(1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist (edaspidi kaevetööd) Sillamäe linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute valduses/omandis oleval maa-alal juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja -rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) kaevetööd on: a) kaevamine maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavusel; b) töö, mille tegemisel rikutakse tee- või pinnakatet, asfalti, sillutist, muru või muudetakse maapinna kõrgust; c) tööd, mis on seotud puude väljajuurimise või istutamisega; d) ehitusgeoloogilised puurimistööd. 2) kaevetöö tegija – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb kaevetöid; 3) avariikaevetööd – kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ulatuslike ebasoovitavate tagajärgede tõttu edasilükkamatud. Avariikaevetööle kehtivad kõik käesoleva eeskirja nõuded; 4) vastutav isik – kaevetöö tegija poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetööde eest. Vastutavaks isikuks võib olla Euroopa Liidu kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav muu isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöö tegija tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevetöö tegija on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks; 5) tehnorajatis – maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk või muu taoline rajatis; 6) kaeveloa avaldus – vormikohane blankett, mille täidab ja esitab kaevetöö tegija ehituse- ja maakorralduse osakonnale; 7) kaeveluba – luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja; 8) kaevik – kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega süvend; 9) kaeveala – maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetöödeks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid, samuti ohutusala kaevetööde teostajale.
(1) Kaevetöö on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või esitatud ehitusteatis. (2) Kaevetöö tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühikese aja jooksul teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil. (3) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud avaliku tee, haljasala, pargi, parkla, puhkeala või selle osa täielik või osaline sulgemine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. (4) Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel. (5) Kaevetöö on keelatud kolme aasta jooksul pärast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele ja üldkasutatavale alale uute katete ehitamist. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii puhul. Pärast kaevetööde teostamist peab kaevetöö tegija objekti taastama vastavalt ehitusprojektile ja võtma endale garantiikohustused juhul, kui kaevetöid tehakse objekti garantiiajal. (6) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest. Taastamise katte täpne tüüp kinnitatakse kaeveloa vormistamise ja väljaandmise etapil. (7) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaeveala taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.
(1) Kaevetöö tegija esitab vähemalt kolm tööpäeva enne kaevetööde alustamist linnavalitsusele kaeveloa saamiseks taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kaeveloa taotleja nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post); 2) kaeveala asukoha aadress, hõlmatud katastriüksuse tunnus; 3) kaevetöö ulatus ja mahu kirjeldus; 4) lahtivõetava tänavakatte liik ja maht; 5) kaevetöö ajaperiood; 6) liikluskorralduse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post), kui kaevetöödega kaasneb liikluskorralduse muutmine. (2) Taotlusele lisatakse: 1) asendiplaan, millel on tähistatud kavandatud kaeviku asukoht; 2) vajadusel kaevetöid käsitlevad tööjoonised; 3) tehnovõrkude omanike kooskõlastused; 4) eramaal toimuvate kaevetööde korral maaomaniku kooskõlastus; 5) muud loa andja määratud kooskõlastused ja dokumendid; 6) ajutise liikluskorralduse skeem, kui kaevetöödega kaasneb liikluskorralduse muutmine; 7) pinnase ja jäätmete ladustamise või äraveo skeem koos utiliseerimise- ja ajakavaga juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht. (3) Kaeveloa vormistab ja väljastab linnavalitsuse vastav ametnik. (4) Kaeveloa võib jätta väljastamata kaevetöö tegijale: 1) kellel on tähtajaliselt lõpetamata kaks või enam kaeveluba; 2) kellel on teede ja tänavate sulgemise maksu võlgnevus; 3) kes on korduvalt rikkunud linna kaevetööde eeskirja. (5) Kaeveloa taotluse ja kaeveloa vormi kinnitab linnavalitsus. (6) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures kaevetöö tegija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.
(1) Kaevetöö tegemise ajal kaeveala skeem ja kaeveluba peavad olema kaevetöö tegijal töö teostamise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle ühe ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg. (2) Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu volikogu poolt kehtestatud korras ning kooskõlastama ajutise liikluskorraldusskeemi linnamajanduse osakonnaga. (3) Kaevetöö tegija peab linnamajanduse osakonna nõudmisel avaldama liikluskorralduse muudatuse teave kohalikus ajalehes ja Sillamäe linna veebilehel. (4) Kaevetöö tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorraldusskeemile. Pärast töö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded kohe kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest linnamajanduse osakonda. (5) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas. (6) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd, puudele lähemal kui 2 m on lubatud teostada käsitsi. (7) Tee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile 0,98. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb utiliseerida vastavalt Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. (8) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega. (9) Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud kaeveloas märgitud aja jooksul. Juhul kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt. (10) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 1. mai – 1. september. Kaevetöö üleandmisel peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud. (11) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud koheselt töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning informeerima Muinsuskaitseametit ja ehitus- ja maakorralduse osakonda. Ehitus- ja maakorralduse osakonnal on õigus peatada arheoloogilise kultuurikihi hävingut põhjustav kaevetöö. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit. (12) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsiaseltsiga Sillamäe-Veevärk ja/või maa-ala valdajaga. (13) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine. (14) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Kui avariitööde või remonditööde käigus trassi asukoht ei muutunud, pole mõõdistamine nõutav.
(1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel: 1) saadetud on teade ehitus- ja maakorralduse osakonnale avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega; 2) avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega; 3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud linnamajanduse osakonda (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus). (2) Avarii kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba.
(1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult. (2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel on kaevetöö tegija kohustatud sellest viivitamatult teatama tehnovõrgu valdajale. Vigastusega tekitatud kahju kannab kaevetöö tegija. (3) Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel. (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul.
(1) Keelatud on teha töid, mille käigus võib teekattele või haljasalale sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendab kaevetööde teostaja teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid. (2) Kaevamise käigus reostatud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevetöö tegija kohustatud peatama tööd ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti.
(1) Kaevetöö on lõpetatud, kui kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule või valdajale. (2) Kaeveluba on lõpetatud, kui: 1) taastatud teelõigu kohta on esitatud õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta, täitepinnase tihendamise kontrollakt, täitematerjali vastavusdeklaratsioon, asfaltbetooni vastavusdeklaratsioon ja kaetud tööde akt ning katendite taastamise vastuvõtu akt; 2) tehnorajatise teostusdokumentatsioon on digitaalsel andmekandjal linnavalitsusele üle antud; 3) ehitus- ja maakorralduse osakonnale on tagastatud kaeveluba allkirjadega maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta.
(1) Kaevetöö tegija kannab vastavalt kehtivatele õigusaktidele täielikku vastutust käesoleva eeskirja täimise eest, sealhulgas teostatud töö, kasutatud tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvate kooskõlastuste nõuetekohase täitmise eest. (2) Haljastuse rikkumise või teekatte rikkumise tuvastamisel on linnavalitsusel õigus nõuda kaevetöö tegijalt haljastuse või teekatte taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama pidanud isikust teada sai või pidi teada saama. (3) Eeskirja rikkuja kannab vastutust õigusaktidega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral töö peatatakse. (4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(1) Juhul, kui eeskirja rikkuja ei ole eeskirja täitmise ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud, on linnavalitsusel õigus lasta ettekirjutuses märgitud tööd teostada asendustäitmise korras ettekirjutuse adressaadi kulul või rakendada sunniraha. (2) Eeskirja rikkumise eest karistatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 662 alusel. (3) Eeskirja täitmist kontrollib, järelevalvet teostab ja väärtegusid menetleb linnavalitsus vastava pädevusega ametnike kaudu.
(1) Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavolikogu 20. mai 2004. a määrus nr 22/51-m „Kaevetööde eeskiri“. (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.