Käesolev määrus reguleerib Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavate alaealiste laste hooldamist perekonnas, kelle liikmete hulka nad ei kuulu.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hooldusperekond on perekond, kes kirjaliku lepingu alusel võtab perekonda hooldada hooldust vajava isiku; 2) hooldamisele võtja (edaspidi hooldaja) on isik, kes hooldust vajava isiku perekonda võtmiseks sõlmib kirjaliku lepingu Pereabikeskusega (edaspidi keskus) ja kes hooldab hooldatavat isikut sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt.
(1) Teenust saavad Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavad alaealised lapsed, kelle vanemad on surnud või kelle vanemate teadmata kadumise fakti on tuvastanud kohus või kelle vanematele on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on vanematelt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta või kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas. (2) Teenust osutatakse arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Teenuse osutajaks on perekond, kes on läbinud pereuuringu ja asjakohase Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse (edaspidi koolitus) ning kelle elamistingimused ja üldine toimetulek võimaldab võtta hooldusele last, kes ei kuulu pereliikmete hulka.
Perehooldust vajavate laste hooldusperedesse paigutamist korraldab keskus ja seda koordineerib keskuse avahooldusspetsialist.
Perehooldusteenus lastele on avahoolduse üks osa, mis seisneb lapse lühi- või pikaajalises paigutamises hooldamisele perekonda, mille liige ta ei ole kuni tema tagasipöördumiseni oma bioloogiliste vanemate juurde või eestkoste või lapsendamise vormistamiseni või muu hooldusvormi kohaldamiseni. Teenuse eesmärgiks on lapsele pakkuda normaalseid kasvu- ja hooldustingimusi.
Teenus sisaldab järgmiseid tegevusi: 1) teenuse vajajate ja teenuse saajate registreerimine ning nende üle aruandluse pidamine, 2) teenuse vajajale arengukava koostamine, 3) hooldusperede väljaselgitamine ja nende üle aruandluse pidamine, 4) pereuuringute korraldamine, 5) hooldusperede koolitamise korraldamine ja nõustamine, 6) teenuse saajate kasvatamine ja hooldamine perekonnas, 7) teenuse saajate ja nende pereliikmete nõustamine, 8) hooldusperede abistamine asjaajamisel, 9) hooldusperede perioodiline külastamine ja kontrollimine, 10) teenuse analüüsimine ja arendamine, 11) koostöö erinevate laste ja peredega tegelevate spetsialistide ja organisatsioonidega.
Hooldajat, teenust vajavat isikut ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.
Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi osakond) piirkondlik lastekaitsespetsialist tutvub teenust vajava isiku ja tema pereliikmetega ja koostab koostöös keskuse avahooldusspetsialistiga teenust vajavale isikule arengukava.
(1) Osakonna piirkondlik lastekaitsespetsialist koostab taotluse, kus on märgitud andmed teenust vajava isiku ja tema pereliikmete, teenuse mahu ja sisu kohta, millele on lisatud vähemalt 10-aastase lapse nõusolek, ning edastab selle keskuse avahooldusspetsialistile. (2) Lisaks teenuse osutamise taotlusele esitab osakonna piirkondlik lastekaitsespetsialist keskuse avahooldusspetsialistile järgmised teenust vajava isiku kohta käivad dokumendid: 1) teenust vajavale isikule koostatud arengukava; 2) sünnitunnistus ja isikuttõendav dokument (olemasolu korral) või koopiad nendest; 3) haridusdokumendid, juhul kui teenuse osutamisega seoses vahetab teenuse saaja kooli või lasteaeda (väljavõte õpilasraamatust ja viimane klassitunnistus, kooli või lasteaia poolt koostatud iseloomustus); 4) vajadusel muud dokumendid ja andmed (koopiad bioloogiliste vanemate isikuttõendavatest dokumentidest või nende surmatunnistustest või muudest bioloogiliste vanemate kohta käivatest dokumentidest, koopiad teenuse vajaja ja bioloogiliste vanemate kohta käivatest kohtuotsustest, andmed lapse tervisliku seisundi kohta jmt).
Hooldusperekonna selgitab välja keskuse avahooldusspetsialist koostöös erinevate laste ja peredega tegelevate spetsialistide ja organisatsioonidega.
(1) Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elav hooldajaks saada soovija esitab keskusele kirjaliku avalduse, milles kinnitab oma soovi hakata hoolduspereks. (2) Keskuse avahooldusspetsialist korraldab ühe kuu jooksul alates hooldajaks saada soovija avalduse saamise hetkest pereuuringu, millega selgitatakse välja isikute sobivus hoolduspereks. Avahooldusspetsialist annab hinnangu perekonna elamistingimustele ja üldisele toimetulekule ning suunab hooldajaks saada soovija koolitusele. (3) Juhul, kui hooldajaks saada soovija ei ela Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas, küsib keskuse avahooldusspetsialist hooldajaks saada soovija ja tema pereliikmete kohta kirjalikku informatsiooni hoolduspere elukohajärgsest valla- või linnavalitsusest. (4) Iga hoolduspere kohta koostab keskuse avahooldusspetsialist toimiku, kus on märgitud andmed hoolduspere kohta, pereuuringu tulemused ja hinnang perekonna elamistingimuste ning üldise toimetuleku kohta. Pärast perekonnas hooldamise lepingu sõlmimist lisatakse toimikusse perekonnas hooldamise leping ja andmed teenuse saaja kohta ning teenuse saajat puudutavad dokumendid või dokumentide koopiad, kodukülastusaktid ja muu teenuse osutamisega seonduv informatsioon.
(1) Teenuse osutamise ajal suhtub hoolduspere teenuse saajasse kui oma bioloogilisse lapsesse, tagades talle normaalsed elamis- ja kasvutingimused ning ei tee piiranguid teenuse saaja ja tema sugulaste või lähedaste kohtumistele. Kokkuleppel avahooldusspetsialistiga võib hoolduspere keelduda eelnimetatud kohtumistest juhul, kui need ei ole lapse huvides või kui need kahjustavad lapse tervist ja arengut. (2) Hooldaja säilitab kõik temale hooldamise käigus antud hooldust saavat isikut puudutavad dokumendid ja tagastab need hoolduse lõppedes keskuse avahooldusspetsialistile. (3) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemidest teavitab hoolduspere koheselt keskuse avahooldusspetsialisti. (4) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks on hooldusperel õigus pöörduda abi saamiseks keskuse avahooldusspetsialisti, osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialisti ja teiste osakonna ning keskuse spetsialistide poole.
(1) Perekonnas hooldamise lepingu sõlmimisel edastab keskuse avahooldusspetsialist (vajadusel ja võimalusel) hooldajale järgmised teenust saava isiku kohta käivad dokumendid: 1) sünnitunnistus ja isikuttõendav dokument (olemasolu korral) või koopiad nendest; 2) haridusdokumendid, juhul kui teenuse osutamisega seoses vahetab teenuse saaja kooli või lasteaeda (väljavõte õpilasraamatust ja viimane klassitunnistus, kooli või lasteaia poolt koostatud iseloomustus); 3) vajadusel muud dokumendid ja andmed (koopiad bioloogiliste vanemate isikuttõendavatest dokumentidest või nende surmatunnistustest või muudest bioloogiliste vanemate kohta käivatest dokumentidest, koopiad teenuse vajaja ja bioloogiliste vanemate kohta käivatest kohtuotsustest, andmed lapse tervisliku seisundi kohta jmt). (2) Teenuse osutamise ajal külastab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul, koostades iga kodukülastuse kohta akti. Vajadusel külastab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid tihedamalt. (3) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemidest informeerib keskuse avahooldusspetsialist osakonna piirkondlikku lastekaitsespetsialisti. (4) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja informatsiooni saamiseks on keskuse avahooldusspetsialistil õigus ja kohustus pöörduda abi saamiseks Pärnu Linnavalituse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste organisatsioonide spetsialistide poole. (5) Teenuse osutamise käigus nõustab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid ja teenuse vajajat ja vajadusel koostöös osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga teenuse vajaja sugulasi ja lähedasi. (6) Keskuse avahooldusspetsialist informeerib hooldusperesid jätkukoolitustest ja teiste hooldusperedega kohtumiste võimalustest ning hooldusperedele puhkuse andmiseks korraldatavatest lastelaagritest. (7) Teenuse osutamise ajal korraldab keskuse avahooldusspetsialist koostöös osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga regulaarselt kohtumisi teenuse saaja ja tema sugulaste või lähedaste vahel. Juhul kui taolised kohtumised ei ole teenuse saaja huvides või kahjustavad lapse tervist või arengut, teavitatakse sellest ka hooldusperet ja teenuse saajat. (8) Teenuse osutamise ajal koostab keskuse avahooldusspetsialist regulaarselt (lühemaajalise hoolduse korral vähemalt üks kord kuus, pikaajalisema hoolduse korral vähemalt üks kord kvartalis) ülevaate teenuse osutamise käigust ja esitab selle tutvumiseks osakonna piirkondlikule lastekaitsespetsialistile. Vajadusel ja kokkuleppel osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga koostab keskuse avahooldusspetsialist ülevaateid tihedamalt. (9) Teenuse osutamise lõppemisel koostab keskuse avahooldusspetsialist kokkuvõtva aruande, kus antakse ülevaade toimunud tegevustest, tekkinud probleemidest ja nende lahenduskäigust ning hinnatakse teenuse saaja toimetulekut pärast teenuse lõppemist. Samuti teeb keskuse avahooldusspetsialist ettepanekuid teenuse saaja edasise hooldamise kohta. Kokkuvõttev aruanne lisatakse hoolduspere toimikusse ja selle koopia esitatakse tutvumiseks osakonna piirkondlikule lastekaitsespetsialistile.
(1) Teenuse osutamise aluseks on hooldaja ja keskuse juhataja vahel sõlmitav kahepoolne perekonnas hooldamise leping, milles märgitakse teenuse saajale osutatavate tegevuste sisu, maht ja kestvus, lepingu poolte kohustused ja õigused ning mille lahutamatuks lisaks on teenust vajavale isikule koostatud arengukava. (2) Teenuse osutamiseks sõlmitav perekonnas hooldamise leping peab olema kooskõlas teenust vajavale isikule koostatud arengukavaga.
(1) Perekonnas hooldamise leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või esindaja soovil või hooldaja ettepanekul kooskõlastatult keskuse avahooldusspetsialisti ja osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga. (2) Puuduste ja sobimatuse ilmnemisel hooldamisel teeb keskuse avahooldusspetsialist märkuse ja annab aja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste mittekõrvaldamisel öeldakse perekonnas hooldamise leping üles.
(1) Keskus tasub perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldajale linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest igakuiselt hooldustasu, mis sisaldab teenuse saaja ülapidamiskulusid (sh kommunaalmaksed, hooldatava ravikulud, ravimite hind, harrastus- ja õppekulud, taskuraha jm ettenägematud kulud). (2) Igakuist hooldustasu makstakse hooldajale kolmekordses lapsetoetuse määras. (Linnavolikogu määrus 20.12.2007 Nr.38 jõust.01.01.2008)
(Linnavolikogu määrus 20.12.2007 Nr.38 jõust.01.01.2008)
Enne 2005. aasta 01. jaanuari sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping kehtib kuni selles märgitud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui 2007. aasta 01. jaanuarini.
Pärnu Linnavolikogu 18. septembri 2003 määrus nr 35 “Perekonnas hooldamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 01. märtsil 2005.