Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Kuressaare linna haldusterritooriumil.

(2)Eeskirja eesmärk on säilitada Kuressaare linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(3)Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Kuressaare linna haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

(4)Jäätmehooldust Kuressaare linnas korraldavad ja kontrollivad Kuressaare Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(5)Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) biojäätmed – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed ja nendega oma koostiselt ja olemuselt samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed; 2) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või on registreeritud Keskkonnaametis, sealhulgas jäätmete vahendaja ja edasimüüja; 3) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus; 4) jäätmekäitlusleping – jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemist ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel; 5) jäätmenimistu - Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu ; 6) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 7) jäätmevedaja – teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele Kuressaare Linnavalitsusega sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveoteenust Kuressaare linnas kindlaksmääratud jäätmeliikide osas; 8) jäätmeveoleping - jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel; 9) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt; 10) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 11) pakendipunkt – koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks mõeldud konteinerid; 12) suurjäätmed - jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jm. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusprahti, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 13) taaskasutusorganisatsioon - keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning taaskasutussüsteemi edasiarendamist, eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses; 14) vanapaber – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber, kartong või papp. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(1)Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.

(2)Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevedajale või –käitlejale või viia selleks määratud kohta.

(3)Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu koodid): 1) paber ja kartong (20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 01); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01), kaasa arvatud vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02), patareid ja akud (06); 7) puit (20 38); 8) suurjäätmed (20 07); 9) metallid (20 40).

(4)Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus, hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(5)Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid (sh käimlajäätmeid); 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid; 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 8) ehitus- ja lammutusprahti; 9) suurjäätmeid; 10) 5 ja enam korteriga elamute biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid; 11) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. 12) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid

(6)Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud alla 40 kraadi.

Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei lenduks, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(1)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

(3)Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

(4)Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka, sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt; 2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale (pakendijäätmed ja suurjäätmed ainult jäätmevaldaja soovil); 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks ja korraldatud jäätmeveo teostamiseks ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt; 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, kompleksluba, ohtlike jäätmete puhul ohtlike jäätmete käitluslitsents või kes ei ole registreeritud jäätmete käitlemiseks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 5) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 6) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele; 7) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmeveolepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; 8) hoidma mahutid tervena ja puhtana. Mahutite kasutamine ja hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti; 9) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal kinnistu sissepääsu lähedal.

(1)Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.

(2)Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) ühepereelamutes kuni 50-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 5 kg); 2) põhiliselt 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 200-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; 3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 4) presskonteinereid; 5) pakendite üleandmiseks kuni 200-liitrist kotti.

(3)Kinnistutel võib linnavalitsuse nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(4)Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress). Soovitavalt peaks mahuti värv vastama sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed.

(5)Jäätmekoti kasutamisel peab jäätmevaldaja tagama, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

(6)50-liitrise jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib rohkem jäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

(7)Jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.

(1)Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad, või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(2)Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust.

(3)Kuni 1100-liitrised, käsitsi teisaldatavad ratastel konteinerid, tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga või jäätmeveolepinguga.

(4)Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigaldada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt ja paigutada selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.

(5)Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

(6)Mahuti on soovitav paigutada vastavasse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja, katusealust või aedikut lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

(7)Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

(8)Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal või linnavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(9)Vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

(1)Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, siis tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt ära koristada.

(2)Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama linna teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

(1)Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat jäätmeluba.

(2)Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi vastavalt eeskirja § 9 lõikele 3.

(3)Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri küttekoldevälise tule tegemist ja grillimise kohale esitatavad nõudeid käsitlevale määrusele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse §15 nõudeid.

(1)Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul peab olema eraldi jäätmemahuti vanapaberi kogumiseks kui kinnistul on 5 ja enam korterit ning kaugküte või vedelkütust kasutav lokaalküte.

(2)Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus, kui vanapaberi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3)Kui kinnistul on vähem kui 5 korterit, peab vanapaberit koguma eraldi ja viima vanapaberi selleks ettenähtud kogumispunkti või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Küttekoldes võib vanapaberit põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(4)Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, peab eraldi koguma vanapaberit ning kinnistul peab olema vanapaberi jaoks eraldi jäätmemahuti, kui neid jäätmeid tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas.

(5)Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui vanapaberit.

(6)Vanapaberimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(1)Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul peab olema eraldi jäätmemahuti biojäätmete kogumiseks kui kinnistul on vähemalt 5 korterit.

(2)Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus, kui biojäätmete ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3)Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb biojäätmeid eraldi koguda ka väiksema korterite arvuga kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutavad biojäätmed soovitav kompostida oma kinnistul.

(4)Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, peab eraldi koguma kompostitavaid biojäätmeid ning kinnistul peab olema biojäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

(5)Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete mahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse. Biojäätmete mahuti võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.

(6)Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biojäätmed.

(7)Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 11 ja enam korteriga elamu kinnistul ning vähemalt kord kahe nädala jooksul 5 – 10 korteriga elamu kinnistul.

(8)Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava Keskkonnaameti loaga jäätmekäitluskohas.

(9)Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

Metallijäätmed tuleb viia jäätmejaama või üle anda mõnele teisele vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

Puidujäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või on registreeritud Keskkonnaametis või viia jäätmejaama. Immutamata ja värvimata puidujäätmeid võib põletada küttekoldes.

(1)Liigiti kogutud suurjäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale või viia jäätmejaama.

(2)Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(1)Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(2)Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta. Tootja on kohustatud tagama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete tasuta kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise.

(3)Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ja neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(4)Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uute rehvide ostmisel turustaja müügikohta või rehviettevõttesse. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 15 mõistes on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(5)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunktidesse või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

(6)Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.

(7)Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2)Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(3)Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4)Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5)Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6)Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7)Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid tuleb üle anda avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta (apteeki).

(8)Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(9)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või jäätmevedajale.

(2)Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud.

(4)Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarvu ja -mahu igas pakendipunktis ning nende minimaalse tühjendamissageduse määrab linnavalitsus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Mahutite eristamiseks kasutatakse eri värvi mahuteid: roheline - klaaspakend, sinine - paber- ja kartongpakend ning kollane - segapakend.

(5)Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja soovitavalt ka inglise keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva taaskasutusorganisatsiooni nimi, kodulehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendikonteinerit tühjendava jäätmekäitleja telefoninumber.

(6)Pakendijäätmete jäätmemahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.

(1)Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2)Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(3)Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(4)Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

(5)Taaskasutusorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsioonidega, on kohustatud sõlmima linnavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused Kuressaare haldusterritooriumil, mahutite arv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

(6)Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse § 171 nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Linnavalitsus võib kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

(7)Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Sel juhul võib linnavalitsuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.

(8)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(1)Korraldatud jäätmeveo korraldab Kuressaare Linnavalitsus.

(2)Kuressaare linna haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(1)Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid: 1) segaolmejäätmed (20 01); 2) pakendijäätmed (15 01 01, 15 01 02, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 06 ja 15 07); 3) paberi- ja kartongijäätmed (20 01); 4) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) (20 01 08, 20 01); 5) suurjäätmed (20 07).

(2)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, v.a pakendijäätmeid ja suurjäätmeid. Pakendijäätmed ja suurjäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga vaid jäätmevaldaja soovil.

(3)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(1)Kuressaare linnavalitsus (hankija) korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni riigihanke (edaspidi hange) lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

(2)Hanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas kogu Kuressaare linna haldusterritooriumil ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokkulepitud tasu.

(3)Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseadus § 66, lg 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab linnavalitsus avalikkust kodulehel www.kuressaare.ee ja linnalehe kaudu.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

(2)Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

(3)Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik Kontsessionääril pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtimahakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

(4)Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Linnavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.

(5)Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab linnavalitsus hiljemalt kolmekümne

(30)päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

Linnavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne

(1)Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil ja jäätmeveolepingu olemasolul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(1)Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

(2)Asjaolu, kas linnavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(1)Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

(2)Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 5 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja §3 lg 10 sätestatud minimaalsest jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

(3)Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

(1)Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Jäätmeveolepingus peab olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(2)Jäätmemahuti ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

(1)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile vähemalt kolmel järjestikusel korral, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt täismahus teenustasu. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

(2)Kui biojäätmete, pakendijäätmete või vanapaberimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 80% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust.

(3)Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% suurjäätmete 1m3 teenustasust.

(4)Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

(5)Kui jäätmevaldaja jäätmemahuti ei vasta eeskirja § 5 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole jäätmemahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses jäätmemahutitega.

(1)Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine) kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas 1.

(2)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Linnavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(3)Linnavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel aastaringselt või perioodiliselt kuni kolmeks aastaks.

(4)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

(5)Linnavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 28 nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(6)Eeskirja § 28 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest linnavalitsusele on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(7)Linnavalitsuse töötaja kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveostvabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

(8)Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab linnavalitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja § 28 lõigetes 2, 4 ja 14 esitatud kohustustele.

(1)Linnavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud linnavalitsuse korraldus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav; 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

(2)Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

(2)Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada linnavalitsuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

(3)Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid 5) jäätmete käitlustoimingud ja -kohad.

(4)Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada linnavalitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi vorm on eeskirja lisas 2.

(5)Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud linnavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see linnavalitsuses.

(6)Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

(7)Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada kohapeal või taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(8)Ehitusjäätmeid ei tohi üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks isikule, kellel puudub asjakohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(1)Ehitusjäätmete käitlemise eest, vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele, vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

(2)Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(3)Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

(4)Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätme- või keskkonnakompleksluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks; 6) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(1)Ehitusjäätmed tuleb tekkekohal liigiti sortida. Eraldi tuleb koguda: 1) ohtlikud jäätmed (liikide kaupa); 2) puit; 3) kiletamata paber ja kartong; 4) metall (eraldi must- ja värviline metall); 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, ehituskivid ja tellised, lehtklaas jne); 6) raudbetoon- ja betoondetailid; 7) tõrva mittesisaldav asfalt; 8) kiled; 9) muud jäätmed.

(2)Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava Keskkonnaameti loa või registreeringuga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3)Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, mis on tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Vastava Keskkonnaameti loa või registreeringu olemasolul võib liigiti sorditud ehitusjäätmeid taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks üle vastavat Keskkonnaameti luba või registreeringut omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

(4)Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5)Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu käitlemine väljaspool ametlikke käitluskohti, sh kasutamine territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel, mis on kooskõlastatud linnavalitsusega ja vastava Keskkonnaameti loa või registreeringu olemasolul.

(6)Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte linnavalitsuse kooskõlastatud projektist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(1)Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne); 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne); 4) saastunud pinnas.

(2)Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide .

(3)Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4)Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(5)Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6)Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud asjakohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(7)Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.

(8)Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti ning linnavalitsuse kooskõlastuse alusel.

(9)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätme- või kompleksluba omavale isikule.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Kuressaare linna haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud „inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena” (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed).

(2)Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

(3)Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutustesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja edasise käitlemisse suunamise eest vastutav personal peab omama piisavalt informatsiooni koostatud juhiste nõuetekohase täitmise kohta.

(4)Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(5)Liigiti tuleb koguda: 1) bioloogilised jäätmed; 2) teravad-torkivad jäätmed; 3) nakkusohtlikud jäätmed; 4) laboratooriumide jäätmed; 5) radioaktiivsed jäätmed; 6) ravimijäätmed; 7) elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 8) kemikaalide jäätmed. 9) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 10) taaskasutatavad jäätmed, sh diskreetne vanapaber.

Tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmeid käideldakse sarnaselt kodumajapidamistes tekkinud olmejäätmetega ja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(1)Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega.

(2)Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud mahutis, kapis jne).

(3)Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse segaolmejäätmete mahutisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

(1)Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

(2)Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas punasesse plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3)Markeeritud plastikkotid viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse eraldi jäätmemahutis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba või keskkonna- kompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(1)Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2)Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering,,Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

(3)Teravate ja torkivate jäätmetega täitunud kanister viiakse jäätmehoidlasse, kus need omakorda pakitakse plastikkotti või pakendisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“.

(4)Jäätmekotid või teised jäätmepakendid antakse üle vastavat jäätmeluba või keskkonna-kompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(1)Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb koguda kollast värvi jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Kotile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3)Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale nädalajooksul.

(4)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5)Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

(6)Eriolukorra, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

(1)Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

(2)Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

(1)Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2)Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(3)Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(4)Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

(1)Ravimijäätmed on ravimid ja vaktsiinid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

(2)Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

(3)Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: 1) pakitakse plastikkotti, millel on markeering,,Ravimijäätmed” ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev; 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile; 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev; 4) antakse üle üld- või veterinaarapteekidele, kes suunavad need hävitamisele vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud korrale. 5) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

(1)Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2)Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3)Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

(4)Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ja jäätme kirjeldus.

(5)Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need antakse üle asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

(1)Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2)Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(3)Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4)Fotojäätmete käitlemisel tuleb kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus. Aegunud filmijäätmed tuleb koguda eraldi jäätmemahutisse.

(5)Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(6)Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda nende käitlemiseks asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

(7)Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Kuressaare linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-ga 22.

(1)Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 6) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2)Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3)Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5)Linnavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid Kuressaare linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1)Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(2)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

(3)Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-12611 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel.

Paragrahvis 48 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

(1)Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3)Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2)[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja rakendub 1. augustil 2014. aastal.