Karksi valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus) määratakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus ning tähtajad Karksi vallas planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Tehniline infrastruktuur - kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus ning teed. 2) Avalik ruum – avalikult kasutatavad maa-alad, näit. üldkasutatavad haljasalad, mänguväljakud, teed, kergliiklusteed, parklad jms. 3) Sotsiaalne infrastruktuur – vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega (lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms). (2) Määruses mitte avatud mõistete defineerimisel lähtutakse Karksi valla üldplaneeringus, planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine; 4) üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 5) ning detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 6) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 8) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 10) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine; 11) ajutise ehituskeelu kehtestamine; 12) valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine; 13) maakonnaplaneeringu, valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine; 4) projekteerimistingimuste väljastamine; 5) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi väljaehitamise kohta; 7) üldplaneeringule vastava detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine; 8) kirjaliku nõusoleku andmine; 9) ehitusloa väljastamine; 10) kasutusloa väljastamine; 11) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 12) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 13) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine; 14) planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kooskõlastuse, seisukoha, arvamuse andmine; 15) anda lepinguga üle kohustus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule panna kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvel või- teatis vähemalt kuuks ajaks.
(1) Ametnike pädevus planeerimisvaldkonna korraldamisel: 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üld-, detail- ja teemaplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine; 3) planeeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 4) informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta vastavas ajalehes; 5) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 6) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine; 7) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 8) kavatsetavatest planeeringutest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel üks kord aastas; 9) planeeringu koostamise algatamise korral ühe kuu jooksul avalikkusele informatsiooni andmine planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu eesmärkide tutvustamine vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel; 10) tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatamine detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule, kui detailplaneeringu koostamise algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse; 11) kehtestatud planeeringute säilitamise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 12) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel vallavalitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine; 13) maavanema teavitamine planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (2) Ametnike pädevus ehitusvaldkonna korraldamisel: 1) projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine; 2) ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotluste menetlemine; 3) riiklikusse ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine; 4) ehitusjärelevalve teostamine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 9) ehitise teatise registreerimise menetlemine; 10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine; 11) ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 12) ehitusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine vallalehes; 13) kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine ehitisregistri veebilehel ja vallalehes. (3) Vastav ametnik on ametnik, kelle pädevuses on vastavalt ametijuhendile ehitus- ja planeerimisvaldkonna konkreetsete üksikülesannete lahendamine.
(1) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (2) Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. (3) Planeeringute liigid on: 1) üldplaneering, mille eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 2) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. (4) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (5) Planeerimismenetluse läbiviimisel järgitakse seadustes sätestatud tähtaegu.
(1) Üldplaneeringu koostamise algatab, lähteseisukohad kinnitab, võtab vastu ja kehtestab vallavolikogu. Üldplaneeringu koostamist korraldab vastav ametnik. (2) Lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, üldplaneeringu graafilise osa koosseis, samuti kooskõlastajate nimekiri. (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste planeeringusse sisseviimisel muutuvad üldplaneeringu põhilahendused, siis korratakse avalikku väljapanekut ja vajadusel avalikku arutelu. (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks oleva valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (3) Detailplaneeringus määratud tehnorajatiste paiknemine loob esmase aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse vormikohane avaldus vallavolikogule vastavalt lisale 1. (2) Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000); 2) taotletava planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul); 3) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega; 4) tootmishoonete planeerimisel tootmistegevuse kirjeldus. (3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. (4) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning volikogu vastavas komisjonis. (5) Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vaatab enne eelnõu vallavolikogule esitamist läbi vallavalitsus. (6) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise rahastamist Karksi valla eelarvevahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamiseks on valla eelarves vahendid ette nähtud. (7) Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Karksi valla eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus detailplaneeringu koostamist finantseerima, siis võib vallavanem sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. (8) Lepinguga määratakse Karksi valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel. (9) Kui eraõiguslik isik taotleb detailplaneeringu koostamist looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ja kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga, siis sellisel juhul on detailplaneeringu koostamise tellija Karksi vald ning planeeringu koostamise rahastaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Lepingu projekti detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta valmistab ette vastav ametnik. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu koostamise algatamist. (10) Kui detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni ning vajadusel muud määruse § 16 lõikes 1 nimetatud kohustused on vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamise taotleja vahelise kokkuleppe kohaselt detailplaneeringu taotleja kohustused, sõlmitakse vastavaid kohustusi sisaldav leping enne detailplaneeringu algatamist. Eelnimetatud kohustusi täpsustav ja nende täitmiste tagamiste kohta sõlmitakse leping enne detailplaneeringu kehtestamist. (11) Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus. Lähteülesanne kinnitatakse vallavolikogu otsusega, milles määratakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. (12) Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse aluseks üldjuhul kuni kahe aasta vanust geodeetilist plaani. (13) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Vallavalitsusele läbivaatamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht tehnovõrkude koondplaanile ja tehnilised tingimused. (14) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. (15) Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. (16) Vallavalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteseisukohtades. Eskiislahenduses esitatakse lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta. (17) Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud ning eskiislahenduse täiendava avaliku arutelu vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (18) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
(1) Vallavalitsus võib olemasoleval hoonestusalal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks loobuda planeerimisseaduses sätestatud avalikustamise nõuete täitmisest asendades need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.
(1) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: 1) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju; 2) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. (2) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab vallavolikogu.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kui planeeringu koostamise käigus tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Maavanema poolt määratud asutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused tagab planeeringu koostaja. Planeeringu originaalkaustas tuleb esitada saadud originaalkooskõlastused. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse ning vallaga ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus. (4) Planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga.
(1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab vallavolikogu. (2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel vastav ametnik. (3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab vallavalitsus, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (4) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
(1) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus. (2) Vallavalitsus informeerib volikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest volikogu. (3) Kuue nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist korraldab vallavalitsus avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avaliku arutelu ning teatab avaliku arutelu aja ja koha vastavas ajalehes ning valla veebilehel. (4) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (5) Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise. (6) Vallavalitsus avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja valla veebilehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (7) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eeldused: enne detailplaneeringu kehtestamist peab olema välja selgitatud ja kokku lepitud (st lepinguga sätestatud) järgmised asjaolud: 1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu vallaeelarves; 2) tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed; 3) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava puhke- ja virgestusala üleandmise ja/või kasutamise tingimused. (2) Detailplaneeringu seletuskirja märgitakse tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajaline järjekord. (3) Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsus: 1) teatab planeeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja valla veebileheküljel; 2) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale; 3) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest:a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
(1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringutega vallavalitsuses. (2) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab vallavalitsus.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. (2) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. (3) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist kuni 33 protsendi ulatuses olemasoleva hoone maapealsest kubatuurist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; (4) Kui naaberkruntide omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks.
Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on sätestatud Karksi valla üldplaneeringus.
(1) Projekteerimistingimused on hoone püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ning tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta alal. (2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks. (3) Projekteerimistingimuste määramine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, mida võib menetluse hilisemates staadiumites huvitatud isiku taotluse alusel muuta. (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada: 1) krundi ja hajaasustusega alal õueala asendiplaan paberkandjal; 2) kavandatavate ehitiste eskiis ja kasutuse kirjeldus. (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) projekteerimise eesmärk; 2) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2; 3) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) katusekalle; 5) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded; 6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 7) piirdeaedade tüüp, materjal ja kõrgus, soovitatav paiknemine; 8) haljastuse ja heakorra nõuded; 9) keskkonnakaitselised nõuded; 10) ehitusprojekti kooskõlastajad. (6) Projekteerimistingimuste taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikona avaldus vastavalt Lisale 2. (7) Informatsioon projekteerimistingimuste määramise kohta avaldatakse vallalehes ja valla veebilehel. Vallavalitsuse korraldused projekteerimistingimuste määramise kohta on avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistris, paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20 - 60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 2) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd. Kaevetööks loetakse süvendi kaevamist (sh puurimine ja rammimine) sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast; 3) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 4) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme; 5) rajatakse salvkaev. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele ehitusprojekti, kui taotlejale on vastav nõue esitatud. Ehitusprojekti nõutakse põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, ehitise või ehitamise tehniline keerukusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ning juhul kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid. (4) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Ehitamise alustamist tõendab vallavalitsusele esitatud ehitise alustamise teatis.
(1) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20 - 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, ehitise põhiplaan ja hoone puhul vaated, tehnorajatise puhul lisatakse vajadusel taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt. (2) Väikeehitise, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse kirjalik nõusolek ega ehitusluba nõutav. (3) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust, esitades kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist taotluse ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjelduse krundil. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (4) Väikeehitis ei tohi paikneda: 1) naaberkinnistu piirile lähemal kui 4 m, kui puudub naaberkinnistu omaniku ja päästeteenistuse kirjalik kooskõlastus, kuid peab asuma 1 m kaugusel piirist, et tagada ehitise hooldamiseks vajalikud tingimused, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti; 2) teede kaitsevööndis, kui puudub tee omaniku nõusolek; 3) jõe, järve ja muude veekogude (kraavide) ehituskeeluvööndis; 4) tuletõrjekaitsetsoonides ja teistest õigusaktidest tulenevatel ehituskeelualadel.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku poolt. (2) Ehitusprojekti koostaja peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada. (3) Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, jooniseid, lähte- ja lisamaterjale (situatsiooniskeem, väljavõte detailplaneeringust, arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul jm). (4) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) kirjanurgaga varustatud põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200, rajatistel 1:500, vajadusel 1:1000; 3) sisaldama asendiplaani geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda, lisaks olukorda 15 m ulatuses väljaspool krundi piire. (5) Olemasoleva hoone ehitusalust pinda ja suletud netopinda mittesuurendavate hoone ehitustööde puhul ei ole geodeetiline alusplaan üldjuhul nõutav. (6) Hoone ehitusprojekti koosseisus on kohustuslik lahendada hoone funktsioneerimiseks vajalik veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrjeveevarustus, elekter, side, küte, kuivendus, sadevete ärajuhtimine, vertikaalplaneerimine jne. (7) Heitvee immutamisel pinnasesse või juhtimisel veekogusse tuleb taotleda projekteerimistingimused ning koostada eraldi projekt. Rajatisele tuleb taotleda eraldi ehitusluba või kirjalik nõusolek. (8) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. Krundi piiriüleste rajatiste ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. (9) Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud järgmiste asutuste ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) riikliku muinsuskaitse all oleva või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuva ehitise puhul muinsuskaitseametiga; 3) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paikneva ehitise puhul kaitseala valitsejaga; 4) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatava ehitise puhul objektide omanikega; 5) valla tänavaid ja teid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sadevete juhtimise süsteeme puudutava ehitise puhul vallavalitsuse vastava ametnikuga; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendava ehitise puhul naabriga. (10) Kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekt, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, esitatakse tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. (11) Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavale määrusele ning käesolevas paragrahvis toodud nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal vähemalt kahes eksemplaris, millest originaalkooskõlastustega eksemplar säilitatakse vallavalitsuses. (12) Ehitusprojekt on kohustuslik 20 - 60 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega, energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Avalikult kasutatavad rajatised (laste mänguväljakud, külakiiged jt) püstitatakse ehitusloa alusel. (5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa vormistab vastav ametnik vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb vajadusel lisada ehitise lammutusprojekt. (7) Ehitusloa taotleja teavitab ehitusloa väljastamisest kinnisasja omanikku, kui tehnovõrk või –rajatis ehitatakse teisele isikule kuuluvale kinnisasjale. (8) Vallavalitsus avaldab informatsiooni ehitusloa andmise kohta valla ajalehes ja valla veebilehel.
(1) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega vallavalitsusse. (2) Kui tegemist on hoone sisese või hoone arhitektuurse välisilme muudatusega ning selline muudatus ei nõua uue ehitusloa väljastamist, kooskõlastab ehitusprojektis muudatuse tegemise vastav ametnik. Muudel juhtudel tuleb taotleda uus ehitusluba.
(1) Ehitised tuleb kavandada, püstitada ja laiendada nii, et: 1) nad oleksid arhitektuuriliselt ja teostuselt heatasemelised ja keskkonda sobivad; 2) ei looks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; 3) nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. (3) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a käesoleva määruse § 23 lõikes 2 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. (4) Krundi ehitusõigusega lubatud hooned rajatakse krundi hoonestusalale. (5) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (6) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ning seadmete ja süsteemide tehnilise kontrolli teostamist ja katsetamist korraldab ehitamist teostav juriidiline või füüsiline isik ning nende olemasolu, vastavust nõuetele, nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist, ehitusprojekti ja ehitamise vastavust nõuetele kontrollib omanikujärelevalve tegija. (7) Ehitamise tehnilised ja ehitise tehnilise kontrolli originaaldokumendid esitab ehitamist teostav isik ja omanikujärelevalve tegija köidetult, tiitellehe ja sisukorraga varustatult ning allkirjastatult ehitise omanikule kasutusloa taotlemiseks. (8) Piirdeaia lahendus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel võib piirdeaeda rajada ilma ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (9) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude kandevkonstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolul. (10) Korterelamutes korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vastava ametniku kooskõlastusega, milleks tuleb esitada joonis ja majandustegevuse registri registreeringut omava eksperdi poolt koostatud eksperthinnang. (11) Hoonesse uue küttekolde ehitamine on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolul. (12) Korterelamu akende ja välisuste vahetamisel peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused. Avatäidete välisilme muutmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ehitusinseneriga. Arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega. (13) Korterelamu akende ja välisuste vahetamiseks on vajalik kirjalik nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktidele 3 ja 4. (14) Korterelamute katuste, fassaadide ja avatäidete rekonstrueerimistööde (sh soojapidavuse) kohta tuleb koostada üldjuhul kõigile nõuetele vastav terviklahenduse projekt ning taotleda ehitusluba. (15) Karksi valla tiheasustusega aladel on keelatud öörahu ajal ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise püstitamiseks ja kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus. Ajutise ehitise kasutamise aja määrab vallavalitsus kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. (2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga. (3) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas: 1) ehitise kasutamise aja; 2) ehitise lammutamise või likvideerimise tähtpäeva. (4) Ajutisele ehitisele väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud kasutamise aja lõppemisel tähtaega üldjuhul ei pikendata. (5) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtpäevaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. (6) Ajutist hoonet võib ehitada kehtestatud detailplaneeringus määratud hoonestusalale.
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsus nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. Ehitise tehnilised dokumendid esitatakse köidetult arhiveerimise nõuetele vastavalt formaadis A4. (3) Ehitusinsener kontrollib ehitise vastavaust õigusaktidega ettenähtud nõuetele kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemiseks selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (4) Valminud uusehitise (v. a ajutise ehitise) kohta koostatakse vajadusel teostusjoonised ja krundi ulatuses topo-geodeetiline plaan, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. (5) Kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustuse teeb vallavalitsus. Kasutusloa väljastab ehitusinsener vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama kasutusloa olemasolu kui see on nõutav ja kasutama valminud ehitist või selle osa vaid ettenähtud kasutamise otstarbele. (7) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel ning korraldus kasutusloa väljastamise kohta valla veebilehel.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotluse. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda ehitise lammutusprojekti. Lammutusprojekt peab sisaldama lammutatavate konstruktsioonide ja lammutustööde kirjeldust, kasutatav tehnoloogiat ja lammutuse järjekorda, konstruktsioonide ajutise toestamise viise, lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudseid koguseid, lammutusprahi käitlemiskohti ja korda, liikluskorraldust lammutamise ajal, tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piirdeid ja krundi heakorrastamist. (3) Ehitusseaduse § 40 nimetatud ohtlike, ajutiste või ehitusloata püstitatud ehitiste sundlammutamise või ehitise nõuetele vastavusse viimise korraldab ehitus- ja planeerimisteenistus vallavalitsuse vastava korralduse alusel. (4) Peale ehitise lammutamist tuleb ehitise omanikel esitada vallavalitsusele ehitise likvideerimise teatis ja ehitusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Enne määruse jõustumist väljastatud projekteerimistingimused kehtivad nendes määratud tähtajani. (3) Tunnistada kehtetuks Karksi Vallavolikogu 18. veebruari 2004. a määrus nr 36 „Karksi valla ehitusmäärus“. (4) Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.