Kohtla-Järve linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine täpsustusena ehitusseaduses ja planeerimisseaduses seatud reeglitele ning Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.
Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks, püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutuse kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast; 2) arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on tingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda ning mis määratakse vajadusel detailplaneeringu olemasolul; 3) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 4) ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. 5) esialgne eskiislahendus, mis esitatakse koos detailplaneeringu algatamise taotlusega, on skeem, mis visuaalselt kirjeldab detailplaneeringuga kavandatavaid ehitusmahte näidates ära orienteeruvalt hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrguse ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid; 6) eskiislahendus on planeeringulahenduse ettepanek, mis esitatakse pärast detailplaneeringu algatamist; 7) hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis; 8) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva maapinna ja hoone põhimahu kõrguse vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt; 9) katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk; 10) katastriüksuse sihtotstarve on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet; 11) kohalik ajaleht on linnavalitsuse poolt kinnitatud ajaleht; 12) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu; 13) Kohtla-Järve linna koduleht on linna ametlik interneti võrgulehekülg; 14) krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 15) krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning muud vajalikud tingimused; 16) kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone; 17) kuja on ehitiste vaheline väikseim lubatud vahekaugus; 18) lähteülesanne on dokument, milles määratakse ära Kohtla-Järve linna, kui kohaliku omavalitsusüksuse tingimused planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded; 19) miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu; 20) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; 21) planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest; 22) projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 23) teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele; 24) vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid; 25) üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe linnaehituslikult olulises ulatuses muutmiseks; 26) üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu.
(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. (2) Linnavalitsus korraldab kohalikus ajalehes (edaspidi ajaleht) ja Kohtla-Järve linna koduleheküljel (edaspidi koduleht) järgmise teabe avaldamise: 1) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 2) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 4) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused. (3) Linnavalitsus korraldab kodulehel järgmise teabe avaldamise: 1) detailplaneeringute ning üld- või teemaplaneeringute otsused; 2) detailplaneeringute lähteülesanded; 3) projekteerimistingimuste määramised.
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimuste osas langetavad otsuse linnavolikogu või linnavalitsus kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna haldusakti eelnõu valmistab ette arenguteenistus. (3) Tehnovõrkude projekteerimistingimused ja nende haldusaktide eelnõud valmistab ette majandusteenistus koostöös arenguteenistusega. (4) Linnavalitsus moodustab linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse Ehituskomisjoni. Ehituskomisjoni koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus.
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (2) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele. (3) Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus esitatakse linnavalitsusele (Lisa 1). Vajadusel tutvustab linnaarhitekt taotluse esitajale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju. (4) Arenguteenistusel on planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamisega seotud dokumente ja planeeringu eskiislahendust. Eskiislahendusega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate hoonete asukohad, liikluse ja parkimise lahendus ning haljastamise põhimõtted. (5) Linnaarhitekt esitab linnavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise haldusakti eelnõu 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (6) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise haldusaktis sätestatakse: 1) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu vormistamise nõuded; 6) planeeringu vajalikud kooskõlastused. (7) Detailplaneeringu algatamisel sätestatakse haldusaktis detailplaneeringu lähteülesanne järgmiselt: 1) planeeringu eesmärk; 2) kehtivad kitsendused; 3) planeeringu lähteülesande ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus; 4) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal; 5) täiendavate kooskõlastuste vajadus; 6) konkreetsest planeeringusituatsioonist tulenevad nõuded planeeringulahendusele; 7) ehitusmääruse § 16 rakendamise võimalus. (8) Linnavolikogu otsustab: 1) linna või selle osa üldplaneeringu koostamise algatamise; 2) üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamise; 3) olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavalikuks üldplaneeringu koostamise algatamise; 4) linnaga piirneva (te) kohaliku (e) omavalitsus(t)ega ühise üldplaneeringu koostamise algatamise; 5) linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise; 6) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala, koostamise algatamise; 7) detailplaneeringu, kui planeeritaval maa-alal asub riiklik muinsuskaitseala, koostamise algatamise; 8) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu aladel ja juhtudel, millele ei ole planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (9) Linnavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (10) Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeringu lähteülesanne ja planeeritava ala piirid.
Linnavalitsus või linnavolikogu võib põhjendatud juhtudel otsustada planeeringu koostamise algatamisest keeldumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) algatamise ettepanek taotleb ehituskeeluvööndi vähendamist; 3) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 4) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 5) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.
(1) Planeeringu koostamise algatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nelja aasta jooksul otsuse tegemisest ei ole linnavolikogu või linnavalitsus planeeringut vastu võtnud vastavalt ehitusmääruse paragrahvile 13. (2) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist teatab arenguteenistus planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
(1) Kavatsetavatest planeeringutest informeerib arenguteenistus avalikkust ajalehes ja kodulehel üks kord aastas. (2) Algatatud planeeringust informeerib arenguteenistus avalikkust ajalehes ja kodulehel ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (3) Kui detailplaneeringu või planeerimisseaduse paragrahvis 291 nimetatud planeeringu algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et algatatud planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab arenguteenistus tähtkirjaga planeeringu algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või planeerimise käigus asjaolude selgumise päevast arvates. (4) Linnavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Linnavalitsus võib sõlmida planeerimisseaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta. Haldusleping sõlmitakse kolme kuu jooksul arvates detailplaneeringu algatamise haldusakti jõustumisest. Lepingu vormi kinnitab linnavalitsus. (3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on linnavalitsuses registreeritud ja maakorraldajaga kooskõlastatud geodeetiline alusplaan. (4) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus planeeringu lähteülesandes. Materjalid valmistavad ette arenguteenistus koostöös majandusteenistusega.
(1) Linnavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava planeeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. (2) Linnavalitsus teatab ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest ning ajutise ehituskeelu kehtestamisest kinnisasja omanikule planeerimisseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud viisil ja tähtajal.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeringuala hõlmavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse all olev maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 4) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringu mahus tuleb esitada antud paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist tõendavad dokumendid. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus arenguteenistuse kaudu. (4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab arenguteenistus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesande ja eskiislahenduse kiidab heaks linnavolikogu. (6) Planeeringute eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab arenguteenistus. (7) Arenguteenistus teatab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ning avaliku arutelu aja, koha ja väljapaneku kestuse: 1) vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 2) vastava kinnisasja omanikule hiljemalt kaks nädalat enne avaliku arutelu toimumist, kui planeeringuga kavandatav toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse. (8) Arutelu protokolli koostab arenguteenistus. (9) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab linnavalitsus nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates või seadusega sätestatud juhtudel maavanem seadusega kehtestatud korras. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu arenguteenistusele. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab ehitusprojekti koostamise. (2) Arenguteenistus: 1) kontrollib planeeringu vastavust algatamisotsuse ning planeeringu koosseisu ja vormistamise nõuetele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise linnavalitsuse ehituskomisjonis; 3) tagastab planeeringu eskiisi koostajale kooskõlastamiseks tehnovõrkude valdajatega ja asjaomaste riigiasutustega vastavalt lähteülesandele ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks. (3) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle võtmiseks kaitse alla, või planeeritav maa-ala hõlmab reformimata riigimaad, kooskõlastab planeerija planeeringu enne selle vastuvõtmist vastavalt vajadusele: 1) Keskkonnaametiga; 2) Muinsuskaitseametiga; 3) Maa-ametiga. (4) Linna või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt arenguteenistus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteülesande ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (6) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu algatamisotsuses sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (7) Linnavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (8) Linnavolikogu poolt algatatud planeeringu kooskõlastuse käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, võtavad seisukoha linnavolikogu majanduskomisjon, linnavalitsus ja linnavalitsuse ehituskomisjon.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu vastuvõtmise otsuse langetamiseks arenguteenistusele. (2) Linnavolikogu poolt algatatud planeeringu võtab vastu linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu võtab vastu linnavalitsus. (4) Linnavolikogu või linnavalitsus määrab planeeringu vastuvõtmise otsuses avaliku väljapaneku aja ja koha. Planeeringu avaliku väljapaneku korraldab arenguteenistus. (5) Linnavalitsus, linnaarhitekti korraldamisel, teatab planeeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ajalehes ja kodulehel hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku kuupäeva. (6) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse linnavalitsuse hoones. Avaliku väljapaneku ajal on arenguteenistuses linnavalitsuse tööaja jooksul tagatud juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele planeeringust huvitatud isikutele. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahtmist senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (8) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.
(1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (2) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse arenguteenistuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (3) Arenguteenistus esitab linnavolikogu majanduskomisjonile linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited oma seisukohaga, hiljemalt kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (4) Linnavolikogu majanduskomisjon võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta. (5) Linnavalitsus määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha ning arenguteenistus korraldab avaliku arutelu nelja nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppemist. (6) Linnavalitsus, arenguteenistuse korraldamisel, teatab avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast ajalehes ning kodulehel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu toimumist. (7) Arenguteenistus teatab avalikul väljapanekul ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavolikogu majanduskomisjoni seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (8) Arenguteenistus korraldab avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. Arutelu protokollimise korraldab arenguteenistus. (9) Arenguteenistus korraldab avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste teavitamise ajalehes ja linna kodulehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (10) Arenguteenistus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle arenguteenistusele, kes kontrollib paranduste õigsust.
Linnavalitsus võib planeerimisseaduses § 22 sätestatud juhtudel loobuda detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse linnavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.
(1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukoha määrava planeeringu algatamise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 3) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Linnavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Kohtla- Järve linna territooriumile paigutamiseks nõustumise või keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku alusel koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette arenguteenistus.
(1) Linnavalitsus esitab planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette arenguteenistus. (2) Kohtla- Järve linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes määrab linnavalitsus. (3) Järelevalve tulemuste alusel teeb arenguteenistus ettepaneku linnavolikogu majanduskomisjonile või linnavalitsusele otsuse langetamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab arenguteenistus planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib vajadusel uued kooskõlastused ning seejärel esitab planeeringu arenguteenistusele.
(1) Majandusteenistus määrab Kohtla-Järve linna kohustuseks olevate avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja olme- ning sademeveekanalisatsiooni ja veevarustuse väljaehitamiseks lepingu sõlmimise tingimusi ja võimalusi ning linnavalitsuse volitatud isik sõlmib linna nimel detailplaneeringu koostamise taotlejaga detailplaneeringu elluviimist tagava lepingu. Leping vormistatakse kirjalikult ja see jõustub detailplaneeringu kehtestamise haldusakti jõustumisel. (2) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on linnavalitsuse ja planeeringu koostamise taotleja vahelise kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademevete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused; 7) haljastuse, parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega. (3) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab planeeringu koostaja pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse planeeringusse ja annab üle linnavalitsusele eraldi kaustana. (4) Linnavolikogu kehtestab linnavolikogu vastuvõetud planeeringu. (5) Linnavalitsus kehtestab linnavalitsuse vastuvõetud planeeringu. (6) Arenguteenistus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja kodulehel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul kehtestamise päevast arvates. (7) Linnavalitsus saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu paberkandjal ja CD kujul maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (8) Arenguteenistus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 4) planeerimisseaduse § 16 lõike 4 mõistes puudutatud isikule.
(1) Iga isik võib teha üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. (2) Planeeringu kehtestaja teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. (3) Vastavad materjalid valmistab ette arenguteenistus.
(1) Linnavalitsus teeb planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku linnavolikogule. Sellekohase haldusakti eelnõu valmistab ette arenguteenistus. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (3) Arenguteenistus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja kodulehel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.
(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab linna või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale linnavolikogu. Sellekohase haldusakti eelnõu valmistab ette arenguteenistus. (2) Linnavalitsus teavitab linnaarhitekti korraldamisel planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja kodulehel.
(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda linnavalitsuses. (2) Linnavalitsus korraldab: 1) planeeringute elektroonilist andmekogu pidamist; 2) planeeringu paljundamise (sh digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel; 3) planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise ja üleandmise arhiivi.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. (2) Ehitis peab vastama ehitusseaduse paragrahvis 3 ja ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (3) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama Kohtla-Järve linnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. (4) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi välja ulatuda kaugemale kui 1,5 m ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, vundamendi maaalune osa, rõdu, lodža, ärkel, katuseräästas ning hoone arhitektuursest lahendusest tulenevad fassaadi liigendused ja detailid. (5) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (6) Ehitise (v.a maa-aluse tehnorajatise) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus, või kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti. (7) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. (8) Ühele uuele krundile võib ehitada kuni kolm ehitist (kaasa arvatud ka väikeehitist), kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (9) Korterelamute abihoonete ja garaažide kavandamine tuleb lahendada kompleksselt arvestades kõikide korterite vajadusi ja miljööala nõudeid. (10) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (11) Omanik on kohustatud taotlema arenguteenistusest kirjalikku kooskõlastust järgmistel juhtudel: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal; 2) hoone akende, rõdude, lodžade, varikatuste ning teiste hoone dekoratiivelementide ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue piirde ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. (12) Krundi piirdeaia kõrgus eramajadele on 1,1 m (erandina 1,2 m), tootmisterritooriumidel – maksimaalne kõrgus 2,0 m ning lubatud ainult läbipaistvad piirded. Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv üld- ja teemaplaneering; 2) kehtiv detailplaneering; 3) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 4) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 5) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 6) muinsuskaitse eritingimused; 7) keskkonnakaitse eritingimused; 8) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uuringute tulemused; 9) ehitusmäärus.
(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega (Lisa 2). (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) projekteeritava ehitise asukoha skeem. (3) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse arenguteenistusele järgmiste objektide projekteerimiseks: 1) hoonete või ehitiste uusehitus, laiendamine, rekonstrueerimine; 2) tänavad, jalgteed, jalgrattateed, parklad; 3) spordi- ja puhkerajatised; 4) puhke- ja virgestusalad; 5) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tammid, veehoidlad, paisud, truubid; 6) kaldarajatised; 7) muud maapealsed ehitised, mis on maaga kohtkindlalt ühendatud (sh mälestusmärgid, reklaamialused ja muu selline) välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktides 1 – 7 nimetatud juhtudel. (4) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse majandusteenistusele järgmiste rajatiste projekteerimiseks: 1) tehnovõrgud (torujuhtmed, side- ja elektriliinid ja tehnorajatised); 2) jäätmekäitluskohad.
(1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus oma korraldusega. (2) Projekteerimistingimused koostab vastavalt käesoleva määruse § 25 lõike 3 arenguteenistus ning § 25 lõike 4 majandusteenistus kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuetega. (3) Planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 nimetatud juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Koos projekteerimistingimuste taotlusega tuleb esitada naaberkinnistute omanike kirjalik kooskõlastus või krundi kaasomanike kirjalik kooskõlastus. Kui naaberkinnistute omanikud kooskõlastusest põhjendatult keelduvad, peab ehitusprojekti koostamisest huvitatud isik, soovi püsimise korral, esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks. Kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda kirjalikult projekteerimistingimuste taotluse kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on linnavalitsusel õigus kinnitada projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta. (4) Kinnistul, millel on rohkem kui kuus kaasomanikku, võib projekteerimistingimused kooskõlastada korteriomanike ühisuse või korteriühistu üldkoosolek, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kooskõlastused ei ole vajalikud: 1) kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga juurdeehitusele, kui see ei ületa 33% olemasoleva hoone ehitusmahtu ja mahub tuletõrje kujadesse; 2) kui tegemist on hoone mahus tehtavate muudatustega, mis ei muuda hoone kuju ja kasutusotstarvet. (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse Kohtla-Järve kodulehel. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib arenguteenistus kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile. (7) Linnavalitsus kinnitab projekteerimistingimuste vorminõuded. Projekteerimistingimuste taotluse vorm esitatakse vastavalt lisale 2. (8) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) krundipiiridega seotud ehitusala või rajatise asukoht; 2) hoonete suurim lubatav ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloomustus, kõrgus ja piirangud materjalidele; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus; 14) tehnovõrkude rajamise kohustus; 15) krundi täisehitatuse protsent; 16) eskiisi esitamise vajadus; 17) ja muud vajalikud lähteandmed ja nõuded. (9) Ehitiste projekteerimistingimustega saab tutvuda arenguteenistuses ja tehnovõrkude projekteerimistingimustega majandusteenistuses. Arenguteenistus või majandusteenistus avaldab informatsiooni projekteerimistingimuste määramise kohta kodulehel. (10) Projekteerimistingimuste säilitamise tagavad arenguteenistus ja majandusteenistus kuni üleandmiseni arhiivi seadusega kehtestatud korras. (11) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat nende teadasaamisest.
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu olemasolul. Lisatingimustega täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse kodulehel. Linnavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.
(1) Ehitise ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, kui need on olemas; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimused. (2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks võivad olla projekteerimistingimused ja võrguvaldajate tehnilised tingimused, geodeetiline alusplaan, tellija lähteülesanne, olemasoleva situatsiooni kirjeldus, huvitatud isikute seisukohad vms. (3) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtuslikul ja muinsuskaitse alal ning selle kaitsetsoonis ja tehnokommunikatsioonirajatise ehitamiseks. (4) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt seadusega kehtestatud nõuetele. (5) Ehitusprojekt peab vastama kehtivatele standarditele ja järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Kohtla-Järve linnas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt ning registreeritud arenguteenistuses. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvatel ehitustöödel võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil), kus on kajastatud olemasolevad ja rekonstrueeritavad ning projekteeritavad tehnovõrgud; 5) lisadena esitatakse projekti hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul); 6) kaanel ja tiitellehel märkida krundi asukoht, krundi number ja töö täpne nimetus vastavalt projekteerimistingimustele, märkides ehitise või ruumide kasutamise otstarbe peale rekonstrueerimist; 7) välisvõrkude lahendus; 8) ehitise koordinaadid; 9) lahendatud invanõuded (kaldteed, WC-ruumid jne); 10) kaupluse ja kaubanduskeskuse juurde projekteerida parkimiskohad, lemmikloomade kinnihoidmise ning jalgrataste kohad; 11) ehitiste fassaadil näha ette lipu paigaldamise koht vastavalt Eesti lipu seadusele. (6) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega: 1) päästeametiga; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) linna tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste korral majandusteenistusega; 7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul vastava naabriga; 8) ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud hoone kaasomanike enamusega. (7) Ehitistega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus. (8) Rajatiste ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada tehnovõrkude koondplaan. (9) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse nõuetele. Tee projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Ekspertiis esitatakse koos tee ehitusloa taotlusega. (10) Ehitusprojektile keskkonnamõju hindamise vajadus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.
(1) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine ehitisele juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise rekonstrueerimine, mis seisneb ehitise piirdekonstruktsioonide muutmises ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmises ja asendamises; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (2) Ehitada tuleb ehitusprojekti järgi, välja arvatud ehitusseaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. (3) Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikku mõju naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (4) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud ehitusseaduse § 12 lõikes 2 sätestatul juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks linnavalitsus. (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (4) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada enne ehitusloa taotlemist. (5) Nõusoleku tehnovõrgu või - rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale annab maavanem. (6) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus paberkandjal või elektronposti teel seadusega ettenähtud korral; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 3) esitada energia märgis, kui see on nõutav; 4) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele; 5) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks. (7) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjaliku teatega taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (8) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral jäetakse taotluse läbi vaatamata. (9) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib Linnavalitsus. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik linnavalitsusele ekspertiisi kulud. Arenguteenistus teatab ehitise omanikule kirjalikult linnavalitsuse tasutud ekspertiisikulude suuruse, linnavalitsuse arveldusarve numbri, kuhu nimetatud summa kanda ja tähtaja kulude hüvitamiseks. (10) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Kohtla-Järve linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks: 1) hoonete puhul 50 ja enam inimest; 2) rajatiste puhul 10 ja enam inimest. (11) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse § 19 lõike 2 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht. (12) Linnarenguteenistus ja majandusteenistus korraldavad hiljemalt 30 päeva jooksul projekti läbivaatamise linnavalitsuse teiste struktuurüksuste spetsialistide ja ehituskomisjoniga. Vastutav spetsialist esitab ehituskomisjonile ehitusprojekti koos oma kirjaliku arvamusega. Ehituskomisjon fikseerib tulemused protokollis ning saadab protokolli projekti koostajale või kinnistu omanikule. (13) Kohtla-Järve Linnavalitsuse Ehituskomisjonis kooskõlastatud ehitusprojekt on aluseks ehitusloa saamiseks vastava taotluse esitamisel. Ehitusprojekt esitatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse Ehituskomisjonile kooskõlastamiseks kahes eksemplaris, millest üks on paberkandjal ja teine elektrooniline. (14) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab linnavalitsus teate ehitusloa väljastamise kohta ajalehes. Teade peab sisaldama: 1) ehitusloa sisu ja tingimusi; 2) ehitusloa väljastamise põhjendust ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetme kirjeldust; 3) teavet üldsuse kaasamise kohta. (15) Arenguteenistus säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumendid kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni arhiiviseaduses sätestatud korras.
(1) Ehitusseaduse § 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, juhul kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või ehitusseaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale; 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele; 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele; 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg; 8) ei ole tasutud riigilõiv; 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada või 10) kohalik omavalitsus on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse; 11) puudub vee erikasutusluba ja seaduse kohaselt on vee erikasutusluba nõutav või 12) taotletakse ehitusluba kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks avalikku veekogusse, kuid puudub veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba või ehitusprojekt ei vasta hoonestusloa tingimustele. (2) Kui ehitusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab linnavalitsus teate ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta ajalehes. Teade peab sisaldama: 1) otsuse sisu; 2) otsuse aluseks olevaid põhjendusi ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldust; 3) teavet üldsuse kaasamise kohta.
Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, vastavalt ehitusseaduse § 25 lõikes 2. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva peale ehitusseaduse § 29 lõike 2 punktis 2 kehtestatud toimingu teostamist.
(1) Linnavalitsusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada ehitusseaduse §-s 28 esitatud alustel ja korras. (2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse § 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab linnavalitsus endise olukorra taastamise taseme kirjaliku teatega.
(1) Kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või muud olulised tehnilised näitajad, peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. Selleks pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega linnavalitsusse. (2) Uue ehitusloa väljastamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. (3) Kui ehitustöö käigustekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis esitatud tehnilisi lahendusi ja muudatuste ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei tule anda uut ehitusluba, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus. (4) Taotleja esitab linnavalitsusele kinnitamiseks ehitusprojekti muudatuse, kus on kajastatud muudatuse tegemise põhjused, uue lahenduse põhjendused ja selgitused ning muudatuse tegemisest tulenev võimalik mõju, kui seda ei ole esitatud joonisel. (5) Lähtuvalt taotletavate muudatuste sisust edastab arenguteenistus ehitusprojekti muudatuse kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks asjaomastele isikutele ja asutustele. (6) Ehitusprojekti olulise muudatuse kooskõlastab linnavalitsuse ehituskomisjon ja lisab selle ehitusprojekti arhiiveksemplari juurde.
(1) Kirjalik nõusolek on nõutav kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20-60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotluse peab esitama maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel, kui ei ole teiste õigusaktidega kehtestatud teisiti. (3) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kirjaliku nõusoleku taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjalikus teates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (4) Kirjaliku nõusoleku väljastab või väljastamisest keeldub linnavalitsus. (5) Ehitusseaduse § 16 lõike 4 kohaselt kirjaliku nõusoleku andmisest võib keelduda, juhul kui: 1) ehitusprojekt ei vasta selle esitatavatele nõuetele või 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursete ja ehituslikele lisatingimustele või 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. (6) Arenguteenistus säilitab kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumendid kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni arhiiviseaduses sätestatud korras.
(1) Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis: 1) millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m2 kuni 60 m2, ehitamise kooskõlastuse saamiseks esitatakse arenguteenistusele taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500. Arenguteenistusel on õigus enne kooskõlastuse andmist nõuda põhjendatud juhtudel lähtuvalt ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest, ehitusprojekti. (3) Väikeehitise püstitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, ei ole nõutav kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada arenguteenistusega. Väikeehitise püstitamisest teatatakse linnavalitsusele ehitise teatise esitamisega viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (4) Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Väikeehitis ei ole ette nähtud kasutamiseks äripinnana, erandina on lubatud paigaldada ainult moodultüüpi kioskid ja ainult hooajaliselt.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Avalikult kasutatavale maa-alale ehitatud ajutine ehitis ei või takistada inimeste ja sõidukite liikumist sellel maa-alal. (4) Ajutise ehitise kasutamistähtaja lähenedes võib ajutise ehitise omaniku taotlusel ja põhjendatud juhtudel linnavalitsus pikendada kasutamistähtaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (5) Ajutise ehitise kasutamistähtaja lõppemisel lammutatakse ajutine ehitis ehitusmääruse §-s 47 sätestatud korras.
(1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, ehitusseaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või ehitusseaduse § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab linnavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või linnavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav. (3) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine ja esitada see arenguteenistusele paberkandjal ja digitaalsel andmekandjal. (4) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt Kohtla-Jä rve linna teede ja tänavate sulgemislubade väljaandmise ja maksu tasumise korrale. (5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamis- ja remondi-, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks tuleb Kohtla- Järve linna territooriumil taotleda linnavalitsuselt kaeveluba vastavalt Kohtla-Järve linna kaevetööde eeskirjale. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. (6) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. (7) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada maaüksuse või ehitise omanik. Nimetatud ehitistes tehnorajatistega seotud tööd peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava eriala spetsialisti poolt. (8) Ehitise omanik on kohustatud esitama linnavalitsusele teatise ehitamise alustamise kohta vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist. (9) Juhul kui hoonele ja seda teenindavatele rajatistele on väljastatud üks ehitusluba, tuleb ehitamise alustamise teatist esitada iga rajatise kohta eraldi. (10) Ehituse alustamise teatises märgib ehitise omanik antud objektil omanikujärelevalve teostaja vastavalt ehitusseaduse §-le 30. (11) Elamurajoonides on keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli öörahu ajal, vastavalt linnavolikogu kehtestatud avaliku korra ja heakorraeeskirja sätetele. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud Sotsiaalministri määrusega. (12) Ehitise vaivundamendile rajamise korral tuleb hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. Vaiatöödel kasutatav tehnoloogia kooskõlastatakse igal konkreetsel juhul linnavalitsusega. (13) Uusehitise korral esitab ehitise omanik ehitise geodeetilise mahamärkimise akti 30 tööpäeva jooksul pärast ehitamise alustamist, mis registreeritakse arenguteenistuses. Kui mõõtmise käigus on hoone paigutuses tekkinud hälbed, võib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist ehitusjärelevalve spetsialisti loal. (14) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.
(1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaalkunsti- või väikevorme Kohtla-Järve linnas avalikult kasutatavale territooriumile või hoone fassaadile. (2) Monumentaalkunstivormid määruse mõistes on skulptuurid, monumendid, ausambad ja muu selline. (3) Väikevormid määruse mõistes on tänava- ja pargipingid, prügikastid, välikohvikute lauad ja toolid, lilleurnid, suunaviidad, linnakaardid, infostendid, hoonetele paigaldatavad mälestustahvlid ja –sildid ja muu selline. (4) Monumentaalkunsti- ja väikevormide paigaldamiseks esitatakse arenguteenistusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) situatsiooniskeem ja asendiplaan,paigaldatava vormi asukoha märkimisega, geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500; 2) monumentaalkunsti- ja väikevormi joonised; 3) vajadusel Muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (5) Kui monumentaalkunsti- ja väikevorm on käsitletav ehitisena, kohaldatakse avalduse menetlemises ehitusloa või kirjaliku nõusoleku andmise korda, arvestades käeolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (6) Enne väikevormide paigaldamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel, tuleb paigaldamine kooskõlastada arenguteenistusega. (7) Monumentaalkunstivormid peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga, millele on kantud teose nimetus, idee autori ja teostaja nimi.
(1) Ehitise värvitooni muutmine ja fassaadi elementide (päikesevarjud, varikatused, karniisid, markiisid ja mu selline) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult arenguteenistuse eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga. (2) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmise loa saamiseks esitatakse arenguteenistusele vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused Muinsuskaitseametiga. (3) Hoone omanik võib tellida fassaadi värvide lahenduse arenguteenistuselt, kes väljastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (4) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel. (5) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks arenguteenistusele. Muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka Muinsuskaitseameti kooskõlastus.
(1) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba. Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (2) Kasutusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (3) Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. (4) Arenguteenistus: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrolli õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatamiseks selleks pädevaid isikuid ja institutsioone ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse spetsialiste (Lisa 3); 3) esitab linnavalitsusele vastuvõtmiseks haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (5) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (6) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised paberkandjal ja digitaalalusel, mis lisatakse kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse arenguteenistuses kuni nende üleandmiseni arhiivi. (7) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kasutusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks kirjalikus teates taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral määratud aja jooksul, keeldutakse kasutusloa väljastamisest. (8) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist. (9) Piisavate ehitise õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavust tõendavate dokumentaalsete tõendite olemasolul võib ülevaatuse akti koostada nende dokumentaalsete tõendite alusel. (10) Ehitise osale võib anda kasutusluba, kui ehitise osa on võimalik kasutada funktsionaalselt ja ohutult. (11) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse tähtajaline kasutusluba kuni viieks aastaks. (12) Ehitusseaduse § 34 lõike 1 kohaselt võib kasutusloa väljastamisest keelduda, kui: 1) ehitis ei vasta taotletud kasutamise otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisele väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist või 8) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 9) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 10) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 11) ei ole tasutud riigilõiv või 12) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 13) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 14) ei ole esitatud ehitise tehnilise kontrolli läbimist tõendavat dokumenti või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks kui selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 15) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuid keskkonnamõju hindamine on nõutav või 16) ehitusseaduse § 31 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liiki kuuluva hoone energiamärgis ei ole paigaldatud nähtavale kohale või 17) puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav või 18) avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitise puhul ei ole täidetud ehitusseaduse § 33 lõikes 21 sätestatud nõudeid. (13) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. (14) Taotluse esitamisel eluruumi või korterelamus asuva mitteeluruumi kasutamise otstarbe muutmiseks või ümberehitamiseks on vajalik kaasomanike kirjalik nõusolek, mille võib anda ainult korteriomanik. (15) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks kasutusloa väljastab või väljastamisest keeldub linnavalitsus.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ning tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis, mõõdistusprojekt (selle olemasolul) ja ehitise tehnilised näitajad. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema linnavalitsuses registreeritud. (2) Lammutusprojektiga lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks.
(1) Kinnistute piiride muutmisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekast kasutamisest; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnistule otstarbekohase juurdepääsutee tagamine; 5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbekohase kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnistu kiildumise ja ribastuse vältimine; 7) teede, tehnovõrkude ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. (2) Kinnistu jagamine või piiride muutmine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele. (3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. (4) Linnavalitsus võib oma korraldusega, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata teha planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 4 ja 5 nimetatud toiminguid.
(1) Omaniku soovil ehitise (hoone ja selle teenindavate kõrvalhoonete) jagamiseks reaalosadeks peab olema linnavalitsusele menetlemiseks esitatud ehitise reaalosadeks jagamise projekt, kus on lahendatud vähemalt: 1) ehitise reaalosadeks jagamiseks olemasoleva ehitise konstruktsioonide tehnilise seisundi hinnang; 2) ehitise reaalosadeks jagamiseks ruumide inventeerimisplaan koos kirjeldatud reaalosade tehniliste andmetega, ja ehitise reaalosade nurgakoordinaatide äranäitamisega, mis on mõõdistatud litsentsi omava isiku poolt L-Est süsteemis; 3) ehitise reaalosadeks jagamiseks vajalike tehniliste meetmete kirjeldus ja tehniline lahendus ehitise tuleohutuse ja konstruktiivse püsivuse tagamiseks ühe reaalosa mahavõtmise vajadusel; 4) ehitise olemasolevate tehnosüsteemide jagamise või kasutamise lahendus; 5) ehitise kaasomandis olevate ruumide jagamise või kasutamise tingimused. (2) Ehitise jagatud reaalosade kohanimed määratakse majandusteenistuse poolt vastavalt kehtivatele seadustele ja esitatud ehitise jagamise projekti alusel. (3) Maaüksuse jagamine toimub arvestades ehitise reaalosadeks jagamise projekti ning linnavalitsuse poolt väljastatud maaüksuse jagamisega nõustumise korralduse alusel.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud üld- ja detailplaneeringu alusel linnavalitsuse korraldusega. (2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel. (3) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel linnavalitsus oma korraldusega. (5) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei märgita. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 4 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette majandusteenistus.
(1) Ehitis ja sellele kuuluv krundi ümbrus peavad olema heakorrastatud. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ning muud fassaadi- ja kujunduselemendid peavad olema terved ja hooldatud. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud majasiltide, lipuhoidjate, hüdrandisiltide, antennide, geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu. (3) Eramajade krundi piirdeaia kõrguseks on lubatud 1,1 m (erandina 1,2 m). Tootmisterritooriumil on lubatud maksimaalne piirdeaia kõrgus 2,0 m ning ainult läbipaistvad piirded. (4) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel, tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Kohtla-Järve linna avaliku korra ja heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse §-st 147.
(1) Ehitusjärelevalve tegemine linna territooriumil kuulub linna pädevusse. (2) Ehitusjärelevalve ülesannet täidavad linnavalitsuse ametiisikud. (3) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik on pädev teostama ehitusseaduse § 62 lõikes 2 kirjeldatud ülesandeid ja ehitusseaduse §-s 63 kirjeldatud toiminguid. (4) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik teeb ettekirjutuse: 1) ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule, ehitusettevõtjale või ettevõtjale ehitusseaduse § 62 lõikes 2 kirjeldatud ülesannete täitmisel tuvastatud rikkumiste korral; 2) hoonete energiamärgiseid väljastavale või hoonete energiaauditeid tegevale ettevõtjale, kes tegutseb vastutava spetsialistita või nõutava registreeringuta. (5) Ehitusjärelevalvet tegeva ametiisiku ettekirjutuses: 1) juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitatakse nõue ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustatakse tegema toiminguid, mis on vajalikud edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks. (6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsuse ehitusjärelevalvet tegev ametiisik rakendada sunnivahendit ehitusseaduse § 632 kehtestatud korras. (7) Arenguteenistus edastab ehitusjärelevalvet tegeva ametiisiku ettekirjutuse kohta riiklikule ehitisregistrile andmed kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates.
(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või selle lammutama linnavalitsuse ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linnavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. (4) Kui eelloetletud ehitised määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või neid ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise amet asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringute, teemaplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.
(1) Hoonestusalade planeerimis- ja ehituspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu või linnavalitsus, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid. (2) Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, ning põhihoone maht paigutatakse kohustuslikule ehitusjoonele. Kõrvalhoone ehitamine on lubatud mitte lähemale kui 12 m tänavapoolsest ehitusjoonest. (3) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. (4) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest. (5) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid; 2) esitatakse kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated graafiliselt kujul ning määratakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus jne); 4) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.
(1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar linnaarhitektile, kes korraldab nende üleandmise arenguteenistuse arhiivi säilitamiseks.
(1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada linnavalitsusele koos ehitamise alustamise teatisega. (2) Miljööväärtusega hoonestusalal väikehoone püstitamisel on kohustuslik ehitusprojekti koostamine. (3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued aknad ja uksed olema analoogsed esialgsetega (materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid). Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik kavandatav muudatus iga kord kooskõlastada kirjalikult arenguteenistusega. (4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (5) Miljööväärtusega hoonestusaladel ning linna üldkeskuses on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb nad välja vahetada maakaabli vastu. (6) Uuringute käigus kultuurkihist väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele. (7) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigustuleb peatada tööd ja teavitada linnavalitsust.
Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsus.
Linnavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse § 18 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 loetletud kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toiminguid.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]