(1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde korra Tartu linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja –rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) kaevetöö on:a) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;b) töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;c) puude istutamine või väljajuurimine;d) ehitusgeoloogilised puurimistööd. 2) kaevetöö tegija - isik, kes teeb kaevetööd; 3) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu; 4) kaevetööde komisjon – linnavalitsuse ametnikest ja tehnovõrkude valdajatest koosnev töörühm, mis võib teha ettepanekuid kaevetöö tingimuste kohta. Kaevetööde komisjon tegutseb linnamajanduse osakonna juures. Komisjoni moodustamise otsustab ja põhimääruse ning koosseisu kinnitab linnamajanduse osakonna juhataja. 5) kaeveloa avaldus – vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt linnamajanduse osakonnale. 6) kaeveluba - luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.
(1) Kaevetöid on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab ehitusseadustikus sätestatud juhtudel olema eelnevalt väljastatud ehitusluba või esitatud ehitusteade. (2) Ehitusuuringuid teostatakse kooskõlas ehitusseadustikuga. Ehitusuuringute käigus teostatavateks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või -kaevude asukohad. (3) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil. (4) Kolme aasta jooksul pärast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbetoon- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel reeglina keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii puhul või linnamajanduse osakonna eelneval kirjalikul nõusolekul. (5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõudeid ning taastama kaevekoha samatüübilise katendiga. Juhul kui soovitakse muuta teekatendi tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada linnamajanduse osakonna teedeteenistusega. (6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.
(1) Kaeveloa vormistab ning väljastab linnamajanduse osakond kaevetöö tegijale. Selleks esitab kaevetöö tegija linnamajanduse osakonnale kaeveloa avalduse ja ehitusprojekti. Osakonnal on õigus mõjuval põhjusel nõuda lisaks täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi. (2) Kaeveloa avalduse vormi kehtestab linnamajanduse osakonna juhataja otsusega. (3) Komisjonil on õigusteha ettepanekuid kaevetöö tegemise aja, võimalike eritingimuste ja täiendavate kooskõlastuste suhtes. (4) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused. (5) Kaeveluba ei väljastata kaevetöö tegijale, kellel on: 1) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaks või enam kaeveluba; 2) tähtajaliselt on täitmata linnamajanduse osakonna poolt tehtud ettekirjutus. 3)
(1) Kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana. (2) Tee taastamisel täidetakse kaevik vähemalt samaväärsete omadustega, mitte külmakerkeohtliku materjaliga, kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile 0,98. Taastamiseks kõlbmatu materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta. (3) Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega. (4) Tee katendi täielik taastamine peab olema teostatud kolme tööpäeva jooksul arvestades kaeve tagasitäitmise päevast. Juhul kui on vaja liiklus kiiresti avada või kui töid teostatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt.
(1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel: 1) saadetud on teade linnamajanduse osakonnale avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega; 2) avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega, arheoloogilises kaitsevööndis tehtavate tööde puhul linnaarheoloogiga; 3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistust (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus). (2) Avarii kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba.
(1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult. (2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (3) Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel. (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö tegija selle linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusega.
Kaevetöö on lõpetatud, kui: 1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale; 2) tee kohta on linnamajanduse osakonnale esitatud:a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;b) täitepinnase tihendamise kontrollakt;c) täitematerjalide nõuetekohasust tõendavad dokumendid;d) asfaltbetooni nõuetekohasust tõendavad dokumendid. 3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusele; 4) linnamajanduse osakonnale on tagastatud kaeveluba allkirjadega maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta ning geodeesiateenistusele teostusmõõdistuse geodeetiliste tööde arhiivi andmise kohta.
(1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö tegija. (2) Eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral töö peatatakse. (3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud. (4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) Määrus jõustub 01. jaanuarist 2004. a.