Eesmärgiga tagada usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbija vajadustele vastav soojusvarustus, kehtestada kaugküttepiirkonnana endise Palamuse valla administratiivpiirides Luua küla, kus toimib kaugküte, vastavalt lisatud plaanile.
Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, v.a. juhul kui ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks.
Tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve.
¹. Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.
Tarbijad, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, et pea liituma kaugküttevõrguga.
¹. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabasid taastuvaid allikaid nagu päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenrgia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat; 4) ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi.
². Loa paragrahvis 41 loetletud erisuste kasutamiseks annab Jõgeva Vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamisega või Jõgeva Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamisega.
Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgmiselt:
(1)Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Liitumistingimused peavad olema: läbipaistvad ja üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve; võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.
(2)Liitumislepingutes määratakse kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liituja ja võrguettevõtja õigused-kohustused; liitumistasu kalkulatsioon, liitumistingimuste kehtivusaeg, eritingimused, milleks on küttevee temperatuurigraafik, hüdrauliline režiim ja maksimaalne tarbimise võimsus.
(3)Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.
(4)Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks: liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liitumistasu suurus; liitumise tehnilised tingimused; lepingu täitmise tähtaeg.
(5)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu arvestamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik investeeringute katmine, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumistingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel.
Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku kord:
(1)Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist. Soojatarbimine leotakse lõppenuks kui tarbimist ei ole toimunud ühe kütteperioodi jooksul.
(2)Võrguettevõtjal on õigus võrgust eraldada tarbijaid järgmistel juhtudel: 1) soojuse ebaseaduslikul kasutamisel; 2) soojatarbimise lõpetamisel; 3) soojuse ostu-müügilepingu lõppemisel; 4) tehniliselt mittekorras küttesüsteemi puhul, kui see seab ohtu küttevõrgu normaalse töötamise.
(3)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kütusevabasid taastuvaid allikaid.
(4)Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolmekuulise etteteatamisega.
(5)Taotleja esitab võrguettevõtjale taotluse kaugküttest loobumiseks, kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku nõusoleku kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta ning alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise garantiiga.
(6)Projekteerida jms töid võib teostada ainult vastavat litsentsi ja tegevusluba omav ettevõte.
(7)Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja.
(8)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 päeva jooksul.
(9)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 3 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
Kaugküttepiirkonnas tuleb soojuse hind kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus.
Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.
(2)Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist.
(3)Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme eest rõhkude vahe: 1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar´i; 2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar´i.
(4)Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise: 1) karedus mmol/dm3 < 0,018; 2) hõljuvained mg/kg < 1; 3) O2, mg/kg < 0,02; 4) pH < 9-10; 5) Cl, mg/kg < 50; 6) Fe, mg/kg < 0,5.
Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.
Käesolev määrus jõustub 01. juunil 2004. a.
(10)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(11)12
(12)Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele tekitatud kahju katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.
(13)Tarbija, kes soojusega varustamiseks kasutab kütusevabasid taastuvaid allikaid ja ei ole loobunud kaugküttevõrgust saadavast soojusest, on kohustatud sõlmima kaugkütte võrguettevõtjaga lepingu.