Saue valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus) määratakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus ning tähtajad Saue vallas planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
(1) Määruses kasutatud mõistete defineerimisel lähtutakse Saue valla üldplaneeringus, planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. (2) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) vallavalitsus – Saue Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt moodustatav täitevorgan; 2) vallavalitsuse vastav osakond – vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris ette nähtud osakond, mille ülesandeks on ehitus- ja planeerimisvaldkonna tegevuste korraldamine; 3) vastav ametnik – vallavalitsuse kui ametiasutuse ametnik, kelle pädevuses on vastavalt ametijuhendile ehitus- ja planeerimisvaldkonna konkreetsete üksikülesannete lahendamine; 4) planeeringu lähteseisukohad – planeeringu algatamisel esitatud esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, kus täpsustatakse planeeringu koostamise eesmärke, teostamist vajavaid uuringuid või analüüse, planeeringu vormistamise nõudeid või muid planeeringu koostamisega seonduvaid tegevusi; 5) planeeringu eskiislahendus – illustreeriv kaart, mis kujutab planeeringu eesmärke ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusi; 6) hoone kõrgus – maa-ala geodeetiliste uurimistööde aruandes esitatud maapinna kõrguse ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, mille kõrgus on alla 1,6 m ja laius alla 1 m, kui detailplaneering ei näe ette teisiti; 7) rajatise kõrgus – rajatise kõrgeim punkt võrreldes maa-ala geodeetiliste uurimistööde aruandes esitatud maapinna kõrgusega.
Volikogu pädevuses on: 1) õigusaktidega volikogu ainupädevusse antud otsustused planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 2) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine, detailplaneeringu vastuvõtmine ning kehtestamine; 3) valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine ning detailplaneeringu vastuvõtmine; 2) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud seadusega volikogu ainupädevusse antud erijuhtudel; 3) otsustamine, kas kavandatav või koostatav detailplaneering muudab kehtestatud üldplaneeringut; 4) üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud kaalutlusõiguse korral konkreetse piirangu rakendamise üle otsustamine juhul, kui otsustus pole õigusaktiga jäetud volikogu ainupädevusse; 5) üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 6) maakonnaplaneeringu, valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine; 8) seaduses sätestatud valla ametlike teadete avaldamise kohaks oleva vastava ajalehe määramine; 9) halduslepingu sõlmimise otsustamine planeeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise ja planeeringu koostamise finantseerimise kohustuse üleandmise kohta; 10) halduslepingu sõlmimise otsustamine huvitatud isikule detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitamise õiguse ning kohustuse üleandmise kohta; 11) „Planeerimisseaduse“ paragrahv 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel otsustuste tegemine; 12) projekteerimistingimuste väljastamine; 13) kirjaliku nõusoleku andmine; 14) ehitusloa väljastamine; 15) kasutusloa väljastamine; 16) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 17) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 18) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine; 19) planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse, seisukoha või arvamuse andmine; 20) vallasvara ehitisregistrisse kandmise otsustamine.
(1) Vallavalitsuse vastava osakonna pädevus planeerimisvaldkonna korraldamisel: 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üld-, detail- ja teemaplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine; 3) planeeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 4) valla vajadustest lähtuvalt algatatud planeeringute koostamise korraldamine; 5) vallavalitsuse nimel vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta; 6) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 7) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine; 8) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 9) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 10) kehtestatud planeeringute säilitamise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 11) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel vallavalitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine. (2) Vallavalitsuse vastava osakonna pädevus ehitusvaldkonna korraldamisel: 1) projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine; 2) ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotluste menetlemine; 3) riiklikusse ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine; 4) ehitusjärelevalve teostamine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 9) ehitise teatise registreerimise menetlemine; 10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine; 11) ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 12) ehitusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine vallalehes; 13) kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine ehitisregistri veebilehel ja vallalehes.
(1) Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab, lähteseisukohad kinnitab, võtab vastu ja kehtestab volikogu. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsuse vastav osakond. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad üldplaneeringu koostamiseks.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse vormikohane avaldus vallavalitsusele. Avalduse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (2) Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul); 2) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega; 3) tootmisehitiste planeerimisel kavandatava tootmistegevuse kirjeldus. (3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. (4) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning volikogu vastavas komisjonis. (5) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise rahastamist Saue valla eelarvevahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamise rahastamine on vallaeelarves ette nähtud. (6) Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Saue valla eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus detailplaneeringu koostamist finantseerima, siis võib vallavanem sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta. Halduslepinguga määratakse Saue valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel. (7) Detailplaneeringu koostamisel looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga, on planeeringu koostamise tellija Saue Vallavalitsus ning planeeringu koostamise rahastaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Lepingu projekti detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta valmistab ette vastav ametnik. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu koostamise algatamist. (8) Kui detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni ning vajadusel muud määruse § 12 lõikes 1 nimetatud kohustused on vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamise taotleja vahelise kokkuleppe kohaselt detailplaneeringu taotleja kohustused, siis sõlmitakse vastavaid kohustusi sisaldav haldusleping või kokkulepe enne detailplaneeringu algatamist. Vajadusel sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist eelnimetatud kohustusi täpsustav ningnende täitmise tagamist sätestav kokkulepe. (9) Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse aluseks kuni kahe aasta vanust geodeetilist alusplaani. (10) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Vallavalitsuse vastavale osakonnale läbivaatamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht tehnovõrkude koondplaanile ja tehnilised tingimused. (11) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. (12) Vallavalitsuse vastav osakond korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. (13) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsuse vastav osakond detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
(1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st ettepaneku tegijat. (2) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: 1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga või detailplaneeringuga; 2) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju; 3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi; 4) planeeringu elluviimiseks puuduvad majanduslikud võimalused või tagatised; 5) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. (3) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (vallavalitsus või volikogu).
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdi, kui planeeringu koostamise käigustehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Kooskõlastused vallavalitsuse või volikogu või maavanema poolt määratud asutustega ja muude põhjendatud isikutega tagab planeeringu koostaja. Planeeringu originaalkaustas tuleb esitada saadud originaalkooskõlastused. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse ning vallaga ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsuse vastav osakond. (4) Planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab vallavalitsuse vastav osakond koostöös planeeringu koostajaga.
(1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (vallavalitsus või volikogu). (2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel vallavalitsuse vastav osakond. (3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab vallavalitsuse vastav osakond, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (4) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, siis teatab vallavalitsuse vastav osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
(1) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus. (2) Vallavalitsus informeerib volikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest volikogu vastavat komisjoni. (3) Planeerimisseaduses sätestatud juhul korraldab vallavalitsuse vastav osakond ühe kuu jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avaliku arutelu ning teatab avaliku arutelu aja ja koha vastavas ajalehes ning valla veebilehel. (4) Vallavalitsuse vastav osakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (5) Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise. (6) Vallavalitsuse vastav osakond avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja valla veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (7) Vallavalitsuse vastav osakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle vallavalitsuse vastavale osakonnale, kes kontrollib paranduste õigsust.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eeldusena peab enne detailplaneeringu kehtestamist olema välja selgitatud ja kokku lepitud (st halduslepingu või kokkuleppega sätestatud) järgmised asjaolud: 1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu vallaeelarves; 2) tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed; 3) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava puhke- ja virgestusala üleandmise ja/või kasutamise tingimused. (2) Detailplaneeringu seletuskirja märgitakse tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajaline järjekord ning planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused. (3) Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsuse vastav osakond: 1) teatab planeeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel; 2) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale; 3) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest „Planeerimisseaduse“ paragrahv 25 lõikes 7 nimetatud isikutele.
(1) Igaühel on õigustutvuda kehtestatud planeeringutega vallavalitsuses. (2) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist nii digitaalselt kui paberkandjal korraldab vallavalitsuse vastav osakond.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. (3) Vallavalitsus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) endise aiandusühistu kruntidele ehitiste püstitamist, rekonstrueerimist ja laiendamist. (4) Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimuste eelnõu ei kooskõlasta, langetab otsuse vallavalitsus, arvestades naaberkinnisasjade omanike seisukohtadega. (5) Kui projekteerimistingimused väljastatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ehitise (v.a teede ning tehnovõrgu ja –rajatise) püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi ning millele vastavalt maakatastriseadusele moodustatakse iseseisev ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel, siis kooskõlastab vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise volikogu vastava komisjoniga.
(1) Ehitisele esitatavad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ning tingimused on sätestatud Saue valla üldplaneeringus. (2) Detailplaneeringut täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ehitiste hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitistega ning täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks koostatakse vajadusel huvitatud isiku taotluse alusel vallavalitsuse vastava ametniku poolt projekteerimise lisatingimused, mis väljastatakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramisel tuleb arvestada järgmist: 1) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja keskkonda sobivaid materjale; 2) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.
Miljööväärtuslike alade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on sätestatud Saue valla üldplaneeringus.
(1) Projekteerimistingimused on hoone püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ning tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks. (3) Projekteerimistingimuste määramine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, mida võib menetluse hilisemates staadiumites huvitatud isiku taotluse alusel muuta. (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada: 1) kavandatavate ehitiste soovitav paiknemise skeem ja vajadusel ehitiste eskiis; 2) vajadusel krundi (hajaasustusega alal õueala) kuni kahe aasta vanune geodeetiline alusplaan; 3) vajadusel täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms). (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) projekteerimise eesmärk; 2) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2; 3) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) katusekalle; 5) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded; 6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 7) piirdeaedade tüüp, materjal ja kõrgus, soovitatav paiknemine; 8) haljastuse ja heakorra nõuded; 9) keskkonnakaitselised nõuded; 10) ehitusprojekti kooskõlastajad. (6) Projekteerimistingimuste taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (7) Vallavalitsuse korraldused projekteerimistingimuste määramise kohta avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistris.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 2) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 3) asendatakse kahe või mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele ehitusprojekti, kui taotlejale on vastav nõue esitatud. Ehitusprojekti nõutakse põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, ehitise või ehitamise tehniline keerukusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ning juhul, kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid. (4) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Ehitamise alustamist tõendab vallavalitsusele esitatud ehitise alustamise teatis. (5) Vallavalitsuse korraldused kirjalike nõusolekute väljastamise kohta avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistris.
(1) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20-60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, ehitise põhiplaan ja hoone puhul vaated, tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt. (2) Väikeehitise, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse kirjalik nõusolek ega ehitusluba nõutav. Vältimaks ehitise mittesobivust keskkonda, on soovitav enne väikeehitise püstitamist kooskõlastada vallavalitsuse vastava ametnikuga ehitise arhitektuurne lahendus ja asukoht. (3) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust, esitades kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist taotluse ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjelduse krundil. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri registreeringut omava isiku (ettevõtja äriseadustiku tähenduses) poolt. (2) Ehitusprojekti koostaja peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada. (3) Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, jooniseid, lähte- ja lisamaterjale (situatsiooniskeem, väljavõte detailplaneeringust, arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul jm). (4) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) köidetud formaadis A4; 2) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200, rajatistel 1:500; 3) ehitusprojekt peab sisaldama asendiplaani geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda, lisaks olukorda 15 m ulatuses väljaspool krundi piire. (5) Olemasoleva hoone ehitusalust pinda ja suletud netopinda mittesuurendavate hoone ehitustööde puhul ei ole geodeetiline alusplaan üldjuhul nõutav. (6) Hoone ehitusprojekti koosseisus on kohustuslik lahendada hoone funktsioneerimiseks vajalik veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrjeveevarustus, elekter, side, küte, kuivendus, sadevete ärajuhtimine, vertikaalplaneerimine jne. (7) Heitvee immutamisel pinnasesse või juhtimisel veekogusse tuleb taotleda projekteerimistingimused ning koostada eraldi projekt. Rajatisele tuleb taotleda eraldi ehitusluba või kirjalik nõusolek. (8) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. Krundi piiriüleste rajatiste ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. (9) Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud järgmiste asutuste ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) riikliku muinsuskaitse all oleva või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuva ehitise puhul Muinsuskaitseametiga; 3) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paikneva ehitise puhul kaitseala valitsejaga; 4) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatava ehitise puhul objektide omanikega; 5) valla tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sadevete juhtimise süsteeme puudutava ehitise puhul vallavalitsuse vastava ametnikuga; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendava ehitise puhul naabriga; 7) vajadusel ning vastava ametniku põhjendatud nõudmisel muude isikutega. (10) Kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekt, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, esitatakse tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. (11) Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavale määrusele ning käesolevas paragrahvis toodud nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal vähemalt kahes eksemplaris, millest originaalkooskõlastustega eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. (12) Ehitusprojekti koostamine on kohustuslik 20-60 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, lammutamiseks ja ehitise laiendamise või rekonstrueerimisega samaaegselt toimuvaks tehnosüsteemi muutmiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega, energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Avalikult kasutatavad rajatised (laste mänguväljakud, külakiiged jt) püstitatakse ehitusloa alusel. (5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa vormistab vastav ametnik vallavalitsuse korralduse alusel. Ehitusseaduses sätestatud juhtudel on vallavalitsusel õigus ehitusloa väljastamisest keelduda või ehitusluba kehtetuks tunnistada. (6) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb vajadusel lisada ehitise lammutusprojekt. (7) Ehitusloa taotleja teavitab ehitusloa väljastamisest kinnisasja omanikku, kui tehnovõrk või –rajatis ehitatakse teisele isikule kuuluvale kinnisasjale. (8) Vallavalitsuse korraldused ehituslubade väljastamise kohta avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistris.
(1) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega vallavalitsusse. (2) Kui tegemist on muudatusega, mis ei nõua uue ehitusloa väljastamist, kooskõlastab ehitusprojektis muudatuse tegemise vastav ametnik. Muudel juhtudel tuleb taotleda uus ehitusluba.
(1) Ehitised tuleb kavandada, püstitada ja muuta nii, et: 1) nad oleksid arhitektuuriliselt ja teostuselt heatasemelised ja keskkonda sobivad; 2) ei looks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; 3) nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. (3) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a käesoleva määruse § 19 lõikes 2 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine majandustegevuse registris registreeritud isikult. (5) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (6) Ehitamise käigustehtavad tööd dokumenteerib ning seadmete ja süsteemide tehnilise kontrolli teostamist ja katsetamist korraldab ehitamist teostav juriidiline või füüsiline isik ning nende olemasolu, vastavust nõuetele, nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist, ehitusprojekti ja ehitamise vastavust nõuetele kontrollib omanikujärelevalve tegija. (7) Ehitamise tehnilised ja ehitise tehnilise kontrolli originaaldokumendid esitab ehitamist teostav isik ja omanikujärelevalve tegija köidetult, tiitellehe ja sisukorraga varustatult ning allkirjastatult ehitise omanikule kasutusloa taotlemiseks.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel võib piirdeaeda rajada ilma ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta. Piirdeaia lahendus tuleb kooskõlastada vallavalitsuse vastava ametnikuga. (2) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude kandevkonstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolul. (3) Korterelamutes korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vastava ametniku kooskõlastusega, milleks tuleb esitada joonis ja majandustegevuse registri registreeringut omava eksperdi poolt koostatud eksperthinnang. (4) Hoonesse uue küttekolde ehitamine on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolul. (5) Korterelamu akende ja välisuste vahetamisel peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused. Avatäidete välisilme muutmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse vastava ametnikuga. Arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega. Avatäidete vahetamiseks on vajalik kirjalik nõusolek vastavalt käesoleva määruse §18 lõike 1 punktile 3. (6) Korterelamute katuste, fassaadide ja avatäidete rekonstrueerimistööde kohta tuleb üldjuhul koostada kõigile (sh energiatõhususe) nõuetele vastav terviklahenduse projekt ning taotleda ehitusluba. (7) Kaevetööde teostamisel Saue valla avalikult kasutataval teel või haljasalal tuleb järgida Saue valla kaevetööde eeskirja. (8) Puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise, konserveerimise ja rekonstrueerimise erisused on sätestatud veeseaduses ning selle alamaktides.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise püstitamiseks ja kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus. Ajutise ehitise kasutamise aja määrab vallavalitsus kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. (2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga. (3) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas: 1) ehitise kasutamise aja; 2) ehitise lammutamise või likvideerimise tähtpäeva. (4) Ajutisele ehitisele väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud kasutamise aja lõppemisel tähtaega ei pikendata. (5) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtpäevaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Skulptuuride, mälestusmärkide, mälestustahvlite jt arhitektuursete väikevormide üldkasutatavale territooriumile paigaldamise aluseks on vallavalitsuse vastav korraldus. Korralduse eelnõu valmistab ette vallavalitsuse vastav osakond. (2) Skulptuuride, mälestusmärkide jt arhitektuursete väikevormide paigaldamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) mõõtkavas asendiplaan; 2) arhitektuurse väikevormi lahendus; 3) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (3) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsuse vastava ametnikuga.
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama kasutusloa olemasolu kui see on nõutav ning ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele. (3) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel ning vallavalitsuse korraldus kasutusloa väljastamise kohta valla veebilehel dokumendiregistris.
(1) Kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustuse teeb vallavalitsus. 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast arvates väljastab vallavalitsuse vastav osakond vallavalitsuse korralduse alusel kasutusloa. (2) Kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule. (3) Kasutusluba väljastatakse peale ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. (4) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (5) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba ehitusloale märgitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (6) Ehitusseaduses sätestatud juhtudel on vallavalitsusel õigus kasutusloa väljastamisest keelduda või kasutusluba kehtetuks tunnistada.
(1) Ehitise omanik on kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusloa. (2) Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik: 1) vormikohase kasutusloa taotluse koos lisadega; 2) ehitise tehnilised dokumendid kausta köidetult; 3) õiendi ehitustööde lõpetamise kohta vastavalt ehitusloa taotlusele esitatud ehitusprojektile ja töövõtulepingule; 4) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. (3) Ehitise tehniliste dokumentide kaustas peavad olema: 1) tiitelleht ehitise nimetuse, ehitisregistri koodi, ehitise aadressi ja ehitaja ning omanikujärelevalve tegija nimede ja allkirjadega; 2) esitatavate dokumentide sisukord. (4) Ehitamise ning ehitise seadmete ja tehniliste süsteemide kontrolli ja katsetamise dokumendid on: 1) koopia väljastatud ehitusloast; 2) ehitusprojekt või nõuetekohaselt vormistatud muudatustega ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid; 4) töökoosolekute protokollid; 5) teostusjoonised; 6) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 7) ehitise tehnosüsteemide ja tehnoloogiliste seadmete ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete ja süsteemide katsetamise dokumendid; 8) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid sõltuvalt ehitise kasutusotstarbest. (5) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (6) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste (mis asuvad samal kinnistul) kasutamise kohta. (7) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega. (8) Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.
(1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi vallavalitsuse vastav ametnik. Ülevaatuse läbiviija määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavad isikud ja asutused ning teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud isikud. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja asutuste esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigustuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotluse. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda ehitise lammutusprojekti. Lammutusprojekt peab sisaldama lammutatavate konstruktsioonide ja lammutustööde kirjeldust, kasutatavat tehnoloogiat ja lammutuse järjekorda, konstruktsioonide ajutise toestamise viise, lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudseid koguseid, lammutusprahi käitlemiskohti ja korda, liikluskorraldust lammutamise ajal, tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piirdeid ja krundi heakorrastamist. (3) Ehitusseaduse § 40 nimetatud ohtlike, ajutiste või ehitusloata püstitatud ehitiste sundlammutamise või ehitise nõuetele vastavusse viimise korraldab vallavalitsuse vastav osakond vallavalitsuse korralduse alusel. (4) Peale ehitise lammutamist tuleb ehitise omanikel esitada vallavalitsusele ehitise likvideerimise teatis ja ehitusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Enne määruse jõustumist väljastatud projekteerimistingimused kehtivad nendes määratud tähtajani. (3) Tunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 25. mai 2006 määrus nr 007 „Saue valla ehitusmäärus“. (4) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.