Laekvere valla ehitusmäärusega (edaspidi – määrus) kehtestatakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus ja tähtajad Laekvere vallas planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ja arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine ning vastava planeeringu lähteseisukohtade kinnitamine; 4) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele Planeerimisseaduse § 3 kõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul Planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 6) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmise üle otsustamine; 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 8) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine; 9) ajutise ehituskeelu kehtestamine; 10) valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine; 11) maakonnaplaneeringu, valla naabrusse jäävate kohalike omavalistusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) projekteerimistingimuste väljastamine; 4) detailplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud käesoleva määruse § 2 punktides 3 ja 5 sätestatud juhtudel; 6) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise lubamine vastavalt Planeerimisseaduse §-le 22; 7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 8) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi väljaehitamise kohta; 9) üldplaneeringule vastava detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine; 10) kirjaliku nõusoleku andmine ehitamiseks; 11) ehitusloa väljastamine; 12) kasutusloa väljastamine; 13) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 14) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 15) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine; 16) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 17) planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kooskõlastuse, seisukoha, arvamuse andmine; 18) vallasvara ehitisregistrisse kandmise otsustamine; 19) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule kohustuse panna kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvel või -teatis lepinguga üleandmine.
(1) Vallavalitsuse majandusosakonna/ametniku pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on: 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üld-, detail- ja teemaplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine; 3) planeeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks, kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 4) vallavalitsuse nimel vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta; 5) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 6) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine; 7) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 8) kavatsetavatest planeeringutest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes ja valla veebilehel üks kord aastas; 9) planeeringu koostamise algatamise korral ühe kuu jooksul avalikkusele informatsiooni andmine planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu eesmärkide tutvustamine vastavas ajalehes ja valla veebilehel; 10) teatamine detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule, kui detailplaneeringu koostamise algatamsiel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib tuua kaasa kinnisasja või selle osa võõramdamise vajaduse; 11) kehtestatud planeeringute säilitamise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 12) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel vallavalitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine; 13) maavanema teavitamine planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Vallavalitsuse majandusosakonna / ametniku pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine; 2) ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotluste menetlemine; 3) riiklikku ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine; 4) ehitusjärelevalve teostamine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks ekspertiisi tegemise korraldamine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 9) ehitise teatise registreerimise menetlemine; 10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine; 11) ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 12) ehitus- ja kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine.
(1) Ruumiline planeerimine (edaspidi - planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (2) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (3) Planeeringute liigid on: 1) üldplaneering; 2) detailplaneering.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla või selle osade kohta. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. (2) Üldplaneeringu koostamise algatab, kinnitab lähteseisukohad, võtab vastu ja kehtestab vallavolikogu. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus (või valitsuse vastav osakond). (3) Lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ja maakonnaplaneeringust tulenevad planeeringu põhimõtted, ülaneeringu graafilise osa koosseis, samuti kooskõlastajad.
(1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ning see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi osaks on üks või mitu kinnistut või krunti või suurem maa-ala. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse vormikohane avaldus vallavalitsusele. Avalduse vormi kinnitab vallavalitsus. Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringukava asukohaskeem; 2) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega. (3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eeldus on piisava avaliku huvi olemasolu. (4) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise rahastamist Laekvere valla eelarvest, algatatakse planeering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on ette nähtud valla eelarves / õigusaktides. (5) Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Laekvere valla eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus planeeringu koostamist finantseerima, siis sõlmib vallavanem detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga enne detailplaneeringu koostamise algatamist lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Nimetatud lepinguga määratakse valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused planeeringu koostamisel ja rahastamisel. Planeerimisseaduse § 10 lõikes 6.1 loetletud juhtudel on detailplaneeringu koostamise tellija Laekvere vald ja planeeringu koostamise finantseerija planeeringu koostamisest huvitatud isik. (6) Kui detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni ning vajadusel muud käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud kohustused on vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamise taotleja vahelise kokkuleppe kohaselt planeeringu taotleja kohustused, sõlmitakse vastavaid kohustusi sisaldav leping enne detailplaneeringu algatamist. Eelnimetatud kohustusi täpsustav ja nende täitmist tagavate asjaolude kohta sõlmitakse leping enne detailplaneeringu kehtestamist. (7) Lähteseisukohtade koostamine on ettevalmistav tegevus. Lähteseisukohad kinnitatakse vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega ning nendes määratakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. (8) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Vallavalitsusele läbivaatamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht. (9) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja ostsutamisel osalejatele arusaadavamaks. (10) Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse aluseks kuni kahe aasta vanust geodeetilist plaani. (11) Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. (12) Vallavalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse lähteseisukohtades. Eskiislahenduses esitatakse lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrjude ja -rajatiste paigutuse kohta. (13) Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud ning eskiislahenduse täiendava avaliku arutelu vajadus. (14) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus nõuda planeeringu koostajalt planeeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel planeeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
(1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga või ei arvestata ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult planeeringu algatamise ettepaneku tegijat. (2) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: 1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringuga; 2) detailplaneeringu kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju; 3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi; 4) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu; 4) planeeringualal asuvate ja/või planeeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 5) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 6) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-juhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kui planeeringu koostamise käigus tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine; 7) teised huvitatud isikud. (2) Maavanema poolt määratud asutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused tagab planeeringu koostaja. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse ning vallaga ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond. (4) Planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond koostöös planeeringu koostajaga.
(1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (vallavalitsus või -volikogu). (2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond. (3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (4) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (5) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sealhulgas elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (6) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. ajalehes ning koduleheküljel. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsus. Arutelu kohta koostatakse protokoll. (8) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksulkorraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (9) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on, et eelnevalt on välja selgitatud ja kokku lepitud (lepinguga sätestatud) järgmised asjaolud: 1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning kas ja millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu vallaeelarves; 2) tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed; 3) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava puhke- või virgestusala üleandmise ja / või kasutamise tingimused. (2) Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik osakond: 1) teatab planeeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel; 2) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale; 3) teatab tähtkirjaga planeeringu kehtestamisest isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; teistele puudutatud isikutele.
(1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringutega vallavalitsuses. (2) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. (2) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused.
(1) Ehitistele esitatavad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ning tingimused on sätestatud Laekvere valla üldplaneeringus. (2) Detailplaneeringut täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ehitiste hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitistega ning täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks koostatakse vajadusel asjast huvitatud isiku taotluse alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametniku / arhitekti poolt ning väljastatakse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsus kinnitab taotluse vormi. (3) Kohustuslik on ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotlemine detailplaneeringute puhul, mille kehtestamisest on möödunud üle kahe aasta. (4) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramisel tuleb arvestada järgmist: 1) tagada projekteeritavate hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta; 2) uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel ning rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast; 3) uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabruses asuvate hoonetega; 4) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja keskkonda sobivaid materjale; 5) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ning tulekahjude ja muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.
(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on maa-ala, mille tervilkik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri, haljastuse, looduskeskkonna või muu avlaiku huvi tõttu. (2) Milööväärtuslikud hoonestusalad määratakse kindlaks üldplaneeringuga. (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.
(1) Projekteerimistingimused on hoone püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ning tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta alal. (2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks. (3) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada: 1) krundi, hajaasustusega alal õueala geodeetiline alusplaan nii paberkandjal kui digitaalselt; 2) kavandatavate ehitiste eskiis ja kasutuse kirjeldus; 3) täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms). (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) projekteerimise eesmärk; 2) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 3) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatav arv krundil, hoone suurim lubatud kõrgus; 4) katuse tüüp ja katusekalle; 5) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded; 6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 7) piirdeaedade tüüp; materjal, kõrgus, soovitatav paiknemine; 8) haljastuse ja heakorranõuded; 9) keskkonnakaitselised nõuded; 10) ehitusprojekti kooskõlastajad. (6) Informatsioon projekteerimistingimuste määramise kohta avalikustatakse: 1) koduleheküljel ühe nädala jooksul alates projekteerimistingimuste väljastamisest; 2) kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul alates projekteerimistingimuste väljastamisest.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks ja ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotlus koos kahes eksemplaris ehitusprojektiga, energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi saamise päevast. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (6) Ehitusloa taotleja teavitab ehitusloa väljastamisest kinnisasja omanikku, kui tehnovõrk või -rajatis ehitatakse teisele isikule kuuluvale kinnisasjale. (7) Vallavalitsus esitab informatsiooni ehitusloa andmise kohta vastavas ajalehes ja valla veebilehel.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalane pindala on 20-60 m²; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele. Nõusoleku väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisvaldkonna ametnik / osakond 20 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(1) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20-60 m² suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada vallavalitsuse väljastatud kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, ehitise põhiplaan ja hoone puhul vaated, tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt. (2) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2 ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse kirjalik nõusolek ega ehitusluba nõutav. Vältimaks ehitise keskkonda mittesobivust on soovitav enne ehitise püstitamist kooskõlastada vallavalitsuse vastava ametnikuga ehitise arhitektuurne lahendus ja asukoht.
(1) Ajutine ehitis pn piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ajutise ehitise püstitamiseks ja kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus. (2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitsitele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja aksutusloa väljastamisega. (3) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas muuhulgas: 1) ehitise kasutamise aja; 2) ehitise lammutamise või likvideerimise tähtpäeva. (4) Ajutist ehitist võib ehitada kehtestatud detailplaneeringus määratud hoonestusalale.
(1) Mälestusmärkide, skulptuuride, mälestustahvlite ja muude arhitektuursete väikevormide paigaldamise aluseks üldkasutatavale territooriumile on vallavalitsuse korraldus. (2) Mälestusmärkide, skulptuuride, mälestustahvlite ja muude arhitektuursete väikevormide paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele avaldus, millele on lisatud: 1) asendiplaan; 2) arhitektuurse väikevormi lahendus; 3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek.
(1) Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Ehitise omanik on kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba. Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vormikohase kasutusloa taotluse koos lisadega ning tasub riigilõivu. (3) Kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Kasutusluba väljastatakse peale ehituse ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Ehitise ülevaatuse viib läbi vallavalitsuse poolt moodustatud vastav komisjon. Ülevaatuse läbiviija määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavad isikud ja asutused ning teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ülevaatuse kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla ülevaatusel viibinud isikud. Aktile lisatakse ülevaatusele kaasatud isikute kirjalikud arvamused. Ehitise ülevaatus touimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal. (5) Kasutusluba väljastatakse üldjuhul ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule kasutusloa väljastamiseni.
(1) Määrus avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. (2) Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavolikogu 28. oktoobri 2003 määrus nr 14 "Laekvere valla ehitusmäärus". (3) Määrus jõustub 1. aprill 2011.