Vastseliina valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanneteks on tagada Vastseliina valla (edaspidi vald) elanike ja Eesti Vabariigi huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks ja selle kestvaks ning säästvaks arenguks; valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Vastseliina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Vastseliina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.
(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.2(2)Vallavalitsus avaldab ajalehes Võrumaa Teataja (edaspidi ajalehes) ja Vastseliina valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta:11) planeeringu algatamine;22) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;33) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;44) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;55) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused;66) projekteerimistingimuste määramine.
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.2(2)Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.3(3)Vallavalitsus annab maakorraldus- ja ehitusosakonna ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks.
Vallavolikogu ülesanded planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel on:11) üld-, detail- ja teemaplaneeringute kehtestamine;22) üld-, detail- ja teemaplaneeringute algatamine;33) üld- ja teemaplaneeringute lähteseiskukohtade kinnitamine;44) üld-, detail- ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;55) detailplaneeringute algatamine, kui detailplaneering võib vastuollu minna kehtestatud üldplaneeringuga;66) detailplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine, kui algatatav detailplaneering võib vastuollu minna kehtestatud üldplaneeringuga;77) põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;88) planeerimisseaduse § 38 lg 6 sätestatud juhtudel maa-ala krundi
Vallavalitsuse ülesanded planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel on:11) detaiplaneeringu lähteülesannete kinnitamine;22) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;33) ehituslubade väljaandmine, kehtetuks tunnistamine ja väljastamisest keeldumine;44) kasutuslubade väljaandmine, kehtetuks tunnistamine ja väljastamisest keeldumine;55) kirjalike nõusolekute andmine;66) projekteerimistingimuste väljastamine;77) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;88) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;99) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;1010) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;1111) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;1212) vajadusel ettekirjutuste tegemine;1313) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine;1414) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine;1515) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine;1616) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;1717) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;1818) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamine kasutusloa väljastamisele eelnevalt;1919) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone;2020) ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine;2121) projekteerimistingimuste avalikustamine;2222) kinnisvara õiguskäibe reguleerimine, kontroll ja registreerimine;2323) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine.
Vallavanema ülesanded planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel on:11) planeeringute koostamise lepingu sõlmimine;22) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimine.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;22) ehitamine - ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine, ehitise lammutamine;33) ehitise laiendamine – toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel;44) ehitise rekonstrueerimine - ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine;55) väikeehitis - kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis;66) ajutine ehitis - piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas;77) avaliku otstarbega ehitis – inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis;88) ehitusprojekt – on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalik dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest;99) projekteerimistingimused - ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral;1010) miljööväärtusega hoonestusala - ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku;1111) ruumiline planeerimine – demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvetab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;1212) teemaplaneering – üldplaneeringust tulenevate eesmärkide täpsustamiseks ja täiendamiseks;1313) riiklikult tähtis ehitis – üleriigilise tähtsusega kaitseväepolügoon;üleriigilise tähtsusega sõjaväelennuväli; rahvusvaheline tsiviillennuväli; elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest;üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladustuspaik; üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla; üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega sadam.
Ruumiline planeerimine Vastseliina valla haldusterritooriumil tagatakse:11) valla arengukavadega;22) valla või selle osade üldplaneeringutega;33) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);44) detailplaneeringutega;55) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;66) osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;77) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel ning uuendamisel;88) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.
(1) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Nimetatud planeeringu lähteülesande koostab maakorraldus- ja ehitusosakond ning selle kinnitab vallavolikogu.2(2)Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Maakorraldus- ja ehitusosakonnas tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju.3(3)Maakorraldus- ja ehitusosakond nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või väljastab detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse.4(4)Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:11) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;22) planeeritava ala piirid ja suurus;33) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;44) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;55) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks;66) planeeringu vormistamise nõuded;77) planeeringu kooskõlastajad.5(5)Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:11) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringutest tulenevad nõuded;22) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;33) planeeritava ala piirid ja suurus;44) kehtivad kitsendused;55) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus;66) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitseala, keskkonnamõjude hindamise vajadus;77) planeeringu kooskõlastajad.6(6)Maakorraldus- ja ehitusosakonnal on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse valla või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.7(7)Maakorraldus- ja ehitusosakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu vallavalitsusele. Detailplaneeringu algatamise avalduse kohta teeb vallavalitsus otsuse 20 päeva jooksul avalduse vastuvõtmisest. Vallavalitsusele vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringu kohta tehakse otsus 20 päeva jooksul esitamise päevast.8(8)Vallavolikogu algatab:11) valla või selle osa üldplaneeringu;22) teemaplaneeringu;33) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu;44) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu;55) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala;66) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu;77) maakonna planeeringuga ettenähtud detailplaneeringud;88) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu.9(9)Vallavalitsus algatab detailplaneeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 punktis 8 sätestamata juhtudel.10(10)Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:11) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud vallaehitusliku miljööga;22) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;33) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;44) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;55) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.11(11)Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavolikogu või vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Maakorraldus- ja ehitusosakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.12(12)Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.13(13)Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada maakorraldus- ja ehitusosakonda 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele maakorraldus- ja ehitusosakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vallavalitsusele.
(1) Algatatud planeeringust informeerib avalikkust vallavalitsus ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:11) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;22) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.2(2)Teade algatatud planeeringust peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist.3(3)Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab maakorraldus- ja ehitusosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.4(4)Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.
(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.2(2)Vastseliina valla üldplaneeringu koostamise korraldab maakorraldus- ja ehitusosakond.3(3)Planeeringu koostamise aluskaardiks on maakorraldus- ja ehitusosakonnas registreeritud katastrialusplaan.4(4)Nõuded katastrialusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus. Vastavasisulised materjalid valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:11) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;22) elanikud;33) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;44) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;55) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.2(2)Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.3(3)Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus maakorraldus- ja ehitusosakonna kaudu.4(4)Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab maakorraldus- ja ehitusosakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu .5(5)Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.6(6)Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus.7(7)Vallavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.8(8)Maakorraldus- ja ehitusosakond koostab arutelu kohta protokolli.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu maakorraldus- ja ehitusosakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Maakorraldus- ja ehitusosakond:11) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele;22) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks.2(2)Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab maakorraldus- ja ehitusosakond planeeringu enne selle vastuvõtmist Võrumaa Keskkonnateenistusega ja Muinsuskaitseametiga.3(3)Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt maakorraldus- ja ehitusosakonna ettepanekul vallavalitsus.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.5(5)Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.6(6)Vallavolikogu kooskõlastab:11) maakonnaplaneeringu;22) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu.7(7)Planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekud ja vastuväited vaatab läbi vallavolikogu majanduskomisjon.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu maakorraldus- ja ehitusosakonnale.2(2)Maakorraldus- ja ehitusosakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu vallavalitsusele, kes esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks.3(3)Maakorraldus- ja ehitusosakond paneb vallavalitsuse infotahvlile hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta.4(4)Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.5(5)Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse maakorraldus- ja ehitusosakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.6(6)Avalikul väljapanekul esitatakse teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.7(7)Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab maakorraldus- ja ehitusosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.8(8)Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.
(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallakantseleis vastavalt asjaajamiskorrale. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.2(2)Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.3(3)Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab majanduskomisjoni ettepanekute alusel seisukoha vallavolikogu.4(4)Maakorraldus- ja ehitusosakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavolikogu seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.5(5)Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi maakorraldus- ja ehitusosakond ning selle kohta koostatakse protokoll.6(6)Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavolikogu korrata majanduskomisjoni ettepanekul seisukoha võtmist vastuväidete kohta.7(7)Vallavolikogu otsustab avaliku arutelu tulemuste alusel majanduskomisjoni ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.8(8)Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.9(9)Maakorraldus- ja ehitusosakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.
(1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.2(2)Vastseliina valda esindab planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures vallavalitsuse poolt määratud isik(ud).3(3)Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavolikogu.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale maakorraldus- ja ehitusosakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu maakorraldus- ja ehitusosakonnale.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:11) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;22) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;33) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;44) sademete vete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;55) tehnovõrkude ja – rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;66) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.2(2)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maakorraldus- ja ehitusosakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana.3(3)Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist.4(4)Maakorraldus- ja ehitusosakond:11) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;22) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta vallavolikogu.2(2)Maakorraldus- ja ehitusosakond teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.
(1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise haldusakti eelnõu valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.2(2)Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu.3(3)Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.
(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda maakorraldus- ja ehitusosakonnas tööajal.2(2)Maakorraldus- ja ehitusosakond tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise.
(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja vallavolikogu. Valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused esitab maavanemale vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.2(2)Vastseliina aleviku generaalplaan kehtib kuni üldplaneeringu kehtestamiseni.
(1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse:11) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta;22) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamise kohta.2(2)Vallavalitsus:11) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Vastseliina valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast ministeeriumi kirjaliku asukohaettepaneku esitamist;22) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga ja detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse;33) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisel;44) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu.3(3)Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette maakorraldus- ja ehitusosakond.
(1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 10 lõikes 3 ja §-des 14 ja 15 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.2(2)Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud vallaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:11) olema teostuselt heatasemeline;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;33) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Hoone põhimaht tiheasutusetusega alal paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas.4(4)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.5(5)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.6(6)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Tiheasutusega alal hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine.7(7)Ühele krundile võib tiheasustusega alal reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.8(8)Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.9(9)Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema maakorraldus- ja ehitusosakonnast kirjaliku kooskõlastuse:11) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või tiheasustusalal;22) tiheasustusalal hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;33) tiheasustusalal krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) kehtiv detailplaneering;22) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded;33) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;44) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;55) muinsuskaitse eritingimused;66) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused;77) ehitusmäärus.
(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest projekteerimistingimuste taotluse esitamisega.2(2)Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse maakorraldus- ja ehitusosakonnale:11) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks;22) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks.3(3)Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse maakorraldus- ja ehitusosakonnale järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks :11) tänavad, parklad;22) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid;33) vee erikasutusest tulenevad rajatised;44) torujuhtmed, side-ja elektriliinid;55) spordi- ja puhkerajatised;66) puhke- ja virgestusalad.
(1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 01. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks.2(2)Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse määrab maakorraldus- ja ehitusosakond ehitusseaduse nõuete alusel.3(3)Projekteerimistingimustega määratakse:11) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;33) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;44) hoone korruste arv;55) ehitise kasutamise otstarve;66) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;77) fassaadi- ja katusematerjalid;88) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;99) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;1010) haljastus- ja heakorranõuded;1111) ehitusjäätmete käitlemine;1212) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;1313) keskkonnamõju hindamise vajadus.4(4)Projekteerimistingimustega saab tutvuda maakorraldus- ja ehitusosakonnas tööajal.5(5)Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused tuleb kavandada hoone otstarbest ja asukohast lähtudes.2(2)Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Vallavalitsusel on õigus määrata ehitise projekteerimisel järgmised arhitektuursed lisatingimused:11) juurdepääsuteede rajamisel ja hoonete paigutamisel nõlvadele ei tohi kahjustada olemasolevaid pinnavorme;22) hoonete maastikule paigutamise üheks aluseks on maastiku struktuur;33) tehnovõrgud ja -rajatised peavad olema võimalikult lühikesed ja eelistatult varjatud.2(2)Vallavalitsusel on õigus määrata ehitise rajamisele järgmised ehituslikud lisatingimused:11) olemasolevate väärtuslike puit- ja kiviehitiste renoveerimisel eelistada looduslikke materjale;22) enne 1945a ehitatud hoonete puhul hoone fassaadi muutmist.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele.2(2)Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:11) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;22) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;33) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;44) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);55) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimis-tingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul).3(3)Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega:11) kohaliku päästeasutusega;22) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega;33) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;44) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;55) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;66) valla tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademetevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul maakorraldus- ja ehitusosakonnaga;77) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.4(4)Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.5(5)Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel maakorraldus- ja ehitusosakond. Vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse taotlus maakorraldus- ja ehitusosakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.2(2)Maakorraldus- ja ehitusosakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.3(3)Kuni 20m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek.4(4)Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.5(5)Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid. Nõuete täitmist projekteerimisel ja ehitamisel jälgib maakorraldus- ja ehitusosakond.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.2(2)Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:11) ehitise kasutamise tähtaja;22) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab maakorraldus- ja ehitusosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik maakorraldus- ja ehitusosakonnale taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.2(2)Maakorraldus- ja ehitusosakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.3(3)Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab maakorraldus- ja ehitusosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Ehitusloa saamiseks tuleb maakorraldus- ja ehitusosakonnale esitada:11) vormikohane taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid:a) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;b) ehitise omandit tõendav algdokument, mis sisaldaks järgmisi andmeid: ehitise asukoha aadress ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood ja ehitise nimetus;c) ehitise kasutamise otstarve;d) ehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg;e) ehitusprojekti koostaja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;f) ehitusuuringute korral ehitusuuringuid tegeva ettevõtja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;g) ehitise olulised tehnilised andmed;h) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg;i) ehitusprojekt kahes eksemplaris koos kõikide nõutud kooskõlastustega;j) riigilõivu maksmist tõendav dokument.2(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele on õigus nõuda ehitise ohutust silmas pidades enne ehitusloa väljastamist:11) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või;22) ehitusuuringut või selle osa.3(3)Nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendavalt tellitud ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi või täieliku või osalise ehitusuuringu kulud tasub vallavalitsus, kui ekspertiisi või ehitusuuringu käigustuvastatakse, et ehitusprojekt või selle osa vastab sellele kehtestatud nõuetele või kui täielik või osaline korduv ehitusuuring ei olnud vajalik.4(4)Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamiseks 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
(1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui:11) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või22) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või33) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või44) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või55) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või66) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või77) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või88) ei ole tasutud riigilõiv või99) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.2(2)Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud on ehitusloa taotlejal õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
Ehitusluba väljastatakse tähtajatult, väljaarvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.
(1) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:11) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või22) ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutust või33) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või44) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist või55) muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed või66) ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet või77) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega.2(2)Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates.
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.2(2)Kasutusloa saamiseks tuleb maakorraldus- ja ehitusosakonnale esitada:11) kasutusloa taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid:a) ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;b) ehitise omandit tõendav algdokument, mis sisaldaks järgmisi andmeid: ehitise asukoha aadress ja koordinaadid ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number;c) ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;d) ehitamist teostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;e) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;f) ehitise kasutamise otstarve;g) ehitise olulised tehnilised andmed;h) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg;i) andmed riigilõivu tasumise kohta;j) ehitise mõõdistusprojekt;k) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;l) dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;m) kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;n) riigilõivu maksmist tõendav dokument.3(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides j – n nimetatud dokumnetidele on õigus nõuda ehitise ohutust silmas pidades enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist.4(4)Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub vallavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.5(5)Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
(1) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:11) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või22) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või33) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või44) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või55) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või66) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või77) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või88) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või99) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või1010) ei ole tasutud riigilõiv või1111) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või1212) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või1313) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või1414) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.2(2)Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud on kasutusloa taotlejal õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.2(2)Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
(1) Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui:11) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või22) ehitise omanik ei täida vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutust või33) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või44) ehitis on lammutatud.2(2)Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates.
(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus maakorraldus- ja ehitusosakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu.2(2)Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga maakorraldus- ja ehitusosakonda. Osakonnas otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:11) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või22) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.3(3)Ehitise omanik esitab maakorraldus- ja ehitusosakonnale ehitamise alustamise kohta teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatisekohta eraldi.4(4)Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30.5(5)Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Vastseliina valla territooriumil tuleb taotleda maakorraldus- ja ehitusosakonnast kaeveluba vastavalt "Kaevetööde eeskirjale". Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse valla üldplaneeringute ja detailplaneeringutega.2(2)Vastseliina valla miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks on Piusa jõe maastikukaitseala, Kirikumäe järve kaitseala, Haanja Looduspark ning Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud teised objektid.3(3)Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.4(4)Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi.5(5)Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.
(1) Tiheasustusalade hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel vallavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid.2(2)Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht.3(3)Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.4(4)Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest.5(5)Planeeringus:11) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse pärast 1944. aastat lisandunud ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid;22) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks;33) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus);44) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.
(1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega.2(2)Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar maakorraldus- ja ehitusosakonnale, kus korraldatakse nende säilitamine.
(1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale.2(2)Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik.3(3)Miljööväärtuslike hoonete konstruktsioonide remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.4(4)Miljööväärtusega hoonestusaladel on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid.5(5)Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele.6(6)Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigustuleb peatada tööd ja teavitada maakorraldus- ja ehitusosakonda.
Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus maakorraldus- ja ehitusosakonna kaudu.
(1) Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 05. juuli 1996. a määrus nr 5 “Vastseliina valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine”.2(2)Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest.3(3)Määrus jõustub 05. oktoobril 2003. a.