(1) Toila valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on valla territooriumi või selle osa, planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel Toila vallas. (2) Määrus reguleerib Toila vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Toila vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus), ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 1) valla planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes valla arengukavadest; 2) üldplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 3) üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldavate detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja tühistamine.
Vallavalitsuse õigused ja kohustused on: 1) valla planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringute lähteseisukohtade ja ehitistele projekteerimistingimuste kinnitamine. 4) üldplaneeringu planeeringulahendust järgivate detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja tühistamine.
Ruumiline planeerimine tagatakse Toila valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega.
(1) Planeeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda vallavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju. (2) Vallavolikogul on õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju. Vallavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul taotluse registreerimise päevast arvates. (3) Vallavalitsus teavitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest. (4) Detailplaneeringu lähteseisukohad kinnitatakse vallavalitsuses. (5) Lähteseisukohaga esitatakse planeeritava ala piirid, kehtivad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, vallaehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord, planeeringust tulenevate võimalike kahjude hüvitaja, planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused ja planeeringu rakendaja. Lähteseisukoht kehtib üks aasta. (6) Planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise vajadus sätestatakse lähteseisukohaga ning detailplaneeringu algatamise otsusega loetakse keskkonnamõju hindamine algatatuks. Olulise keskkonnamõju ilmnemisel teostab järelevalvet keskkonnamõju hindamise üle Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, omavalitsuste piire ületava olulise keskkonnamõju ilmnemisel Keskkonnaministeerium. (7) Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud planeeringute koostamisest ning sõlmib õiguse üleandmise lepingu. (8) Üldplaneering, üldplaneeringut täiendavad teemaplaneeringud, osavallaplaneering ning kõik detailplaneeringud esitatakse vallavalitsusele digitaalselt ja paberkandjal, mis vastaksid arhiveerimise nõuetele.
(1) Tiheasustusalal ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal hajaasustuses on ehitusprojekti koostamise aluseks kehtiv detailplaneering. Piirkondades, kus detailplaneeringu tingimusi on vaja täpsustada või kavandatava ehitise iseloomust tulenevalt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, koostatakse vallavalitsuse pädeva isiku(te) poolt ja määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava avalduse saamise päevast planeeringu nõudeid täpsustavad ja arhitektuurseid ning vallaehituslikke tingimusi seadvad projekteerimistingimused (edaspidi PT): 1) ehitusala krundipiiridega sidumine; 2) katusekalde vahemik või fikseeritakse see täpselt; 3) hoone lubatud ehituskõrgus; 4) fassaadi- ja katusematerjalid; 5) piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus; 6) haljastuse iseloom; 7) ehitusjäätmete käitlemine; 8) liikluskorraldus ja parkimise korraldamine; 9) infrastruktuuriobjektidega sidumine; 10) muud konkreetse ehitise ja alaga seotud tingimused; 11) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. (2) Vallavolikogu võib vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele üldreeglina, st PLS § 3 lõ ikes 2 ei ole sä testatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 1) üksikelamute, aiamajade või suvilate gruppi, mis koosneb enam kui viiest hoonest ehitamiseks, 2) eraldiseisva ridaelamu või korruselamu või nende grupi ehitamiseks, 3) eraldiseisva üle 1000 m2 ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohoone ehitamiseks, 4) kämpingu, motelli, puhkeküla või puhkebaasi rajamiseks, 5) spordikompleksi või supelranna rajamiseks, 6) sadama, lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama rajamiseks. (3) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat, ettenähtud aja möödumisel tuleb vallavalitsusele esitada uus taotlus PT määramiseks. (4) Ehitusprojekti koostaja kooskõlastab projekti detailplaneeringus või projekteerimis-tingimustes näidatud isikutega ja esitab kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4), läbivaatamiseks vallavalitsusele, pärast mida üks eksemplar tagastatakse paranduste sisseviimiseks või kooskõlastatult omanikule.
(1) Ehitusloa annab pärast kehtestatud riigilõivu tasumist vallavalitsus ning loa vormistab ja väljastab vallavalitsuse määratud ametiisik 10 päeva jooksul. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu ajal. (3) Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu ajal. (4) Hoonete projektid peavad vastama Eestis kehtivatele nõuetele.
(1) Toila valla miljööväärtuslikud alad on määratletud valla üldplaneeringus. (2) Kõikide miljööpiirkondade planeeringutes, seal asuva hoonestuse restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist. (3) Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib vallavalitsus nõuda eelkavandit. (4) Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööpiirkondadesse on keelatud. Soovitav on kohalikule elanikkonnale orienteeritud teenindusettevõtete ja kaupluste avamine.
(1) Ehitamine toimub ehitusprojekti järgi, millele on väljastatud ehitusluba. (2) Uusehitisele väljastatakse ehitusluba peale seda, kui on väljastatud ehitusload detailplaneeringus või projekteerimistingimustes nõutavatele infrastruktuuridele (vesi, kanalisatsioon, elekter, teed jne.). (3) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga vallavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba. (4) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel kinnistule tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud Päästeteenistus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (5) Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub (v.a kui naaberkinnistule on kehtestatud selleks ettenähtud spetsiaalseid servituute). Olemasoleva hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normatiivne laius. (6) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale kooskõlastatult vallavalitsusega. 1) piirde kõrgus ei või olla kõrgem kui 1,4 m 2) piirde kõrgus ei või olla kõrgem kui 1,8 m tootmismaadel 3) tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse ja renoveerimise korral eskiis-projektiga, mis kooskõlastatakse vallavalitsuse määratud ametiisiku poolt. (7) Omanikujärelevalve teostaja määrab ehitise omanik.
(1) Tiheasustusala ühe krundi täisehituseks on lubatud 8 – 15%, minimaalseks hoonestus-õigusega krundiks on 1400 m2 ning sinna võib rajada kuni kaks ehitist (elamu ja kõrvalhoone). (2) Hajaasustusega aladel (kui seal ei kehti Eesti Vabariigi seadusandlusest ja Toila valla üldplaneeringust tulenevaid piiranguid) on minimaalseks krundi pindalaks, kuhu on lubatud ühe majapidamise ehitamine detailplaneeringut koostamata 10 000 m2, asendades selle õuemaa plaaniga, mis on kinnitatud vallavalitsuses. (3) Kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri kinnistu piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ettenähtud ehitusalas. (4) Väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks (2) Vallavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusloaga määratakse vallavalitsuse ja hoonestaja vahelisel kokkuleppel ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg. (3) Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamise kontrolli teostab vallavalitsus.
(1) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole lubatud. (2) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda ehitusprojekti.
(1) Ehitise kasutusloa väljastab (keeldub) vallavalitsus, ehitus-majandusnõuniku ettepanekul, kes on eelnevalt veendunud, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise (väljastamisest keeldumise) tingimustele ja peale kehtestatud riigilõivu tasumist. Loa vormistab ja annab välja vallavalitsuse poolt määratud ametiisik. (2) Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vähemalt viis päeva enne ülevaatuse teostamist ehitise täitedokumentatsiooni ja kooskõlastab valminud ehitise ülevaatuse teostamise aja ning vajalike kooskõlastuste vajaduse.
Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5% ulatuses, taotleb ehitise omanik vallavalitsuses maakasutuse sihtotstarbe muutmist.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Toila valla heakorraeeskirjale ja Toila valla jäätmehoolduseeskirjale. (2) Ehitise fassaadi võib muuta vallavalitsuse loal kinnitatud värvipassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. (3) Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel, kui sellega ei muudeta kehtivat detailplaneeringut.
Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine toimub vallavalitsuse korralduse alusel.
(1) Valla tehnilise infrastruktuuri moodustavad valla tänavad ja parklad ning tehnovõrgud ja -rajatised. Tehnovõrkude ja -rajatiste hulka kuuluvad torustikud, õhuliinid ning kaabli- ja liinirajatised, mis paiknevad nii maa kui vee all ja peal. Tehnorajatiste hulka kuuluvad kaabel- ja torusüsteemide vahelülid, nagu alajaamad, reguleerimissõlmed, puurkaevud, ülepumpamisjaamad jms. ning antennimastid. (2) Projekteerimise lähtematerjaliks on võrguettevõtte tehnilised tingimused, mille väljastamise aluseks on kehtestatud üldplaneering, detailplaneeringud, infrastruktuuri arengukavad. (3) Tänavate ja parklate ehitamiseks vajalikud projekteerimistingimused või ehituslikud nõuded väljastab vallavalitsus. (4) Projekteerimise alustamisest teavitab võrguettevõtja või võrgu valdaja vallavalitsust, kes vajadusel väljastab täiendavad projekteerimistingimused. (5) Tehnovõrkude või -rajatiste projekt peab olema koostatud vastavalt ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele. (6) Tehnovõrkude ja -rajatiste projektid tuleb projekteerijal kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist: 1) maavaldajatega, kelle territooriumile toimub tehnovõrgu või -rajatise projekteerimine või kelle territooriumile ulatub projekteeritud tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd või sanitaarkaitseala; 2) võrguettevõtetega, kelle tehnovõrku või -rajatist projekteeritakse või kellele kuuluva tehnorajatise kaitsevööndisse või sanitaarkaitsealasse toimub projekteerimine. (7) Projekt digitaalsel kandjal DWG failina ja originaalkaust, mis vastab arhiveerimise nõuetele, säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.
Teede, tänavate, parklate, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks annab ehitusloa pärast kehtestatud riigilõivu tasumist vallavalitsus ning loa vormistab ja väljastab vallavalitsuse määratud ametiisik 10 päeva jooksul.
(1) Ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on vallavalitsuse määratud ametnik. (2) Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab ehitusloa taotleja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele.
Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust muutunud andmetest.
(1) Käesoleva määruse rikkumise eest vastutab süüdlane kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkorras. (2) Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva määruse täitmist kontrollivad vallavanema poolt volitatud ehitusjärelevalvet teostavad ametiisikud.
(1) Toila vallavolikogu 21. aprilli 1999. a. määrus nr 11 (KO 1999, 8, 100) “Toila valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 20. veebruaril 2005.a.