(1) Vasalemma valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes juhtida ja korraldada kohalikku elu ning lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. (2) Vasalemma valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse eesmärgiks on parandada Vasalemma valla elukeskkonna väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse. Kindlustada elanikele põhiteenuste kättesaadavus, parandada avalike teenuste kvaliteeti.
(1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Vasalemma valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning muu seadusest tulenev. (2) Valla põhimääruse võtab vastu vallavolikogu.
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
(1) Vasalemma vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ja õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega. (2) Vasalemma vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vasalemma valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Vasalemma vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarvepangas ja oma sümboolika.
(1) Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, jäätmehooldust, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (5) Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis või kasutuses või käsutuses või valduses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. (6) Omavalitsusüksus täidab talle seadusega pandud või selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi.
Vasalemma valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – seaduse alusel ja käesolevas põhimääruses määratletud korras volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Vasalemma valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja nende alusel sõlmitud lepingud riigiorgani ja Vasalemma valla volitatud omavalitsusorgani vahel. (2) Vasalemma valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel.
(1) Vasalemma vallal on oma sümboolikaga vapp ja lipp. (2) Vasalemma valla kilbikujulisel vapil on ülaosa rohelisel taustal kujutatud hõbedane kolmeharuline okaspuuoks ja alaosa on (3) Vasalemma valla lipp on vardapoolsest alumisest nurgast tõusva diagonaaljoonega jaotatud kaheks võrdkülgseks laiuks. Lipu ülemisel sinisel laiul on valge; valgel alumisel laiul sinine okaspuuoks. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuuruseks 105 x 165 cm.
(1) Värvides ja värvideta (mustvalget) vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. (2) Vappi (kilbiga või kilbita) kasutatakse volikogu, valitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste pitsatitel. Pitsati läbimõõt on 35 mm. (3) Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid valitsuse loal. Valitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. (4) Vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Valla lippu kasutatakse samadel alustel riigilipuga. (6) Valla lippu on lubatud heisata avalikel üritustel. Muudel juhtudel võib lippu heisata valitsuse korralduse alusel või valitsusega kooskõlastatult.
(1) Vasalemma valla teenetepreemia on rahaline preemia valla elu edendamise tunnustamiseks. 1) Teenetepreemia ei ole institutsioonide tegevustoetus ega stipendium, vaid nimeline tunnustus- ja tänupreemia. (2) Teenetepreemia eraldatakse valla jooksva aasta eelarvest. 1) Teenetepreemia suuruse kinnitab teenetepreemia komisjonipoolse ettepanekuna Vasalemma Vallavolikogu. (3) Teenetepreemia määratakse isikule eriti silmapaistvate saavutuste või sügavat tähendust omavate teenete eest. 1) Teenetepreemiaga kaasneb medal. (4) Teenetepreemia kandidaate võivad esitada nii füüsilised kui juriidilised isikud vabas vormis kirjaliku taotlusena, mis sisaldab esitamise üksikasjalikku põhjendust. (5) Taotlused esitatakse hiljemalt 10. jaanuariks Vasalemma Vallavalitsusele. (6) Teenetepreemia taotlused vaatab läbi ning preemia saaja nimetab teenetepreemia komisjon. 1) Teenetepreemia komisjoni kinnitab Vasalemma Vallavolikogu. 2) Teenetepreemia komisjon valib oma liikmete seast esimehe. 3) Teenetepreemia komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 tema liikmetest. 4) Teenetepreemia saaja otsustatakse hiljemalt 10. veebruariks. 5) Teenetepreemia komisjonil on õigus küllaldaselt põhjendamata taotluste ja kandidaatide vähesuse või puudumise korral jätta premeerimiseks eraldatud summa välja maksmata. (7) Teenetepreemia kinnitab Vasalemma Vallavolikogu teenetepreemia komisjoni otsustuse alusel. (8) Teenetepreemia antakse isikule (isikutele) üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.
(1) Asjaajamiskeel omavalitsusorganites on eesti keel. (2) Omavalitsusorganite või nende ametiisikute poole pöördumisel on valla elanikul õigus kasutada vene keelt ja saada neilt vastus samas keeles.
(1) Vasalemma vald asub Lääne-Harjumaal, Tallinnast lõuna suunas, kahelpool Tallinn-Keila-Haapsalu maanteed. Kaugus Tallinna kesklinnast on ~40 kilomeetrit. Territoorium piirneb Keila, Nissi, Kernu ja Padise vallaga. (2) Valla piiride muutmine toimub seadusega ettenähtud korras volikogu ettepanekul peale vallaelanike arvamuse väljaselgitamist. (3) Vasalemma valla piir tähistatakse valla territooriumile suu-buvatel teedel vastava märgistusega.
(1) Vasalemma valla elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri alusel on Vasalemma vallas. (2) Vasalemma valla elanikel on õigus saada Vasalemma valla poolt kehtestatud soodustusi, avaldada arvamust kõikides valla valdkonda kuuluvates küsimustes. (3) Vasalemma vallas elav või viibiv isik on kohustatud täitma kõiki valla omavalitsusorganite poolt vastuvõetud seaduslikke õigusakte. (4) Vallaelanikel on õigusaktide algatamise õigus seadustega ja muude õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
Vasalemma vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
Volikogul on õigus reguleerida Vasalemma vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti ajutiselt elavate või töötavate isikute ning külaliste tegevust seaduses sätestatud ulatuses.
(1) Vasalemma Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ning nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras korraldada elanike küsitlusi. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (4) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. (5) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt 13 liiget. (6) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (7) Seaduses ettenähtud juhtude saabumisel on volikogu tegutsemisvõimetu. Volikogu tegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi volikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999,16,276) § 25 lõikele 1. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (5) Volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või nimetamisel ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks ja teistel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused volikogu liikmena peatuvad. (6) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (7) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (8) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (9) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või nimetatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet. 1) Arupärimine, milles peab olema näidatud küsimus(t)e esitaja, adressaat, esitamise aeg ja küsimuste sisu, esitatakse kirjalikult vallakantseleisse, eestseisusele või volikogu istungi ajal volikogu esimehele. 2) Arupärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil, kui arupärimise esitaja seda nõuab. Arupärimise esitaja võib arupärimise kohta esitada ettekandjale 3 suulist küsimust. 3) Kirjalikule arupärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastab vallavalitsus (omavalitsusorgani või asutusena) 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. 4) Dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vallakantseleile taotluse esitamist, väljaarvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (10) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ja volikogu määrusega sätestatud korras.
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Volikogul ei ole õigust otsustada küsimusi, mis seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega on antud valitsuse pädevusse.
(1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu ja tema tööorganite struktuuri ja ülesehituse kinnitab volikogu eestseisuse ettepanekul.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. 2) esindab Vasalemma valda ja selle volikogu vastavalt seadustele ja käesolevale põhimäärusele. 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele dokumentidele. 4) juhatab volikogu eestseisuse koosolekut. 5) on majanduslike huvide deklaratsioonide hoidja Vasalemma vallas. 6) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg. 7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe volitused volikogu esimehena peatuvad ning tema asemel juhib volikogu tööd ning kirjutab alla volikogu õigusaktidele aseesimees alljärgnevatel juhtudel: 1) volikogu esimehe haiguslehel viibimise ajal; 2) volikogu esimehe kohta kriminaalasja algatamisel; 3) volikogu esimehel esineb arutatava küsimuse suhtes huvide konflikt käesoleva põhimääruse § 17 lõike 3 mõttes; 4) volikogu esimehe kirjaliku avalduse alusel seose tema tervisliku seisundi või muu olulise põhjusega kuni 3 kuuks. (3) Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks.
(1) Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. (2) Volikogu esimehe valimisi juhatab valla valimiskomisjoni esimees. Valimised korraldab valla valimiskomisjon. 2 (2¹) Volikogu aseesimehe valimisi juhatab volikogu esimees. Valimised korraldab volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega valitud kolmeliikmeline häältelugemis komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal vallavolinikul üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist viib volikogu esimehe valimised läbi valla valimiskomisjon, aseesimehe valimised viib läbi käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud häältelugemiskomisjon. 1) Valla valimiskomisjon või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid (kokkumurtud hääletussedelil on neli lehekülge). 2) Hääletussedeli teisele leheküljele märgitakse horisontaal ritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale ja kandidaadi nimi. Hääletussedeli kolmandal leheküljel on tekst “Hääletan kandidaadi nr ___ poolt”. 3) Hääletamistulemuste kohta koostab vastav komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 4) Volikogu esimehe valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimistulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu esimeheks/aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati. (7) Kui ka kordushääletusel ei saa ükski kandidaatidest koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja uued valimised, kusjuures kandidaatidena võib üles seada kõiki volikogu liikmeid (ka neid, kes osalesid kordushääletusel). Valimised kestavad seni, kuni volikogu esimees saab valitud. (8) Hääletamisest võivad osa võtta ka kandidaadid.
(1) Volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ja muude ülesannete täitmiseks moodustatakse volikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon) ja vastavalt vajadusele ka volikogu ajutised komisjonid. (2) Komisjoni tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine toimub volikogu poolt komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. (3) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. 1) Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline ettepanek. 2) Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. 4) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 6) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 7) Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, võetakse kordusvalimised volikogu järgmise istungi päevakorda. 8) Juhul kui komisjoni esimees astub tagasi või peatab oma volitused komisjoni esimehena või volikogu liikmena, esitab volikogu komisjoni esimehe kohale uue kandidaadi, kelle suhtes viiakse läbi salajane hääletus vastavalt käesoleva paragrahvi punktidele 1-7. (4) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete aga ka vallaelanike hulgast. Volikogu otsuse alusel võib komisjon oma töös kasutada eksperte. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu poolt komisjoni esimehe esildise alusel. (5) Komisjoni töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kahe kuu tagant. Koosoleku päevakord kinnitatakse koosoleku alguses. Otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. (6) Koosoleku toimumise aeg ja koht peab olema komisjoni liikmetele teatavaks tehtud hiljemalt 4 päeva enne koosoleku toimumist. Kutse edastatakse telefonitsi või e-posti teel. (7) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul täidab komisjoni esimehe kohustusi komisjoni aseesimees. (8) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, komisjonide liikmed, vallavalitsus ja vallavanem. Komisjoni esimehel on õigus nõuda volikogu menetluses oleva eelnõu suunamist läbivaatamiseks komisjonile, kui see käsitab komisjoni pädevusse kuuluvat küsimust. Komisjoni arvamuse väljaselgitamiseni ei saa volikogu sel juhul eelnõu osas otsustusi teha. (9) Komisjoni otsustused protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ja tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. Protokollid asuvad vallakantseleis. (10) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning need viiakse ellu volikogu määruste ja otsustega, samuti valitsuse määruste ja korraldustega. (11) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (12) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja sõltumatuid eksperte, selleks volikogu ja volikogu esimehe poolt eraldatavate vahendite arvelt; 2) nõuda valitsuse struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (13) Kui vallavalitsuse ametnikule tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool ametniku tööaega, hüvitatakse osalemine volikogu poolt sätestatud korras. (14) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse poolthäälte enamusega käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 3 komisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt ühel korral aastas valla põhimääruses sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne majandusaasta aruande kinnitamist aru andma volikogule oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungile.
(1) Komisjon kontrollib seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud valdkondades valitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuse alusel. (2) Kontrollimist viivad läbi komisjoni liikmed, kaasates koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks võib komisjon moodustada oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige. (3) Koosseisuväliste ekspertide finantseerimine toimub volikogu eelarvest. Ekspertidega töölepingu sõlmib volikogu esimees revisjonikomisjoni esimehe ettepaneku alusel. (4) Komisjoni esimehe või töörühma juhi ülesandeks on kontrollülesande vormistamine, kontrollimise läbiviimine, kontrolli tulemuste vormistamine ning komisjoni ja volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine. (5) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava asutuse juhti ja esitab asutuse juhile allkirja vastu kontrollülesande koopia. (6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud kontrollijale looma töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.
(1) Volikogu istungi päevakorra koostamiseks ja õigusaktide eelnõude esitamisvalmiduse üle otsustamiseks moodustab volikogu eestseisuse. Sinna kuuluvad: 1) volikogu esimees; 2) volikogu aseesimees; 3) komisjonide esimehed; 4) fraktsioonide esimehed või nende asendajad. (2) Eestseisusel on õigus saata õigusaktide eelnõud tagasi täiendavale menetlusele. (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek, mida juhatab volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja. (4) Eestseisuse koosolekust võtab kohustuslikult osa vallavanem või tema poolt määratud esindaja ja vajadusel ka eelnõude esitajad (autorid). (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos õigusaktide eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (6) Eestseisuse koosolekud toimuvad üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees võib vajadusel kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku, informeerides sellest eestseisuse liikmeid vähemalt kaks päeva ette. (7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. (8) Eestseisuse koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled eestseisuse liikmed. Eestseisuse otsuseid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. (9) Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega.
(1) Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib end registreerida volikogu fraktsioonina, kusjuures valimistel osalenud nimekiri saab registreerida volikogus ühe fraktsiooni. (2) Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele. (3) Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. (4) Fraktsioon valib endale esimehe (soovi korral ka aseesimehe). (5) Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja esindaja eestseisuses ning kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (6) Volikogus esitab fraktsiooni seisukohad selle esimees või fraktsiooni volitatud esindaja. (7) Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti või parandusettepaneku hääletusele panemist nõuda kuni 15-minutilist vaheaega nõupidamiseks.
(1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele regulaarselt, üldjuhul 1 kord kuus, täisnädala neljandal teisipäeval mitte enne kella 15.00, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Kui korralise istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu eestseisus istungi läbiviimiseks muu päeva. (2) Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud õigusaktide eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu eestseisus volikogu istungi päevakorraprojekti (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra ja volikogu istungid kuni eestseisuse moodustamiseni), määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra. Volikogu esimees või tema asendaja esitab päevakorraprojekti volikogule. Päevakord kinnitatakse volikogu istungil poolthäälte enamusega. (3) Päevakorraprojektis peab olema näidatud volikogu määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samuti arupärimise küsimuse lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab olema näidatud, kes on selle esitaja. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud on kättesaadavad alates järgmisest tööpäevast pärast volikogu eestseisuse koosolekut Vasalemma valla veebilehel rubriigis “Volikogu. Volikogu eelnõud” aadressil www.vasalemma.ee/index.php?page=69&. Volikogu esimehe kabinetis on paberkandjal väljapandud tutvumiseks üks eksemplar istungi materjale. 4 (4¹) Istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud edastatakse volikogu liikme soovi korral tema poolt avaldatud e-posti aadressile. (5) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (6) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab volikogu istungit vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (9) Volikogu istungist osavõtt registreeritakse istungi juhataja juures istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja kvoorumilehel, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul, kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. Volikogu liige loetakse istungilt lahkunuks, kui ta on oma lahkumise istungi juhataja juures registreerinud. (10) Volikogu tehnilist teenindamist korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu istungi päevakorra koostamine toimub volikogu eestseisuse poolt käesoleva põhimääruse § 34 lõikes 1 nimetatud õigusaktide algatamise õigust omavate subjektide esitatud õigusaktide eelnõude ning parandusettepanekute alusel. Õigusaktide eelnõud ning parandusettepanekud tuleb esitada menetlemiseks vallakantseleisse mitte hiljem kui seitse päeva enne eestseisuse koosolekut. Eelnõudele tuleb märkida esitamise kuupäev, kellaaeg ja esitaja ning registreerida. Peale nimetatud tähtaega, kuid enne eestseisuse koosolekut, esitatud eelnõude ja parandusettepanekute volikogu istungi päevakorda võtmise otsustab eestseisus oma koosseisu häälteenamusega. (2) Üldjuhul võetakse õigusakti eelnõu volikogus arutusele, kui see on esitatud hiljemalt 2 nädalat enne volikogu istungit. (3) Esitatud eelnõu suunamine komisjonidesse toimub vallakantselei poolt. (4) Volikogu istungieelse menetluse läbinud eelnõu saadetakse kantselei kaudu eestseisusele. (5) Eelnõu esitajal on õigus teha ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes. Igal õigusaktide eelnõude esitamise õigust omaval subjektil on õigus saada vallakantseleist informatsiooni juba esitatud eelnõude olemasolu ja nende menetlemise käigu kohta, et jõuda õigeaegselt esitada alternatiive ja parandusettepanekuid. (6) Komisjonid või valitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg.
(1) Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja vastavalt käesoleva põhimääruse § 27 lõikele 7. Volikogu istungid on avalikud. Istung kuulutatakse kinniseks vastavalt seadusele. Istungi töökeel on eesti keel. (2) 3 (3) Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistuse kohta. (4) Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval. (5) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord. Seda tehakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele. (6) Volikogu istungi käigus võib vajadusel päevakorras ettenähtud küsimuste järjekorda muuta. Vajaduse otsustab istungi juhataja. (7) Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide, komisjonide ja eestseisuse avaldused. Kui avaldus või eelnõu ja enne istungi algust kirjalikult laekunud eelnõude parandusettepanekud ja alternatiivsed eelnõud on enne volikogu algust kirjalikult kõikidele volikogu liikmetele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda. (8) Ettekandeks antakse aega vastavalt vajadusele, kaasettekandeks kuni 15 minutit, informatsiooniks kuni 10 minutit, sõnavõtuks 5 minutit, repliigiks või teistkordseks sõnavõtuks 2 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda. Kõneleja palvel võib istungi juhataja lisada talle aega või lõpetada sõnavõtu. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele valitsuse või komisjoni liikmele. (10) Sõnavõtusoovist antakse märku käega või esitatakse kirjalikult istungi juhatajale, kes määrab sõnavõttude järjekorra vastavalt registreerumisele. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. Valitsuse liikmetele ning otsestele asjaosalistele antakse sõna üldistel alustel. Teistele istungist osavõtjatele antakse sõna pärast volikogu liikmete sõnavõtte. (11) Samas päevakorrapunktis saab üks volikogu liige esitada kaks küsimust, võtta sõna sõnavõtuks ühel korral ja repliigiks ühel korral. (12) Kui on ka teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta. (13) Istungi juhatajal on õigus ettekandja või sõnavõtja päevakorra teemast kõrvale kaldumise korral teda teema juurde tagasi kutsuda, teistkordsel teemast kõrvalekaldumisel võib sõnavõtu lõpetada. (14) Kui sõnavõtja kasutab solvavaid väljendeid, siis eesistujal on õigus nõuda, et sõnavõtja oma väljendeid parandaks või vabandaks, keeldumise korral aga sõnavõtt lõpetada. (15) Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja. (16) Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras järgides kõiki protseduurilisi reegleid. (17) Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised, kui kõigile, kes arutatavas küsimuses sõna soovisid, on sõna antud. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komisjonide ja fraktsioonide esimeestel õigus 2-minutiliseks lõppsõnaks.
(1) Eestseisuses heakskiidetud volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele kui seda nõuab seadus. (2) Eelnõude saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (3) Järgmisele lugemisele saadetud eelnõu täiendavat menetlemist korraldab vallakantselei ja uuesti volikogule esitamise otsustab eestseisus. (4) Volikogu istungi juhataja võtab vastu normitehnilistele nõuetele vastavad parandusettepanekud, mis laekuvad volikogu istungi juhatajale hiljemalt üks tund enne istungi algust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud ja päevakorda võetud parandusettepanekud pannakse hääletamisele ja volikogu koosseisu häälteenamuse saanud parandusettepanekud kirjutatakse selleks moodustatud redaktsioonitoimkonna poolt eelnõusse sisse. Parandatud eelnõu hääletamisele panemine tõstetakse sel juhul istungi juhataja äranägemisel mõne päevakorrapunkti võrra edasi. Parandatud eelnõu võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Analoogiliselt käitutakse alternatiivsete volikogu päevakorda võetud eelnõude olemasolul. Enim poolthääli saanud eelnõu pannakse lõpphääletusele, kus on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Kui eelnõu otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda. (8) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg. (9) Eelnõu esitajal on õigus eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib koosseisu häälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega saata kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.
(1) Eelnõude redigeerimist korraldab vallakantselei. Eelnõu redigeerimise õigus on ka selle esitajal. (2) Redaktsioonitoimkond moodustatakse volikogu otsusel konkreetse eelnõu redigeerimiseks. Volikogu võib redaktsioonitoimkonna ülesanded panna ka mõnele olemasolevale komisjonile. Olenemata sellest, millisele komisjonile pandi redaktsioonitoimkonna ülesanded, peab sellesse kuuluma eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus redaktsioonitoimkonnas osaleda vähemalt ühe liikmega. (3) Redaktsioonitoimkond valib endale esimehe, kes kogub kõik kirjalikud ettepanekud, esitab redigeeritud eelnõu volikogule ja vastutab eelnõu lõpliku redaktsiooni eest. (4) Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled selle liikmed, sh esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, lahendab vaidlused poolthäälte enamusega, häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. (5) Volikogu esimees paneb redaktsioonitoimkonna poolt esitatud eelnõu hääletusele. Volikogus redigeeritud eelnõu peab saama volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamist korraldab istungi juhataja. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletusvormi muutmine otsustatakse poolthäälte enamusega. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.Lõike tekst (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 1) poolthäälte enamus - poolt hääletab rohkem kohalviibivaid volikogu liikmeid kui vastu; 2) volikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust; 3) konsensus - kui ettepaneku poolt hääletavad kõik kohalviibivad volikogu liikmed. (6) Läbirääkimiste lõpetamise järel paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni 15-minutilist vaheaega nõupidamiseks. Hääletamise eel on igal volikogu liikmel õigus nõuda kvoorumi kontrollimist. Kui kvoorum puudub, katkestatakse antud küsimuse arutamine. (7) Volikogu liikmel on õigus hääletamistulemusi ja hääletusprotseduuri korrektsust vaidlustada kohe samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone volikogu ei arvesta.
(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu eestseisusel; 3) volikogu komisjonil; 4) volikogu fraktsioonil; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastu võtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud isikute poolt algatatud õigusaktid tulevad volikogus arutamisele kui nad jõuavad vallakantseleisse hiljemalt 7 (seitse) päeva enne eestseisuse koosolekut. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 ettenähtud algatus (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (7) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles. (8) Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel www.vasalemma.ee (9) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad. (3) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse koos volikogu otsuse eelnõuga istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (7) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil (9) Volikogul on õigus teha volikogu esimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele oma otsusega noomitus.
(1) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungi või selle osa võib kuulutada kinniseks vastavalt käesoleva põhimääruse § 27 lõikele 6. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed ja vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Kinnist istungit ei protokollita, fikseeritakse ainult seal vastuvõetud otsustused. (2) Volikogu istungid ning eestseisuse ja komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokollid vormistatakse eesti keeles. Volikogu istungi protokollile lisatakse seal vastuvõetud määrused ja otsused. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, päevakorras olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, otsustused, hääletustulemused (kui hääletamine toimus) ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Volikogu liikme nõudel protokollitakse hääletustulemused nimeliselt. Istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või asendaja. (4) Volikogu istungite protokollimist korraldab vallakantselei. Protokollijal on õigus saada küsimuseks sõna, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. (5) Volikogu protokollid on kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks. (6) Peale istungi protokolli, volikogu määruste ja otsuste alla kirjutamist korraldab vallasekretär hiljemalt 10 päeva jooksul protokollist väljavõtete ja otsuste ning määruste ärakirjade saatmise asjaosalistele asutustele või üksikisikutele teadmiseks. (7) Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid asuvad vallakantseleis. (8) Volikogu eestseisuse ja komisjonide protokollid avalikustatakse vallakantselei kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Vasalemma Vallavalitsus on vallavanema poolt moodustatav ning volikogu poolt kinnitatav kohaliku omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu riiklikes õigusaktides Vasalemma vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara haldamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab valla eelarve täitmist. (2) Valitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, valla elukorralduse organiseerimise, elanike kaasamise ja oma otsuste täitmise kontrolli kaudu. (3) Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust. (4) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, kandes vastutust nimetatud ülesannete täitmise eest.
(1) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (2) Valitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema vastava esildise alusel avalikul hääletusel. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. (3) Valitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (4) Volikogu uue koosseisu valimise järel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil valitsuse uus koosseis on volikogus kinnitatud. (5) Valitsuse, vallavalitsuse teenistuste, osakondade ja kantselei struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki kohaliku elu korralduse küsimusi, mis volikogu õigusaktidega ei ole antud volikogu ainupädevusse. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 18 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele. 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. (3) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid. (5) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. Istungid toimuvad eesti keeles. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. (6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (7) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Vallasekretär võtab valitsuse istungist osa sõnaõigusega. (8) Valitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse määruse või korralduse vastuvõtmist või otsustuse protokollimist. (9) Ettepanekuid küsimuste valitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada valitsuse liikmed ja struktuurüksuste juhid. Õigusaktide eelnõud valmistab ette valitsuse liige, teenistus või osakond vastavalt vallavalitsuse sisemisele tööjaotusele. (10) Ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks koos ettevalmistatud materjalidega esitatakse vallasekretärile. (11) Valitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (12) Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist väljapanemisega vallakantseleis ja valla veebilehel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (14) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (15) Valitsuse istungi nõuetekohane protokoll ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistatakse 5 tööpäeva jooksul pärast istungit. (16) Valitsuse õigusaktid ja istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis ja valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (17) Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis on fikseeritud ametijuhendis ja sisekorra eeskirjas.
(1) Vallavanem on valitsuse juht, kes valitakse volikogu poolt kehtestatud korras kuni neljaks aastaks. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. Vallavanem saab seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) esitab korruptsioonivastases seaduse ettenähtud korras majanduslike huvide deklaratsiooni; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Vallavanemat tema äraolekul asendab abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused.
(1) Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 1) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid (kokkumurtud hääletussedelil on neli lehekülge) ja viib läbi salajase hääletamise; 2) hääletussedeli teisele leheküljele märgitakse horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale ja kandidaadi nimi. Hääletussedeli kolmandal leheküljel on tekst “Hääletan kandidaadi nr ___ poolt”. 3) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 4) protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. (5) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati. (7) Kui valimistel osales vaid üks kandidaat, siis alustatakse uute valimistega vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustele. Valimised jätkuvad seni kuni vallavanem saab valitud. (8) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(1) Valitsus võib konkreetsete küsimustega tegelemiseks moodustada komisjone. (2) Komisjoni moodustamise korralduses tuleb ära näidata komisjoni ülesanded, koosseis (sealhulgas komisjoni esimees), komisjoni poolt töö teostamise tähtaeg ning komisjoni töö eest vastutav ametiisik. (3) Komisjonile materjalide üleandmine ning komisjonilt saadud materjalide vastuvõtmine toimub komisjoni esimehe ja vastutava ametiisiku poolt koostatud akti alusel.
(1) Valla ametiasutus käesoleva põhimääruse tähenduses on Vasalemma Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Ametiasutuse hallatavateks asutusteks on haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. (3) Valla ametiasutus ja ametasutuse hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on palgaline teenistus valla ametiasutuses volikogu poolt kehtestatud ametikohtadel. (2) Ametiasutuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. (3) Lõike tekst (4) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (5) Ametiasutuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui volikogu poolt ei ole kehtestatud teenistujaile soodsamaid sotsiaalseid tagatisi. (6) Vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue ametipalga ulatuses, kui ta on olnud vastaval ametikohal kaheksa või enam aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega, välja arvatud juhul, kui ta valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10¹) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2.lõikega; 11) täidab teisi talle seaduse alusel ja valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.
(1) Vasalemma valla esindamise all käsitatakse Vasalemma valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Vasalemma valda suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Vasalemma valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 1) volikogu; 2) volikogu esimees; 3) volikogu liikmed; 4) valitsus; 5) vallavanem; 6) valitsuse liikmed; 7) valitsuse teenistuses olevad ametnikud. (3) Volikogu esindab valda: 1) KOKS-i § 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes parteidega (erakondadega) ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega. (4) Volikogu esimees esindab Vasalemma valda: 1) suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 5) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 6) avalikel üritustel Vasalemma vallas või mujal; 7) muudel volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel volikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust. (5) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või mõni teine volikogu liige talle volikogu esimehe poolt antud volituste piires. (6) Volikogu liikmed esindavad Vasalemma valda käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel volikogult saadud volituste alusel ja lõikes 5 sätestatud juhtudel volikogu esimehelt saadud volituste alusel. (7) Valitsus esindab Vasalemma valda: 1) KOKS-i § 30 alusel valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega. (8) Vallavanem esindab Vasalemma valda: 1) suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumite, riiklike ametitega, nende kohalike struktuuridega; 2) suhetes teiste omavalitsuste ja liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 3) suhetes maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes kaitseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; 6) suhetes tulunduslike organisatsioonidega, ettevõtete ja asutustega; 7) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 8) volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; 9) avalikel üritustel; 10) valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituse alusel; 11) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (9) Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abivallavanem või mõni teine valitsuse liige talle vallavanema poolt antud volituste piires. (10) Valitsuse liikmed esindavad Vasalemma valda käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel valitsuselt saadud volituste piires ja lõikes 9 sätestatud juhtudel vallavanemalt saadud volituste alusel. (11) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Vasalemma valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema poolt kehtestatud tööjaotusele ning ametijuhenditele. (12) Valda esindavad kohtus vallavanem ja vallasekretär ilma volitusteta ning teised valitsuse teenistuses olevad ametiisikud vallavanemalt saadud volituste alusel. (13) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu ja valitsuse ühise delegatsiooni: 1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega; 2) valitsuse delegatsiooni koosseisu määrab valitsus oma korraldusega.
(1) Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsuse üksusele kuuluv munitsipaalomand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Vallavaraks võib olla igasugune vara, mis on vajalik valla sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks, ning mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. (3) Valla eelarvesse laekuvad seaduste alusel volikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (4) Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu.
(1) Vallale kuuluvad ettevõtted, asutused ja muud organisatsioonid on vallavara tiitlipärasteks valdajateks oma põhikirja järgi, kui nende tegevuse kavandamine ja kontroll toimub vallavalitsuse nimetatud nõukogu poolt. (2) Valla poolt asutatud või tema osalusega ettevõtete, asutuste või muude organisatsioonide vallale kuuluvad osatähed ja aktsiad, samuti omanikutulu on vastavalt asutamislepingule ja põhikirjale mõne lõikes 1 nimetatud ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tiitlipärases valduses.
(1) Vallaeelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 1 (1¹) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (2) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. 2 (2¹) Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse eelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja –kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Finantskohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 2 (2²) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. 2 (2³) Vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu. (24) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulude katteks teeb riik eraldisi valla eelarvesse tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. (3) Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. (4) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Valitsus esitab eelarve tulude-kulude täitmise aruande volikogule igakuiselt. (2) Eelarve täitmise aastaaruanne vaadatakse läbi ja kinnitatakse koos majandusaasta aruandega käesoleva määruse § 52 lõikes 4 toodud tähtajaks ja avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. (2) Tegevusaruandes antakse ülevaade valla tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. (3) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad: 1) tegevjuhtkonna deklaratsioon; 2) neli põhiaruannet (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, netovara (omakapitali) muutuste aruanne); 3) raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldus; 4) aastaaruande lisad, mis peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatule; 5) eelarve tulude ja kulude täitmise aruanne; 6) reservfondi kasutamise aruanne. (4) Valitsus koostab majandusaasta aruande ja esitab volikogule kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 1. juuniks. (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel. (6) Majandusaasta kinnitatud aruanne koos audiitori järeldusotsusega esitatakse Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest ja Rahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.
Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarvesse selleks Rahandusministeeriumilt eraldatud summa piires.
(1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. (2) Valla eelarve kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (3) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (4) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks lisaeelarve(te) vastuvõtmisel.
Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks, esitades andmed reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega volikogu korralisel istungil.
(1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Vald osaleb ettevõtluses oma varaga. (3) Ettevõtluses osalemine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlikele aktidele.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduste alusel volikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Volikogu võib kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
Omavalitsused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite.
(1) Vallavara tiitlipärased valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja elanike tulundusühingutega reeglina üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise korras. (2) Kohaliku omavalitsuse nimel kirjutab lepingutele alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. (3) Vallavalitsuse nimel kirjutab lepingutele alla vallavanem või abivallavanem. (4) Ametiasutuse hallatavate asutuste juhid võivad sõlmida asutuse nimel lepinguid, kui see õigus on neile asutuse põhimäärusega või valla omavalitsusorganite mõne muu õigusaktiga antud, ja kui lepingutega võetavad varalised kohustused ei ületa antud asutusele vallaeelarves ettenähtud rahalisi vahendeid.
(1) Arengukava on Vasalemma valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi määratlev dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (2) Vallal peab olema kehtiv arengukava, mis hõlmab mis tahes eelarveaastal vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse valla raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel enne selle vastuvõtmist volikogus. Vallavalitsus korraldab arengukava eelnõu väljapaneku ja vähemalt ühe avaliku arutelu. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes “Harju Elu” ja valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Arengukava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kolm nädalat. Arengukava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit valla infolehes ja veebilehel. (4) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab valitsus koos oma seisukohaga volikogule. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (5) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab valitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. augustiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. Arengukava muutmise menetlemine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. (6) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (7) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.
(1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu seadustes ja teistes õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering on üldplaneeringu täpsustatud plaan valla haldusterritooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine vastavalt seadusandlusega kehtestatud tingimustele.
(1) Ehitustegevuseks vallas on maatükile (krundile) ehitiste või rajatiste püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja selle alusel kinnitatud muude maakasutuse plaanide ning ehitusprojektide alusel. Ehitustegevust vallas reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning volikogu poolt kehtestatud valla ehitusmäärusega. (2) Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad, samuti seada teistele omanikele kuuluvale kinnisasjale ehituspiiranguid.
(1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla haldusterritooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Seaduses sätestatud alustel ja korras on volikogul õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjades, valla ehitusmääruses või muudes volikogu määrustes ja otsustes.
(1) Vald võib astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd iseseisvalt või omavalitsusühenduste kaudu. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab volikogu. (3) Vald võib arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega nii Eestis kui ka välismaal. (4) Välissuhete korraldamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. (5) Volikogu liikmete ja valitsuse liikmete välislähetusele saatmise otsustab volikogu, kui see toimub valla eelarveliste vahendite arvelt.
(1) Põhimäärus või temas tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg eelneva lugemise vahel peab olema vähemalt 10 tööpäeva, väljaarvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päevast. (2) Põhimääruses käsitlemata ja lahkarvamusi esilekutsuvates küsimustes juhinduvad valla omavalitsusorganid kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, mis on ülimuslik antud põhimääruse ees.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 01. mail 2005. a.