Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Põlva linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra.
Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Põlva linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused.
(1) Linnavara valitsejad on: 1) linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks. (3) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest.Linnavara majandamisega seotud lepingud sõlmib linnavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või linnavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (4) Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise otsustab linnavalitsus. (5) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks raamatupidamisele. (6) Linnavalitsuse valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.
Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 1) linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa asjade ostmisel või teenuse tellimisel 16391 eurot ja ehitustöö tellimisel 12 782 eurot (käibemaksuta) ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida Põlva Linnavolikogu 26. juuni 2008. a määruse nr 12 „Hangete teostamise kord“ §7 nõudeid. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. (4) Pärandi ja kingi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus. (5) Linnavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav linnavara valitseja.
Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras toimub vastavalt Põlva Linnavolikogu 26. juuni 2008. a määruse nr 12 „Hangete teostamise kord“ §-le 5 ja 6.
(1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(1) Linnavara antakse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui:a) kasutusse antakse väheväärtuslikku inventari;b) kasutusse antakse vastava linnavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspoolametlikku tööaega. 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul - kümme aastat; 2) kinnisasja puhul - kakskümmend viis aastat, v.a. juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest võib pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (6) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel linnavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja käsutusse.
(1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavalitsuse hallatavad asutuse pädevusse, peab linnavalitsuse hallatav asutus tasu suuruse kooskõlastama linnavalitsusega. (4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate rendipindade tasumäärasid. (5) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes, vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ja raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise tingimustega ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija
(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon
(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija (juhataja). Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (4) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (5) Osavõtja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri 6) esindaja volitusi tõendav dokument.Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). (3) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise komisjon pakkumised nende registreerimise järjekorras. (4) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (5) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvis13 lõikes 4 sätestatud korras. (6) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutus § 11 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseadusele, samuti muud olulised andmed); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus ja selle korrigeerimise alused; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (6) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast. (7) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele. (8) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele (9) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. (10) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10 – 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
(1) Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus. (2) Linnavara allrendile andmiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.
Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega. (2) Linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus, kelle valitseda oli võõrandatud vara, kontrollib võõrandamise lepingu täitmist ja on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.
Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui:a) võõrandatava vara hind on suurem kui 31 956 eurot;b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle hind on suurem kui 12 782 eurot;c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 3196 eurot;d) vara võõrandatakse käesoleva eeskirja §-s 21 sätestamata viisil; 2) linnavalitsuse hallatav asutus, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 639 euro (v.a. kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 3) linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu või linnavalitsuse hallatav asutus.
(1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määrab linnavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised, v.a. kui linnavara müüakse alandatud hinna eest kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2.
(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel vähemalt ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. 6) alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ja lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (§ 24) kinnitatakselinnavalitsuse poolt.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus.
(1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased.
(1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse §-de 13-15 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon. (3) Alghind tehakse pakkujatele teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel oluliselt eirati selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales § 25 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud pakkumised on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 23 – 28 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 23 lõikes 2 nimetatudandmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügi leping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügi lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kahekümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on linnavalitsusel õigustühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.
(1) Linnavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldajaks on linnavalitsus.
(1) Linnavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valitseja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus. (3) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 6391 eurot; 2) linnavalitsus, kui vara jääkmaksumus on väiksem kui 6391 eurot; 3) linnavalitsuse hallatav asutus, kui maha kantakse väikevahendeid. (4) Kui linnavara ei ole säilinud, linnavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab linnavara mahakandmise linnavalitsus, edastades tehtud otsuse ja selle aluseks olnud materjalid linnavolikogule.
Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 6391 eurot või kui nõue on lootusetu või sellesissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel linnavolikogu.
Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavalitsuse poolt. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või –rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudiseadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg ületada üheksakümmend üheksat aastat.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6-7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10 (lg 2 ja lg 3) - 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-de 36-38 sätetest.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Käesolev määrus jõustub 2004. aasta 1. mail.