Käesolev kord reguleerib rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavatele psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimestele tugiisiku teenuse osutamist.
(1) Tugiisiku teenust saavad rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavad psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. (2) Teenust ei osutata tugevate alkoholiprobleemidega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele, lamajatele haigetele ja psüühilise haiguse ägedas staadiumis olevatele klientidele.
(1) Teenuse osutaja leidmiseks korraldab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) hanke, mille käigus sobivaima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse teenuse korraldamise leping. (2) [Kehtetu] (3) Teenuse osutajale esitatavad nõuded teenuse osutamise ja hinna osas määratakse kindlaks hanke tingimustes.
(1) Tugiisiku teenus on avahoolduse üks osa, mis seisneb psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimeste abistamisel igapäevaeluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenuse eesmärgiks on puudega inimese ühiskonda integreerimine järgmiste tegevuste abil: 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga; 3) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine; 4) sotsiaalsete võimete arendamine ametiasutustes ja meditsiiniteenistuses suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu; 5) kliendiga koos tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine. (2) Kliendiga tehtavale individuaalsele tööle lisaks sisaldab tugiisiku teenus ka klientide kokkusaamisi ja ühisüritusi. (3) Kliendile vajalikud teenused ja nende osutamise maht määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist ning nimetatakse teenuse osutaja ja kliendi vahel sõlmitavas lepingus. (4) Teenuse osutajal on õigus keelduda kliendiga suhtlemisest, kui klient on alkoholijoobes või agressiivne.
(1) Teenuse tellimiseks pöördub teenuse soovija Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) poole. Teenuse võib tellida hooldaja, eestkostja või sotsiaaltöötaja. (2) Sotsiaalosakonna peaspetsialist selgitab, kas teenuse soovija on õigustatud teenust saama. Kui isik vastab teenuse saamise nõuetele, edastab peaspetsialist teenuse osutajale taotluse teenuse osutamiseks, mis on aluseks teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks. (3) Teenuse osutaja külastab iga teenuse soovijat tema kodus, et selgitada teenuse vajadus ja maht. Vajadusel kaasab teenuse osutaja teenuse soovija olukorra selgitamiseks piirkonna sotsiaalkonsultandi ja psühhiaatri.
(1) Teenuse osutamise aluseks on kliendi ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kahepoolne leping. (2) Lepingusse märgitakse kliendile osutatavate tegevuste loetelu, maht ja kestvus.
(1) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, kliendi soovil või teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalosakonna peaspetsialistiga. (2) Leping lõpeb kliendi surma korral.
(1) Teenuse hind kujuneb hanke tulemusel. (2) Teenuse saajatele on teenus tasuta. (3) Linnavalitsus tasub teenuse osutajale linna eelarves selleks ette nähtud vahenditest teenuse osutamise kulud vastavalt hanke alusel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele ja mahus.
Määrus jõustub 01. detsembril 2003.