosakond oma otsusega.
(1) Kirjalik nõusolek on nõutav kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20-60m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotluse peab esitama maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Vormikohane taotlus tuleb esitada planeerimisosakonnale kas elektrooniliselt või paberkandjal ja tasuda riigilõiv. Taotlusele lisatakse väikeehitise eskiis, soovitav asukoht ja põhiplaan ning hoonete puhul vaated. Tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt. (4) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kirjaliku nõusoleku taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjalikus teates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (5) Planeerimisosakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas ehitise ohutuse tagamise vajadus, ehitise või ehitamise tehniline keerukus, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid. (6) Kui väikeehitise püstitamiseks on nõutav ehitusprojekt, lisatakse energiamärgis planeerimisosakonnale esitatavale kirjaliku nõusoleku taotlusele. (7) Planeerimisosakond otsustab oma otsusega kirjaliku nõusoleku andmise või keeldub selle andmisest ehitusseaduses sätestatud alustel 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (8) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. (9) Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama planeerimisosakonda kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada planeerimisosakonnale vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui planeerimisosakond ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaalkunsti- või väikevorme Pärnu linnas avalikult kasutatavale territooriumile või hoone fassaadile. (2) Monumentaalkunstivormid määruse mõistes on skulptuurid, monumendid, ausambad jms. (3) Väikevormid määruse mõistes on tänava- ja pargipingid, suunaviidad, linnakaardid, infostendid, hoonetele paigaldatavad mälestustahvlid ja -sildid jms. (4) Monumentaalkunsti- ja väikevormide paigaldamiseks esitatakse planeerimisosakonnale kas elektrooniliselt või kirjalikult vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) asendiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500, kuhu on märgitud paigaldatava monumentaalkunsti- ja väikevormi asukoht; 2) monumentaalkunsti- ja väikevormi joonised; 3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) kinnistu omaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (5) Kui monumentaalkunsti- ja väikevorm on käsitletav ehitisena, kohaldatakse avalduse menetlemisele määruses ehitusloa või kirjaliku nõusoleku andmisele sätestatud korda ja tähtaegu, arvestades käeolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (6) Monumentaalkunstivormide paigaldamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel, väljastatakse luba linnavalitsuse korraldusega. (7) Enne väikevormide paigaldamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel, tuleb paigaldamine kooskõlastada planeerimisosakonnaga.(Pärnu Linnavolikogumäärus; 18.11.2010; nr.41 - jõust. 01.12.2010) (8) Monumentaalkunstivormid peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta.
(1) Ehitusseaduses sätestatud riiklikku järelevalvet teostab Pärnu linna haldusterritooriumil planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistus. Teetööde osas teostab järelevalvet majandusosakond. (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, välja arvatud määruse paragrahvi 37 lõikes 9 nimetatud juhul. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või planeerimisosakonna teavitamine ei anna õigust ehitada ehitusloale või kirjalikule nõueolekule märgitud kinnistu või ehitise omaniku loata. (3) Enne uusehitise ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud kinnistu omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine vastavalt topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korrale. (4) Ehitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks Pärnu linna haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba majandusosakonnalt vastavalt Pärnu linna kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt Pärnu linna teede ja tänavate sulgemise korrale. (5) Ehitise omanik on kohustatud esitama planeerimisosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (6) Uute hoonete 0-tsükli valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistusele hoone 0-tsükli +/- 0.00 absoluutkõrguse kontrollmõõtmise. Ehitustöid võib jätkata pärast planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja kirjaliku nõusoleku saamist. (7) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele. (8) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada kinnistu või ehitise omanik. Tehnovõrkude ja -rajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava eriala spetsialisti poolt. (9) Elamurajoonides on Pärnu linna avaliku korra eeskirjas sätestatud öörahu ajal keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. (10) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. (11) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.
(1) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel, esitada planeerimisosakonnale kas elektrooniliselt või kirjalikult: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud vorminõuete kohane taotlus; 2) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 3) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 5) energiamärgis, kui see on nõutav; 6) tasuda riigilõiv. (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba. Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (3) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse poolt ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (4) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. (5) Kasutusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (6) Kui kasutusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamise kohta ehitisregistri veebilehel ja vastavas ajalehes. Teates avaldatakse: 1) kasutusloa sisu ja tingimused; 2) kasutusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus; 3) teave üldsuse kaasamise kohta. (7) Kui kasutusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta vastavas ajalehes. Teates avaldatakse: 1) otsuse sisu; 2) otsuse aluseks olevad põhjendused ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus; 3) teave üldsuse kaasamise kohta. (8) Teated koostab ja edastab planeerimisosakond. (9) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kasutusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks kirjalikus teates taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna otsusena. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel. (10) Kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. Ehitisele kasutusloa väljastamisel arvestatakse eelnevalt ehitise osale väljastatud kasutusloaga ja selle loa väljastamiseks esitatud dokumentidega. (11) Kasutusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab planeerimisosakond oma otsusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud juhtudel. (12) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (13) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine ei too kaasa ehitamist, otsustab kasutusloa väljastamise ehitise või selle osa kasutamise otstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks linnavalitsus oma korraldusega.(Pärnu Linnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr.41 - jõust.01.12.2010)
(1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele ning tasuda riigilõiv.(PärnuLinnavolikogu määrus; 18.11.2010; nr.41 - jõust. 01.12.2010) (3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistusele kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta. (4) Muinsuskaitsealal on ehitise lammutamine võimalik vaid Muinsuskaitseameti kirjalikul nõusolekul.
(1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima linnavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama linnavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda lähtuvalt asjaõigusseadusest. (2) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Pärnu Linnavalitsuse poolt määratud ametnikud.
Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2006 määrus nr 16 „Pärnu linna ehitusmäärus“.
Määrus jõustub 06. juulil 2009.