(1) Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Vastseliina valla haldusterritooriumil.2(2)Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega.3(3)Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.4(4)Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujale ja klientidele.5(5)Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduse rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.6(6)Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees peab vastama paragrahvis 12 lõikes 5 sätestatud keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.7(7)Ühiskanalisatsiooni heitvee ja/või fekaalide purgimine toimub, vallavolikogu poolt kinnitatud eeskirja kohaselt, selleks ettenähtud kohtades ja vastavat luba omavate isikute poolt.8(8)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.9(9)Ühisveevärgist vee võtmine, va vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;22) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;33) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;44) heitvesi – olmes või tootmises kasutusel olnud ja loodusesse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ja reovesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;55) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;66) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;77) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;88) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;99) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomandi omanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;1010) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;1111) komminuutor – köögihunt; jahvatusvõre; mehhaaniline seade reovees sisalduvate jämevõõriste peenestamiseks;1212) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;1313) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;1414) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;1515) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;1616) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;1717) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;1818) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;1919) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;2020) vee mõõtesõlm – vee mõõtmiseks ettenähtud veearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;2121) vee mõõtekaev – kaev, kus asub vee mõõtesõlm;2222) vääramatu jõud – loodusõnnetus, katastroof, üldstreik, ülestõus, sõda või muu taoline asjaolu, mille saabumist õigussuhte pooled ette ei näinud ega saanud ette näha ega ära hoida;2323) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;2424) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;2525) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;2626) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;2727) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;2828) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.2(2)Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti.3(3)Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.4(4)Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.5(5)Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett.6(6)Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on veevärgi peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.7(7)Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.8(8)Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.9(9)Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks toimub see ehitusseaduses sätestatud korras.10(10)Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.11(11)Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud kvaliteedinõuetele.2(2)Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.
(1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingu alusel.2(2)Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja klient.3(3)Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest, mille kehtestab vallavalitsus kooskõlas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korraga.4(4)Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsus, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, tehakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.5(5)Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.6(6)Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.7(7)Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul kinnistu omandamisest arvates esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.8(8)Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist ning lepingulise suhte peatamist, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kuludeks 100,00 krooni.9(9)Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:11) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;22) kinnistu piiri muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;33) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimist ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;44) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;55) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;66) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.10(10)Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise otsesed kulud.11(11)Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.12(12)Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid klient vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega.13(13)Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vee-ettevõtjal.14(14)Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt.15(15)Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
(1) Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Kõigile ühisveevärgiga liitunutele on veearvesti paigaldamine kohustuslik. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.2(2)Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.3(3)Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.4(4)Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse, või veemõõtekaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.5(5)Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:11) hoones puudub selleks võimalus;22) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;33) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m;44) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.6(6)Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.7(7)Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigusteenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.8(8)Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.9(9)Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.10(10)Veearvestit paigaldada, kontrollida, hooldada, taadelda või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.11(11)Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.12(12)Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.13(13)Klient peab tagama:11) veearvesti säilimise vigastamatuna ning kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;22) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;33) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;44) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.14(14)Vee-ettevõtjale kuulunud rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta.15(15)Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb klindil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja üldjuhul mitte rakendada paragrahvis 10 lõikes 4 omavolilise veekasutuse korral toodud hüvitise nõuet.16(16)Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.17(17)Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (liiter päevas inimese kohta) Veevõtt tänavakraanist 30 Veevarustusega eluruumis, kus kanalisatsioon puudub 85 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann 130 Tsentraalküttega korteris, milles on vann ja/või dušš 250 2(2)Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.3(3)Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg.
(1) Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav veekogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. (2) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb käesoleva paragrahvis lõikes 3 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 3(3)Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:11) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga:22) kahjutule tõrjumiseks, milles ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.4(4)Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.5(5)Avalikest veevõtukohtadest vee võtmine reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga.
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist heitveearvestiga kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib.2(2)Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.3(3)Heitvee mõõtmisel heitveearvestiga rakendatakse käesolevas eeskirjas vee mõõtmisel veearvestiga kohta sätestatut.
(1) Omavoliline veekasutus ja/või heitvee kanaliseerimine on mistahes torustiku ühendus (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja/või teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta.2(2)Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumid, mil:11) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut;22) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, veemõõtesõlmele paigaldatud plommid, välja arvatud paragrahvis 8 lõikes 3 toodud juhud;33) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;44) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud;55) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;66) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;77) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee- ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;88) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;99) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.3(3)Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab vee-ettevõtja sellekohase akti ning ühendus ning heitvee kanaleerimine kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele, sellest kliendile ette teatamata.4(4)Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15–20 mm – 0,5 m/s, torudes 25–40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest.Lisaks tuleb tasuda ühenduse sulgemise kulud ja hüvitada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju.5(5)Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise algus- ja lõppaega ei ole võimalik vee-ettevõtjal küllaldaste tõendite puudumisel kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestuseks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.6(6)Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu.7(7)Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.8(8)Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.9(9)Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist:11) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesolevas paragrahvi lõikes 4 sätestatule;22) käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 6 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8.10(10)Käesolevas paragrahvis toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.11(11)Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine teavitades sellest klienti ette, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.12(12)Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesolevas paragrahvis sätestatu alla, määrab hüvitise vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.13(13)Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta paragrahvis 8 lõigetes 1 ja 3 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud paragrahvis 8 lõikes 3 toodud juhtudel kannab klient.
(1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinnasattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.2(2)Keelatud ühenduseks loetakse ka järgmisi juhtumeid:11) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;22) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (va joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.3(3)Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti.4(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda.5(5)Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu suulise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik.
(1) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra madalam tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.2(2)Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud paragrahvis 5 lõikes 16 ja paragrahvis 19 lõikes 2 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.3(3)Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.4(4)Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.5(5)Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mille ohtlike ainete piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees ületavad keskkonnaministri 16. oktoobri 2003a määrusega nr 75 kinnitatud «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 2003, 110, 1736) piirväärtusi ning samuti heitvett, mis sisaldab:11) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;22) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;33) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;44) radioaktiivseid aineid;55) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;66) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;77) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.6(6)Ühiskanalisatsiooni on keelatud heita olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.7(7)Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
(1) Vee-ettevõtja teeb vajadusel ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määramiseks heitveeproove.2(2)Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.3(3)Proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.4(4)Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reostumuse määrab Eesti standardiorganisatsiooni poolt tunnustatud laboratoorium.5(5)Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.6(6)Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel tähtajalise teenuslepingu alusel.2(2)Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee ja -kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi nõusolekut.3(3)Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.4(4)Liitumispunktiks ajutise torustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.5(5)Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.6(6)Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada oma kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.
(1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingus.2(2)Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks.3(3)Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5 % ja elanikele kuni 0,15 % tasumata summalt päevas.4(4)Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.5(5)Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.6(6)Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras.7(7)Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja paragrahv 10 lõike 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(1) Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, teenuslepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.2(2)Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine:11) loodusõnnetuse korral;22) energiavarustuse katkestamise korral;33) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;44) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;55) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;66) kui tulevad ilmsiks keelatud või omavolilised ühendused;77) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus;88) kui ühiskanalisatsiooni lastud heitvee reostumus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.3(3)Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise paragrahvis 5 lõikes 8 sätestatud korras.4(4)Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.5(5)Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil 1 tööpäeva ette. Veekatkestuse korral remonttööde töttu üle 36 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.6(6)Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient:11) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;22) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;33) ei täida vee-ettevõtja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;44) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest;55) rikub teenuslepingu tingimusi.7(7)Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise.2(2)Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.3(3)Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist teenuslepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.4(4)Vee-ettevõtjal on õigusteha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.5(5)Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee ning reoainete kohta6(6)Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.
(1) Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt seadusest, käesolevast eeskirjast ja teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või teenuslepingus ettenähtud juhul.2(2)Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja –kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.3(3)Klient peab lubama vee-ettevõtjale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.4(4)Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.5(5)Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.6(6)Klient peab vee-ettevõtjale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.7(7)Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.8(8)Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.9(9)Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumise ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamise ning mõõteseadmete näitude moonutamise eest karistatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-des 15¹ - 15² sätestatud trahvimäärades.2(2)Vee-ettevõtja ei vastuta paragrahvis 16 lõigetes 2, 4 ja 6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.3(3)Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.4(4)Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.5(5)Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.
(1) Kuni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamiseni määrab arendamise alusandmed vallavalitsus olemasolevate kinnitatud plaanide, arenguskeemide ja planeeringute või muu sarnase materjali põhjal.2(2)Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest.
Määrus jõustub 10. juunil 2004. a.