(1) Käesoleva määrusega seatakse Kunda linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid. (2) Planeerimis- ja ehitustegevus linnas toimub käesoleva määruse ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse alusel. (3) Ehitusmäärus kehtestab Kunda linna omavalitsusorganite pädevuse ja ülesannete jaotumise linna maa-alade planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel. (4) Ehitusmäärusega kehtestatud, planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.
(1) Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. (2) Planeeringute koostamine on avalik, planeeringu avalikustamine on kohustuslik.
(1) Üldplaneeringu eesmärk on keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev linna areng, linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine. (2) Üldplaneering on strateegiline dokument, mis määrab linna territoriaalmajandusliku ja keskkonnaalase arengu. Üldplaneeringu koostatakse kogu linna või selle osade kohta ja on linnale kohustuslik. (3) Üldplaneeringu võib koostada: 1) kokkuleppel teiste huvitatud naaberomavalitsustega; 2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamisele ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(1) Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. (2) Detailplaneeringu koostamine on linnas kohustuslik v.a Planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 nimetatud juhtudel. (3) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis. (4) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneerimise muutmise ettepanekuid. (5) Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmiseks, nende kasutussihtotstarbe muutmiseks hoonestusõiguse seadmiseks. (6) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel loobuda või keelduda huvitatud isiku poolt taotletud detailplaneeringu algatamisest või hiljem selle kehtestamisest, tuginedes kaalutlusõigusele, põhjendades otsust linna majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike jm tegurite tasakaalustatud käsitlusega. Loobumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi; 6) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. (7) Planeeringu koostamise algatamisest loobumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.
(1) Igaüks võib teha planeeringu algatamise ettepaneku. (2) Üldplaneeringu koostamise algatab linnavolikogu. Volikogu otsus planeeringu algatamise kohta tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. (3) Detailplaneeringu algatamise aluseks on taotlus detailplaneeringu algatamiseks. (4) Detailplaneeringu koostamise algatab linnavolikogu. (5) Planeeringute koostamist korraldab linnavalitsus. (6) Munitsipaalomandis aladel, looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ning juhul kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või mõjutab oluliselt linna arengut ja ruumilist struktuuri, tellib detailplaneeringu vallavalitsus, kuid huvitatud isik võib niisuguse detailplaneeringu koostamise juures lepingu alusel osaleda rahastajana.
Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest planeeringutest vähemalt kord aastas ajalehes “Virumaa Teataja” ning linna veebilehel.
(1) Ühe kuu jooksul teatab linnavalitsus planeeringu algatamisest ja annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke ajalehes “Virumaa Teataja”. (2) Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemaltinformatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke (3) Kui detailplaneering võib kaasa tuua kinnistu või selle osa võõrandamise, teatab linnavalitsus sellest tähtkirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul alates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast.
(1) Planeeringute koostamisse kaasatakse maa-ala kinnisasja omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (2) Planeeringute elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab linnavalitsus avalikke arutelusid. (3) Planeeringud koostatakse koostöös: 1) üldplaneeringu puhul planeeritava maa-ala naabrusse jäävate kohalike omavalitsustega ja vastava maavanemaga; 2) detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega.
(1) Enne planeeringu vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu linnavalitsus vastavalt planeerimisseaduse § 17. (2) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ega väidetele. (3) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
(1) Linnavolikogu teeb üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja kuulutab välja avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku korraldamine on Kunda Linnavalitsuse pädevuses. (2) Kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähtkirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (3) Linnavalitsus teatab ajalehes Virumaa Teataja planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teate sisu peab vastama planeerimisseaduses nõutule. (4) Linnavalitsus paneb hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate selle toimumise kohta linnavalitsuse stendile ja linna kodulehele. (5) Planeeringu avalikustamise ajal tagab linnavalitsus kõigile asjast huvitatuile juurdepääsu planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on nende käsutuses.
(1) Üldplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat. (2) Detailplaneeringute avaliku väljapanekute kestus on kaks nädalat. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel neli nädalat.
Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta vastavalt planeerimisseaduse § 20.
(1) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist. (2) Kui avaliku väljapaneku käigus laekus detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab linnavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist. (3) Ettepanekute ja vastuväidete korral linnavalitsus avaldab informatsiooni käesoleva määruse paragrahvis 7 nimetatud ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (4) Linnavalitsus teeb parandused planeeringusse, esitab järelvalve teostajale vastavalt planeerimisseaduse § 23 sätestatule.
(1) Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18-21 sätestatud avalikustamise nõuete täitmisest vastavalt planeerimisseaduse § 22. (2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa- aladele ja ehitistele ega ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele.
(1) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (2) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust vastavas ajalehes.
(1) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu ja niisuguse detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelvalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. (2) Detailplaneeringu va käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud detailplaneeringud, kehtestab linnavalitsus.
(1) Planeeringu kehtestamise teate avaldab linnavalitsus ajalehes “Virumaa Teataja” ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (2) Linnavalitsus teatab tähtkirjaga planeeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 3) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust planeeringu alusel kitsendatakse. (3) Detailplaneeringu kehtestamiseks peavad olema välja selgitatud planeeringust tulenevate kohustuste täitmise kord ja sõlmitud kirjalikud kokkulepped alljärgnevate tööde ja toimingute teostamise ning rahastamise osas: 1) tänava või juurdepääsutee rajamine kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse rajamine kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitamine kuni planeeritud krundini; 4) vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) haljastuse, parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega; 7) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutata-vaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. (4) Detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkulepped detailplaneeringu kohustuslikeks lisadeks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepete mittesaavutamise korral võib planeeringu kehtestaja kaalutlusotsuse alusel keelduda detailplaneeringu kehtestamisest.
(1) Kinnisasjale üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendustest ja piirangutest teavitamise kinnisasja omanikule korraldab linnavalitsus. (2) Kitsendustest tuleneva hüvitise tasu määrab linnavolikogu.
Igal isikul on õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse.
(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib linnavolikogu tunnistada kehtetuks, kui linnavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab linnavalitsus ajalehes "Virumaa Teataja" ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.
Igaühel on õigus tutvuda planeeringutega linnavalitsuses.
Linnavolikogu on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama hoonestusalal kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.
Kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt ning vastama seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. (5) Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. (6) Energiamärgist peavad omama ehitusseaduses nimetatud hooned. Energiamärgist väljastavad: 1) energiamärgiseid väljastav ettevõtja olemasolevatele hoonetele kehtivusega kümme aastat; 2) projekteerimisettevõtja uue ehituse projekteerimiseks kehtivusega kaks aastat. (7) Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
(1) Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneering või projekteerimistingimused kui ei ole nõutud detailplaneeringu olemasolu. (2) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (3) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (4) Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud kinnistusraamatu kandega hoonestusõigus. (5) Ehitusprojekt peab olema projekteeritud ehitusseaduse § 18 kohaselt. Projekt peab olema kooskõlastatud vastavate ametkondadega. (6) Linnavalitsuse nõudel peavad projektid läbima ekspertiisi. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. (7) Ehitusprojekt peab olema loetav ning koostatud eesti keeles. (8) Projekt esitatakse linnavalitsusele ehitusloa saamiseks kahes eksemplaris. (9) Vajadusel otsustab projekti heakskiitmise Kunda Linnavalitsus.
(1) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks ehitistele ilma planeeringut koostamata esitatakse linnavalitsusele: 1) ühe üksikelamu püstitamiseks olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid; 2) ühe korterelamu püstitamiseks tühjale olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid; 3) hoonetele (välja arvatud üksikelamu) kuni 33% ulatuses senisest mahust juurdeehitise rajamiseks; 4) tööstusettevõtte krundile kõrvalhoone püstitamiseks. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks rajatistele esitatakse linnavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad; 2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid; 3) sadamarajatised ja kanalid; 4) torujuhtmed, side-ja elektriliinid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialused (-konstruktsioonid). (3) Projekteerimistingimused määratakse ehitisele linnavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine. (2) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde-(külge-), peale- või allaehitamine. (3) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimistes seintes olevate avade sulgemiseks mõeldud ehitise osade (avatäidete) asendamine, kui asendamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ja välisilme, ei ole käesoleva seaduse tähenduses ehitamine, välja arvatud ehitusseaduse §16 lõike1 punktides4 ja5 nimetatud juhtudel.
(1) Ehitis peab vastama ehitusseaduse § 3 kehtestatud nõuetele. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, väljaarvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (3) Ehitamiseks peab olema üldjuhul linnavalitsuse ehitusluba või kirjalik nõusolek. (4) Kirjalik nõusolek tuleb taotleda linnavalitsusest järgmistel juhtudel: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega (5) Ehitusluba tuleb taotleda linnavalitsusest järgmistel juhtudel: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine juurde-(külge-), peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise rekonstrueerimine: ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine; 4) ehitise lammutamine. (6) Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada . (7) Ehitise kasutusele võtuks peab olema linnavalitsuse poolt väljastatud ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba). Väikeehitisel, väljaarvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba.
(1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusalase pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis ehitusseaduse § 15 lg 1 p 2 mõistes. (2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, väljaarvatud juhul, kui käesoleva määruse paragrahv 31 lõikes 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb linnavalitsuselt nõue esitada ehitusprojekt või kui taotletakse kasutusluba. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri kinnistu piiri vahetus läheduses kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas. (4) Ehitise omanik teavitama linnavalitsust kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest. Selleks tuleb esitada vähemalt 10 tööpäeva enne püstitamise alustamist vormikohane taotlus linnavalitsusele. (5) Väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (6) Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates linnavalitsuse ehitusnõunikule.
(1) Ajutine ehitis on kuni viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise ehitamise korral määrab linnavalitsus ehitise kasutamisaja kirjalikus nõusolekus või ehitus- ja kasutusloas.
(1) Kirjalik nõusolek tuleb taotleda linnavalitsusest järgmistel juhtudel: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel (3) Linnavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti. (4) Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(1) Ehitusluba tuleb taotleda linnavalitsusest ja annab õiguse: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ja sama ehitise rekonstrueerimiseks. (3) Korterelamus teostatava sisemise ümberehituse jaoks, mis toob kaasa konstruktiivseid muutusi kandeseintes või kandeseintesse avade raiumisel, tuleb eelnevalt taotleda ehitusluba linnavalitsusest.
(1) Kasutusluba tuleb taotleda linnavalitsusest, kui valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.
Kirjalikule nõusolekule, ehitusloale ja kasutusloale kantud andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(1) Ehitusloa väljastaja on linnavalitsus. Ehitusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusse vastav taotlus kehtival vormil. (2) Ehitusloa taotlus tuleb esitada linnavalitsusele koos ehitusprojektiga paberkandjal. (3) Ehitusluba taotletakse käesoleva määruse § 31 ettenähtud juhtudel ja väljastatakse: 1) ehitusloa taotlejale, väljaarvatud ehitusseaduse § 23 lõigetes 5 ja 51 nimetatud juhtudel; 2) ehitise lammutamiseks ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omanduses, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (4) Linnavalitsus väljastab ehitusseaduses nõutud andmetega ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (5) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse ehitusseaduse § 24 lg 1 nimetatud juhtudel. (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab linnavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluste selgumise päevast arvates.
(1) Kirjaliku nõusoleku väljastaja on linnavalitsus. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse linnavalitsusse vastav taotlus kehtival vormil. (2) Kirjalik nõusolek taotletakse käesoleva määruse § 30 ettenähtud juhtudel. (3) Linnavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (4) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab linnavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. (5) Kirjaliku nõusoleku väljastamisest keeldutakse ehitusseaduse § 16 lg 4 nimetatud juhtudel.
(1) Kasutusloa väljastaja on linnavalitsus. Kasutusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusse vastav taotlus kehtival vormil. (2) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. (3) Linnavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Linnavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse vastavalt ehitusseaduses § 34 nimetatud juhtudel.
(1) Ehitusluba ja kirjalik nõusolek on tähtajatu. Nad kaotavad kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa või kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. (2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. (3) Kasutusluba on tähtajatu, väljaarvatud ajutine ehitus. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaga kuni viis aastat.
(1) Kasutusloa tunnistab linnavalitsus kehtetuks vastavalt ehitusseaduse § 38. (2) Ehitusloa tunnistab linnavalitsus kehtetuks vastavalt ehitusseaduse § 28. (3) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta ehitusseaduse § 38 lg 1 nimetatud juhtudel. (4) Ehitusluba ja kasutusluba tunnistatakse linnavalitsuse poolt kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kehtetuks tunnistamiseks õigust andvate põhjuste teadasaamise päevast arvates.
(1) Ehitise omanik peab tagama ehitusseaduse § 29 määratud kohustuste täitmise. (2) Ehitise omaniku õigused on sätestatud ehitusseaduse § 29. (3) Omanikujärelvalve on määratletud ehitusseaduse § 30.
(1) Fassaadimuudatustega ei tohi rikkuda ehitise arhitektuurset terviklikkust. (2) Mitmekorterilistes elamutes akende ja välisuste vahetamisel tuleb arvestada, et uued oleksid esialgse kujuga. Värvuse valimisel tuleb jälgida, et see ei erineks mitmekorterilise elamu teistest akende ja välisuste värvusest. (3) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (4) Ehitise fassaadi algset värvitooni võib muuta linnavalitsuse loal kinnitatud värvipassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis.
(1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond ja ehitised või mõlemad koos moodustavad kaitset vääriva keskkonna. Miljööväärtusliku hoonestusala kaitse eesmärgiks on väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundava plaani- ja mahulise struktuuri, arhitektuuri- ja ehitustraditsioonide ning miljöölise eripära säilitamine. (2) Miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikult tervikliku plaani- ja mahulise struktuuriga omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel, park jms. (3) Planeeringutega määratavate miljööväärtuslike hoonestusalad ja nende piirid on järgmised: 1) I tsemenditehase varemed, Jõe, Jaama, Tammiku ja Mere tänavad ning Kunda park koos 1888 a. valminud direktori elamuga; 2) Koidu tänava ajalooline hoonetegrupp: 3 moonakatemaja ja nende vastas olev kivimaja.
(1) Üldplaneeringu eesmärkide täpsustamine ja täiendamine toimub miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga (edaspidi teemaplaneering). (2) Teemaplaneeringuga määratakse miljööväärtuslike hoonestusalade piirid, seatakse nende kaitse- ja kasutamistingimused ning ehitusnõuded ja reeglid, millest tuleb lähtuda detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel. (3) Kuni teemaplaneeringu valmimiseni kehtestatakse üldplaneeringus sätestatud väärtuslike linnaosade ja identiteedi projektis määratud miljööväärtuslike alade kaitse ja kasutamistingimused detailplaneeringutega. (4) Miljööväärtuslikud hoonestusalal ehitamiseks on detailplaneeringu koostamine kohustuslik v.a. üksikelamu kõrvalhooned ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooned ning olemasoleva üksikelamu ja selle kõrvalhoone maapealsest kubatuurist kuni 33% suurune laiendamine. (5) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on miljööväärtuslikul hoonestusalal ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. (6) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi. (7) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel arvestatakse järgmist: 1) väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri: tänavatevõrgu ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil ja tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi jms; 2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjali, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms; 3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid. (8) Miljööväärtuslikul hoonestusalal välditakse sinna mittesobivate rajatiste ja ajutiste ehitiste püstitamist.
Linnavolikogu pädevusse kuulub: 1) linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu strateegia ja kontseptsiooni kujundamine ning tingimuste tagamine nende elluviimiseks; 2) linna üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, muutmine; 3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu algatamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) keskkonnakaitseliste linnaliste ja piirkondlike alade kinnitamine vastavalt keskkonnakaitse seadusele; 6) kinnisasja võõrandamisel kohese ja õiglase tasu määramine vastavalt käesoleva määruse § 22 (planeerimisseadus § 30); 7) sundvõõrandamise otsustamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 8) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Kunda linna seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 9) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) linna ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
Linnavalitsuse pädevusse kuulub: 1) linna territoriaal-majandusliku ja keskkonnaalase arengu põhisuundade kavandamine ja nende elluviimine vastavalt üldplaneeringu põhimõtetele; 2) üldplaneeringu tööprogrammi koostamine või korraldamine, lähteandmete kogumine ja planeeringu eesmärkide formuleerimine, üldplaneeringu koostamine või selle korraldamine; 3) üldplaneeringu avalikustamise ja avalike arutelude korraldamine; 4) ettepanekute tegemine üldplaneeringu muutmiseks; 5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringute koostamise ajal; 6) avalikule väljapanekule eelnevate ekspertiiside ja kooskõlastuste tagamine; 7) kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 8) kinnisasja võõrandamise ja sundvõõrandamise korraldamine ning hüvitamine; 9) detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine linnavolikogule kehtestamiseks; 10) detailplaneeringu lähteülesannete koostamine, kinnitamine ja finantseerimise otsustamine; 11) detailplaneeringute korraldamine, avalikustamine, vastuvõtmine ning lepingute sõlmimine detailplaneeringute koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele asjasthuvitatud isikutele. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija loodukaitse ja muinsuskaitse alla võetud maaaladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 12) planeerimisseaduse §-s 22 sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 13) õigus nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele ning detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste andmine ja kinnitamine; 14) linna infrastruktuuri objektide projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa väljastamise korraldamine; 15) keskkonnamõju hindamise algatamine ja olulise keskkonnamõjuga tegevust alustada lubava otsuse tegemine kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusega; 16) vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerlahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 17) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud jms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 18) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks ning ehituse eelprojekti heakskiitmine; 19) tellija funktsiooni täitmine linna omandis olevate ehitiste ehitamisel; 20) projekteerimistingimuste koostamine ja kinnitamine; 21) ehitusprojekti kooskõlastamine; 22) ehitusjärelvalve korraldamine linna territooriumil; 23) ehituslubade väljaandmine ja väljastamise korraldamine ning ehitusloa pikendamine; ehitusloa tühistamise otsustamine, kui ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljaandmise päevast alates või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 24) ühekordsete projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku andmine ja loa väljastamine ühepereelamu, suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaži ning muude lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste projekteerimiseks isiklikuks tarbeks; 25) kirjaliku nõusoleku andmine väikehoone ehitamiseks (20-60 m2 ehitusaluse pinnaga), millele ei nõuta ehitusprojekti, ehitusluba, kasutusluba ja ehitusjärelvalvet; 26) ehitusloa või kasutusloa väljastamine, väljastamisest keeldumine ja nende kehtetuks tunnistamine; 27) ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitise kasutusloa väljastamine; 28) ehitusregistri pidamine; 29) ehitusprojektile ekspertiisi tegemise nõudmine ehitiste projektidele ning suurte rahvahulkadega seotud ehitiste projektidele; 30) ajutise ehitise omanikule või omavolilise ehitise omanikule ehitise likvideerimistähtaja kehtestamine ja selle likvideerimisega seotud maa-ala heakorrastamise nõuete kehtestamine ning vajadusel likvideerimise korraldamine omaniku kulul; 31) ettepanekute tegemine linna ehituskorraldust reguleerivate eeskirjade muutmiseks ja dokumentide vormide kinnitamine.
Planeerimise ja ehitustegevuse eest vastutavate ametnike pädevus: 1) linna üld- ja detailplaneeringute ning ehitusjärelvalve alase töö üldine korraldamine; 2) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine; 3) planeeringute algatamise eelnõude koostamine linnavalitsusele ja linnavolikogule; 4) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest detailplaneeringutest ning algatatud planeeringutest ja planeeringute avaliku väljapaneku korraldamine; 5) osalemine linna üldplaneeringu ja arengukava koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamises; 6) linnale vajalike planeeringute, tehnorajatiste ja teiste munitsipaalehitiste projektide tagamine; 7) planeeringute lähteülesannete koostamise korraldamine ja kooskõlastamine; 8) projekteerimistingimuste kooskõlastamine, osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste korraldamisel, seisukoha esitamine vastuväidete kohta; 9) maavanema informeerimine algatatud detailplaneeringutest; 10) avalikul väljapanekul planeeringute kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine; 11) osalemine järelvalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel; 12) järelvalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle; 13) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine; 14) ehitus-ja kaevamislubade väljastamise korraldamine; 15) juriidiliste- ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimis- ja projekteerimisküsimustes; 16) planeeringute arhiveerimise korraldamine; 17) omavoliliste ehitiste seadustamine või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 18) linnavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine; 19) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade vormistamine ja väljastamine linnavalitsuse korraldusel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 15. juulil 2009. a.