. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise korra ning ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Kohtla valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele.2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise korra ning ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Kohtla valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele.3. Jäätmehooldust Kohtla valla haldusterritooriumil korraldab ning kontrollib Kohtla Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.
. Kohtla Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab eeskirja täitmise üle järelevalvet järgmiselt:1.1 nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;1.2 kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;1.3 korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja üleandmist kompostimisettevõtetele;1.4 teostab kontrolli valla territooriumi prahistatuse üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;1.5 kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;1.6 koostab projekte ja rahataotlusi jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:1. jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.4. kompaktor on pressimisseadmega varustatud jäätmemahuti.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp.6. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed.7. suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.8. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne.9. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed.10. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.11. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.12. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.13. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.14. jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Ida-Virumaa keskkonnateenistuses.15. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.16. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase.17. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.18. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.19. jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks.20. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine).21. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.22. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt.23. pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted.24. pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.25. taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.
.Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.2. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.3. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitluse territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete veo jäätmekäitluskohta.4. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.5. Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvi 6 lõikes 2.6. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.7. Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.
. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:1.1 käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;1.2 vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;1.3 jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirjale ja kehtivatele õigusaktidele või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;1.4 piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele;1.5 säilitama 2 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;1.6 mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;1.7 omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;1.8 paigutama jäätmemahuteid territooriumile, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;1.9 hoidma mahuteid tervena ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;1.10 võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.2. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid võib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.3. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo korral.2. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kortermajades tekkivad suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. Hajaasustatud külade üksikmajapidamistele korraldab vallavalitsus suurjäätmete kogumisringe kord aastas.[muudetud Kohtla Vallavolikogu 29.04.2009.a. määrusega nr 47 - jõust. 01.05.2009]3. Olmejäätmete mahutisse ei või panna:3.1 tule- ja plahvatusohtlikke;3.2 jäätmeid, vedelaid jäätmeid;3.3 ohtlikke jäätmeid;3.4 käimlajäätmeid;3.5 kogumiskaevude setteid;3.6 erikäitlust vajavaid jäätmeid;3.7 aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;3.8 taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;3.9 ehitus- ja lammutusjäätmeid;3.10 aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.4. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.5. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.6. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
. Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:1.1 paberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;1.2 pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 11.2. Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi ning immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.3. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja pappi ning pakendijäätmeid koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja hajaasustatud külades elamumaa sihtotstarbega kinnistutel.4. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.
. Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljasala biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.2. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.3. Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.4. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.5. Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida AS Uikala prügila kompostimisväljakul või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.6. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.7. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.8. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või Kohtla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal ning jäätmeloa olemasolul selleks ettevalmistatud väljakutel.9. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites.10. Biolagunevate jäätmete anaeroobne kompostimine on lubatud vaid juhul, kui kasutatakse sobivat tehnoloogiat. Vastasel juhul tuleb biolagunevate jäätmete komposteerimisel tagada aeroobsete lagunemisprotsesside toimumine. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik.11. Alates 1. jaanuarist 2010. a tuleb tiheasustusaladel asuvates korterelamutes koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.12. Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asub Kohtla vallas Järve külas Jäätme maaüksusel. Kogumispunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt (Lisa 1).8. Ohtlike jäätmete kogumist hajaasustusega küladest korraldab vallavalitsus kogumisringide kaudu, millede toimumisest informeeritakse vallakodanikke.9. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.10. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.11. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
. Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima probleemtoodete kogumispunkti, mis asub Kohtla vallas Järve külas Jäätme maaüksusel (Lisa 1).Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.2. Vanad autorehvid tuleb üle anda probleemtoodete kogumispunkti (Lisa 1) või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Alates 01.01.2006 on eraisikutel võimalik vanarehvid viia Uikala prügilasse ja tasuta üle anda MTÜ Eesti Rehviliit kogumispunkti (8 rehvi korraga).3. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.4. Romusõidukite käitlemine peab toimuma lammutuskojas, mille tegevuseks peab olema vormistatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või kompleksluba lähtudes seadusandluse nõuetest (Romusõidukite käitlusnõuded, RTL, 2004, 97, 1527; 2005, 40, 576). Romusõiduki annab kogumis- või lammutuskotta selle omanik või tema volitatud isik, viimase puudumisel kohalik omavalitsus (Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, korra ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad, (RT I 2004, 85, 579, § 3 punkt 1).
. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.2. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.3. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kinnistu või teenindusmaa piires.4. Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.5. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.6.Tarbija paremaks teenindamiseks paigaldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumiskonteinerid. Konteinerite asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega (Lisa 1).7. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.8. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo korral.2. Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses.3. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuus. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja paragrahvile 8 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada hajaasustusega aladel kord kolme kuu jooksul tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.[muudetud Kohtla Vallavolikogu 29.04.2009.a. määrusega nr 47- jõust.01.05.2009].4. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.5. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.6. Jäätmete vedu ei tohi häirida vallakodanike öörahu. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.7. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.8. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.9. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Kogumiskonteineri tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja.
. Korraldatud jäätmeveo korraldab Kohtla Vallavalitsus.2. Kohtla vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga.3. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkond, jäätmeveo eri-, või ainuõiguse andmise tähtaeg, vedamise sagedus, aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega.4. Piirkonnas, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, aiandus-, garaaži- / hooneühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.[muudetud Kohtla Vallavolikogu 29.04.2009.a. määrusega nr 47- jõust.01.05.2009].5. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.6. Vallavalitsus või tema poolt volitatud isik võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud esitama üks kord aastas vallavalitsusele määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.7. Piirkonnas, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma olmejäätmeid üle vastavalt eeskirjas ja Kohtla vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise korras sätestatud tingimustele.8. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.9. Kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.
. Ladestatavaid tavajäätmeid kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.2. Uikala Prügilasse võib Kohtla valla haldusterritooriumilt viia kõrvaldamiseks igat liiki tavajäätmeid ning ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ja saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.3. Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.4. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.5. Hajaasustusega aladel järgides kõiki tuleohutusnõudeid ja naabreid mitte häirides võib lahtises tules oma kinnistu (eramu) territooriumil põletada riisutud kulu, oksi, lehti ja mittevajalikku puitmaterjali.6. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud.
. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:2.1 ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;2.2 põhiliselt 80-,140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;2.3 kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;2.4 kompaktoreid.3. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.4. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks peab võimalusel kasutatama erinevat värvi jäätmemahuteid:4.1 kollane – pakendijäätmed;4.2 sinine – paber- ja papp;4.3 roheline – segunenud olmejäätmed;4.4 punane – ohtlikud jäätmed.5. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.6. Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.7. Jäätmeid tohib paigutada:7.1 jäätmekottidesse mitte üle 18 kg;7.2 väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.8. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.9. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.[muudetud Kohtla Vallavolikogu 29.04.2009.a. määrusega nr 47- jõust. 01.05.2009].
. Kuni 800-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.2. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.3. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel ning kaitstud sademete vahetu mõju eest.4. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.5. Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.6. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema puhastatud lumest ja libeduse korral liivatatud.7. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
. Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Kohtla vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.3. Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke ning loomsete jäätmete käitlemist. Loomsete jäätmete käitlemise korda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr. 1774/2002, 03.10.2002.
. Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.2. Kõik tervishoiu- ja veterinaarjäätmete tekitajad peavad registreerima end Kohtla vallavalitsuses esitades järgmised andmed:2.1 tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;2.2 kontaktisik;2.3 äriregistri registreerimiskood;2.4 telefoninumber;2.5 ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;2.6 jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.3. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.4. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse.5. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:5.1 teravad-torkivad jäätmed;5.2 erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;5.3 patoloogilised jäätmed;5.4 mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;5.5 ravimijäätmed;5.6 muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;5.7 olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;5.8 taaskasutatavad jäätmed.6. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.7. Loomsed jäätmed tuleb üle anda Loomsete Jäätmete Käitlemise Tehasele tel: 32 54 280; aadress : Ebavere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa; e-mail: [email protected]; kodulehekülg www.ljk.ee§ 19. Olmejäätmed.8. Olmejäätmed käesoleva eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.9. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte
. Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele.2. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.3. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).4. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.5. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.6. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud punasesse jäätmekotti, millel on märge «Bioloogilised jäätmed» ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 ºC. Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!». Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.2. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
.Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga.2. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida hoolikalt suletud kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Pakitud jäätmed tuleb viia jäätmehoidlasse selleks ettenähtud lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed».4. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Väga väikeste jäätmekoguste puhul võib üleandmise aeg olla kuni 3 kuud.5. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.6. Eriolukorras, nt. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele ja Ida-Viru Maakonna Kriisireguleerimiskorrale.
Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
.Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.2. Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama arvestust.3. Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:3.1 antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt;3.2 hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;3.3 tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.4. Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.5. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.6. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.7. Fotojäätmete käitlemisel tuleb:7.1 kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;7.2 aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:1.1 jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;1.2 jäätmehoidla ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest, kindla õhutemperatuuriga (jahe või külm), näriliste- ja putukavaba, lukustatav ja soovitavalt ventileeritav.2. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:1.1 rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa koumisses tekkekohas;1.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;1.3 võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;1.4 tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.2. Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:2.1 puit;2.2 kiletamata paber ja papp;2.3 metall (eraldi must- ja värviline metall);2.4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);2.5 raudbetoon- ja betoondetailid;2.6 kiled;2.7.ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;2.8 muud segajäätmed.3. Ehitusprojektis peab olema ära toodud:3.1 jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;3.2 pinnasetööde mahtude bilanss;3.3 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;3.4 jäätmete edasine suunamine.4. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vast vale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele.5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.6. Ehitise ( mille ehitus nõudis ehitusluba ) lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Kohtla vallavalitsusega, ja lammutusluba.7. Õiendi vorm ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta on ära toodud eeskirja lisas 2.8. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.9. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Kohtla vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.10. Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.11. Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004.a määrusega nr 21 kehtestatud tingimustele.12. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.13. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.14. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (liiv, killustik, graniitpuru, paas jne) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.15. Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maaalale nende hilisemaks taaskasutamiseks.16. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.17. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorditud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhast puitu tuleb kasutada kas küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.18.Mahukad ehitusjäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne), mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta hilisemalt 14 päeva jooksul objekti valmimisest.
. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.2. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne).3. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.4. Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.5. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.6. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel.
Paragrahvis 30 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse §127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.
. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.2. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.3. Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.4. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab Kohtla vallavalitsus vastavalt eeskirja paragrahvis 2 antud pädevusele.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
. Määrus jõustub 1. maist 2008.2. Käesoleva eeskirja § 13 punkt 2 jõustub Kohtla vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjaga lepingu sõlmimisel.