(1) Määrusega kinnitatakse valla eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele ning kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on hooldatava hooldusvajaduse väljaselgitamise ajal Järva-Jaani vallas. (2) Hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks.
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1) hooldajatoetus on puudega ja toimetulekuraskustes isiku hooldajale antav rahaline toetus või teenus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades hindamisinstrumendi (lisa 1 “Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaaltoetuse määramiseks”) abil; 2) hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest, kuid ei või olla väiksem kehtivast sotsiaaltoetuste määrast; 3) klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 4) hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud isik, kes täidab seadustest ja käesoleva korra § 8 tulenevaid kohustusi; 5) hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 6) hindamisinstrument on küsimustik, mille abil on võimalik välja selgitada isiku hooldusvajadus.
(1) Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule vastavalt käesoleva määruse sätetele. (2) Hooldajatoetust makstakse puudega inimese, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud, hooldajale.
(1) Hooldusvajadus selgitatakse välja isiku hooldusvajaduse põhjalikul hindamisel hindamisinstrumendi abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni või arstliku ekspertiisi otsuse.
(1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava või asjast huvitatud isiku (edaspidi: pöörduja) esitatud kirjalik avaldus vallavalitsusele. Hooldajatoetuse taotlemise avalduse (lisa 2 „Avaldus hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks”) alusel algatatakse isiku hooldusvajaduse hindamine. (2) Avalduse võtab vastu ja korraldab selle registreerimise vallavalitsuse dokumendiregistris sotsiaalametnik. (3) Sotsiaalametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (nt. arstliku ekspertiisi otsust, rehabilitatsiooni plaani, geriaatrilise hindamise tulemusi vm. hindamise teostamiseks vajaminevaid dokumente). (4) Sotsiaalametnikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid.
(1) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalametnik hindamisinstrumendi. (2) Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. (3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt. (4) Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. (5) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Sotsiaalametnik on kohustatud sellest pöördujat koheselt informeerima.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. (2) Hooldusvajaduse sagedus ja kord selgitatakse välja pärast hindamisinstrumendi täitmist. (3) Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks. (4) Hooldajatoetust makstakse kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat kas ööpäevaringselt või igal ööpäeval. (5) Hooldajatoetus määratakse hooldatava tegeliku elukoha järgi.
Hooldaja kohustused on: 1) hooldada klienti vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 2) tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 3) võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest.
Hooldajaks ei määrata inimest: 1) kelle kohta on täidetud hindamisinstrument ja kes enda isiklikust hooldusplaanist lähtuvalt vajab ise hooldust; 2) kellele on määratud puuetega inimeste Sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue; 3) kes on piiratud teovõimega või alaealine; 4) kellel on hooldatava ees Perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
(1) Vallavolikogu sotsiaalkomisjon vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks vallavalitsusele, kes kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuste taotluse esitamise päevast. (2) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) § 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. (3) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumise päevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale välja sularahas vallamaja kassast või hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. (2) Hooldajatoetus makstakse välja hiljemalt viiendal päeval pärast vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumist. (3) Volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul võib hooldajale maksta lisakulude kompenseerimiseks ühekordset hooldajatoetust. (4) Hooldajatoetust ei maksta juhul, kui hooldatav elab peres ja ühel või mitmel pereliikmel on tema suhtes ülalpidamiskohustus vastavalt perekonnaseadusele.
(1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse: 1) vallavalitsuse korraldusega, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil; 2) hooldaja surma korral kuni uue hooldaja leidmiseni. (2) Hooldajatoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse vallavalituse korralduse alusel toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast. (3) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise.
(1) Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust. (2) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine vallavalitsuse korralduse alusel, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest. (3) Kui hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta vallavalituse süül, lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine otsusega, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(1) Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust. (2) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine vallavalitsuse korralduse alusel, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest. (3) Kui hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta vallavalituse süül, lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine otsusega, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(1) Hooldajatoetust, sh. ühekordset hooldajatoetust, makstakse järgmistes suurustes: 1) 18-aastase ja vanema puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelvalvet või hooldust ööpäevaringselt (sügav puue) 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 2) 18-aastase ja vanema puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul, kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust igal ööpäeval (raske puue) 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; (2) Hooldajatoetuse suurus kantakse hindamisinstrumendis sisalduvasse hooldusplaani. (3) Hooldajatoetuse asemel võib vallavalitsus määrata ka koduhooldaja, kes täidab isikliku hooldaja kohuseid vastavalt kehtestatud hooldusplaanile või hooldusplaanist tuleneva teenuse.
(1) Erandkorras võib hooldajaks määrata isiku, kelle kohta on täidetud hindamisinstrument, kui tema tervislik seisund seda võimaldab ja temale endale ei ole määratud hooldajat. (2) Volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul võidakse erandkorras hooldajatoetust eraldada määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. (3) Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Järva-Jaani valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid vallavalitsuse sotsiaalametnikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta hooldatavale eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti, vajadusel hindab sotsiaalametnik hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse. (2) Liigselt makstud hooldajatoetuse summad võib vallavalitsus tagasi nõuda.
Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele.
Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.
Määrus jõustub 01. aprillil 2005.a.