Käesoleva korraga sätestatakse Narva linna munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa hoonestusõigus hoonestamiseks soovi avaldanud isiku kasuks. Otsuse hoonestusõiguse seadmiseks võtab vastavuses Linnavara eeskirjaga ning Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ettepanekul vastu Narva Linnavolikogu.
Hoonestusõiguse seadmise korraldajaks on linnavalitsus. Hoonestusõigus seatakse linnavalitsuse korralduse alusel kas avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste alusel. Hoonestusõigus seatakse avalikul enampakkumisel juhul, kui ei ole kehtestatud lisatingimusi või kui lisatingimused on määratud lõplikena ning nende üle läbirääkimisi ei peeta. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.
Korraldus hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise väljakuulutamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: (1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viitega Asjaõigusseaduse sätetele; (2) maa suurus, asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, kinnistusregistri number; (3) hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suurus (enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise alghind); (4) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused, kui need on kehtestatud; (5) avaliku enampakkumise viis hoonestusõiguse seadmiseks (kirjalik, suuline enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine); (6) enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha;
Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korraldajaks on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi enampakkumise korraldaja).
Kuulutuse hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise kohta avaldab enampakkumise korraldaja 1 (üks) kuu enne enampakkumise läbiviimist vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes kohalikus ajalehes. Ajalehekuulutuses märgitavad andmed määrab enampakkumise korraldaja oma äranägemisel. Vastavasisulisi teateid ja kuulutusi võib täiendavalt ka muul viisil levitada. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: (1) enampakkumise korraldaja; (2) enampakkumise läbiviimise viis; (3) maa asukoht, suurus ja katastritunnus, kinnistusregistri number; (4) katastriüksuse sihtotstarve; (5) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; (6) hoonestusõiguse seadmise tingimused ja tähtaeg; (7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ja tasumise kord; (8) hoonestusõiguse lisatingimused, kui need on kehtestatud; (9) pakkumiste esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis; (10) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise tingimustega tutvumise aeg ja koht; (11) dokumentide loetelu, mis tuleb esitada enampakkumises osaleda soovijail; (12) aeg, mille jooksul tuleb sõlmida leping ning sanktsioonid hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimata jätmise puhul käesoleva Korra punktis 39 sätestatud tähtaegadel.
Kolmandatel isikutel on õigus esitada vaie enampakkumise läbiviimise kohta 3 (kolme) kalendripäeva jooksul hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise läbiviimise kuulutuse avaldamise kuupäevast. Enampakkumise korraldaja vaatab vaided läbi ning teeb oma otsuse 5 (viie) kalendripäeva jooksul vaide laekumise kuupäevast kirjalikult teatavaks vaide esitanud isikule. Enampakkumise ärajätmisel avaldatakse vastav kuulutus samades ajalehtedes, kus oli avaldatud enampakkumise läbiviimise kuulutus.
Enampakkumisest võivad osa võtta füüsilised isikud isiklikult või esindaja kaudu ning seaduses sätestatud registrisse kantud avalik-õiguslikud juriidilised isikud: (1) kelle enampakkumisel osalemine ei ole vastuolus seaduse või muude haldusaktidega; (2) kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha; (3) kes on andnud kirjaliku nõusoleku enampakkumise läbiviimise tingimuste kohta.
Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: (1) enampakkumise korraldamise ja läbiviimisega seotud isikud, samuti isikud, kelle pädevusse kuulub ostja kinnitamine; (2) käesoleva Korra punktis 8. 1 nimetatud isikute lähisugulased ja hõimlased, kellena käsitletakse Korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud isikuid; (3) isikud, kellel on linna eelarve ees võlgnevusi üüri, kommunaalmaksete või maksude osas; (4) juriidilised isikud, kelle juhatuse või nõukogu liikmeteks on isikud, kes osalevad või on osalenud juhatuse või nõukogu liikmetena teiste juriidiliste isikute tegevuses, kes on tekitanud linna varale hüvitamata kahju või kellel on võlgnevusi linna eelarve ees; (5) juriidilised ja füüsilised isikud, kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimise või pankrotimenetlus; (6) isikud, kelle süül on esialgne enampakkumine antud vara osas nurjunuks tunnistatud.
Hoonestusõiguse seadmise enampakkumises osaleda soovijal tuleb esitada enampakkumise korraldajale enampakkumise läbiviimise kuulutuses märgitud tähtajaks kirjalik avaldus. Avalduses tuleb märkida: (1) füüsilisest isikust pakkuja puhul - nimi, perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg), juriidilisest isikust pakkuja puhul – nimetus, asukoht ja registrikood; (2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; (3) õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta; (4) kohtu õiend selle kohta, et juriidilise isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- või sundlikvideerimise menetlust; (5) viimase 6 kuu majandustegevuse aruanne; (6) kirjaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise korral: 1) hoonestusõiguse eest pakutava aastatasu suurus (sõnadega); 2) pakkumise esitaja allkiri, enampakkumisel osaleva juriidilise isiku puhul allkiri ja esindaja volitusi tõendav dokument.
Taotleja lisab esitatud avaldusele krediidiasutuse poolt tõendatud maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha sissemaksmise kohta.
Hoonestusõiguse aastatasu suuruse määrab linnavalitsus tulenevalt maamaksu määrast või vajadusel viib maa maksumuse määramiseks läbi erakorralise hindamise.
Hoonestusõiguse aastatasu määr kehtestatakse olenevalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmises korras: (1) ärimaa puhul – 10% ulatuses maamaksu määrast; (2) tootmis- või transpordimaa puhul - 8% ulatuses maamaksu määrast; (3) katastriüksuse muu sihtotstarbe puhul - 5% ulatuses maamaksu määrast;
Osavõtutasu kehtestatakse 5% ulatuses hoonestusõiguse seadmise aastatasust, kuid mitte rohkem kui 1600 eurot ja mitte vähem kui 65 eurot. Osavõtutasu ei tagastata ja sellega kaetakse enampakkumise läbiviimise kulud. Tagatisraha suurus ei tohi olla suurem kui 50% hoonestusõiguse seadmise aastatasu algsummast. Lepingu sõlmimisel tasaarvestatakse enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha hoonestusõiguse tasuga, ülejäänud osalejatele tagastatakse tagatisraha 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast. Juhul, kui enampakkumine on tunnistatud nurjunuks enampakkumise läbiviija poolt enampakkumise läbiviimise protseduuri rikkumise tagajärjel, tagastatakse kõigile enampakkumisel osalejatele nende poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul enampakkumise nurjunuks tunnistamise kuupäevast.
Enampakkumise korraldaja moodustab enampakkumise läbiviimiseks oma haldusaktiga vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon), nimetab selle esimehe ja liikmed. Komisjon kindlustab enampakkumise protseduuri protokollimise.
Enampakkumisel osalejate registreerimine toimub vahetult enne enampakkumise algust. Kõik osalejatena registreeruda soovijad peavad esitama käesoleva korra punktides 9 ja 10 nimetatud dokumendid. Osavõtutasu ja tagatisraha peavad olema tasutud enne enampakkumise algust. Nõutavaid dokumente mitteesitanud isikuid enampakkumisele ei lubata. Kui enampakkumisele ei ilmunud ükski pakkuja, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
Igale enampakkumisel osalejana registreeritud isikule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.
Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja protokollijat.
Enampakkumise ajal on kõik osalejad ja kohalviibijad kohustatud alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste esitamise korda, teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu. Enampakkumise sammu määrab komisjon.
Enne enampakkumise algust on komisjonil kõigi osalejate nõusolekul õigus suurendada enampakkumise sammu. Ettepaneku sammu suurendamiseks võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja.
Enampakkumine algab alghinna väljakuulutamise ja haamrilöögiga. Pakkumise suurendamisest annab enampakkumisel osaleja enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse vastaval pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.
Enampakkumise läbiviijal on õigus: (1) teha osalejale või kohalviibijale enampakkumise korra esmasel rikkumisel märkus; (2) teha osalejale või kohalviibijale enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel ettepanek lahkuda enampakkumise läbiviimise ruumist; (3) enampakkumine peatada, kui osalejad või kohalviibijad oma käitumisega segavad enampakkumise läbiviimist; (4) jätkata enampakkumist peale korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek kuulutada enampakkumine nurjunuks.
Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima hoonestusõiguse aastatasu pakkumise kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks kuulutatakse isik, kes on pakkunud kõrgeimat hoonestusõiguse aastatasu.
Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik. Ümbrikule peab olema märgitud, millise kinnisvara osas pakkumine tehakse. Pakkumised esitatakse vastavalt enampakkumise läbiviimise korrale. Enampakkumise läbiviija registreerib pakkumised saabumise järjekorras.
Komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal ja kohas. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamise protseduur on avalik ja selle juures võib viibida pakkumise teinud isik. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui esitatud pakkumisi käsitletakse käesoleva Korra punktis 25 nimetatud pakkumistena, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta nimetatud nõuetele, ei arvestata ning enampakkumisele ei lubata ning selle kohta tehakse märge protokolli. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge mitteosalemise põhjuse kohta.
Enampakkumise võitjaks tunnistatakse osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Juhul, kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi vastavalt käesolevas Korras sätestatud suulise enampakkumise protseduurireeglitele, kusjuures alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim hind. Nimetatud juhul enampakkumise osavõtutasu ei kehtestata.
Hoonestusõiguse seadmine toimub eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui linnavalitsus kehtestab lisatingimused, mille suhtes ta peab otstarbekaks pidada läbirääkimisi.
Eelläbirääkimistega pakkumisel kohaldatakse käesoleva Korra kirjaliku avaliku enampakkumise läbiviimise korda reguleerivaid sätteid, arvestades eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise erisusi.
Pakkumisi hindab Narva Linnavalitsuse linnavara komisjon (edaspidi linnavara komisjon).
Pakkumistega ümbrikud avab Narva Linnavalitsuse linnavara komisjon. Nimetatud nõuetele mittevastavaid pakkumisi ei arvestata. Pakkumiste avamise protseduur ja laekunud pakkumised kantakse protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija.
Linnavara komisjoni otsusel kutsutakse läbirääkimistele käesoleva Korra ja enampakkumise kuulutuse nõuetele vastavad pakkumised esitanud pakkujad.
Nõuetekohased pakkumised esitanud pakkujaga või pakkujatega viib läbirääkimised läbi linnavarakomisjon. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ja nende vastavust kehtestatud nõuetele.
Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse aastatasu ja kõigi lisatingimuste kohta. Lõplikus pakkumises peab pakkuja kinnitama oma pakkumist hoonestusõiguse aastatasu kõigi lisatingimuste kohta vastavuses esialgselt avaldatud pakkumisega.
Lõplike pakkumiste hindamisel kõigi kehtestatud lisatingimuste, pakutud hoonestusõiguse aastatasu, investeeringute suuruse ning hoonestusõiguse seadmise eesmärki arvesse võttes määrab linnavara komisjon parima pakkumise. Linnavara komisjonil on õigus määrata ka suuruselt järgmine pakkumine.
Pakkujal on õigus linnavara komisjoni otsuse peale edasi kaevata seaduses sätestatud korras.
Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud pakkumiste läbivaatamise lõpetamisel esitab linnavara komisjon need koos oma järeldusotsusega Narva Linnavalitsusele enampakkumise võitja kinnitamiseks. Läbirääkimiste lõpetamisest peab linnavara komisjon kirjalikult teavitama kõiki enampakkumisel osalenuid.
Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. Õigusakt hoonestusõiguse seadmise enampakkumise võitja kinnitamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) aadress, katastritunnus, kinnistusregistri osa number, suurus ja kinnisvara sihtotstarve; 2) juriidilise isiku võitjaks tunnistamisel – nimetus, äriregistri kood, juriidiline aadress; füüsilise isiku võitjaks tunnistamisel – nimi, perekonnanimi, isikukood ja aadress; 3) hoonestusõiguse tähtaeg; 4) hoonestusõiguse aastatasu suurus; 5) hoonestamise tähtaeg; 6) trahvisanktsioonid; 7) muud lisatingimused; 8) haldusakti edasikaebamise tähtaeg ja kord.
Enampakkumine loetakse nurjunuks: (1) kui enampakkumisele ei laekunud ühtegi nõuetekohast pakkumist; (2) kehtestatud nõuetele vastavate pakkumiste puudumisel ja kõigi vajalike dokumentide mitteesitamisel; (3) suulisel enampakkumisel rikuti korduvalt enampakkumise läbiviimise korda, seoses millega oli enampakkumise läbiviija sunnitud enampakkumise katkestama; (4) enampakkumise protseduuri rikkumisel enampakkumise läbiviija poolt; (5) suulisel enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud osaleja keeldus allkirja andmisest selles, et ta kohustub 1 (ühe) kuu jooksul sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu; (6) suulisel enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud osalejale järgnev osaleja keeldus allkirja andmisest selles, et ta kohustub 1 (ühe) kuu jooksul sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu; (7) kui komisjonil on kirjalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel tekkinud konfidentsiaalsusnõude mittetäitmise kahtlus; (8) eelläbirääkimistega pakkumisel erinevad lõplike pakkumiste summad algpakkumisest ülepoolel pakkumise osalejatel.
Juhul, kui hoonestusõiguse seadmise enampakkumise võitja ei sõlmi ühe kuu jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise õigusakti jõustumise hetkest hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingud, on enampakkumise korraldajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja viia läbi korduv enampakkumine. Sellisel juhul enampakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha tagastamisele ei kuulu.
Enampakkumise võitja põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus oma õigusaktiga anda hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks lisatähtaja, mis ei tohi ületada 1 (ühte) kuud.
Enampakkumise teistkordsel läbiviimisel on linnavalitsusel õigus muuta enampakkumise läbiviimise tingimusi.
Narva linna elanike huvides on Narva Linnavolikogul õigus võtta vastu otsus hoonestusõiguse seadmiseks ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta konkreetse füüsilise või juriidilise isiku kasuks sotsiaal-, ravi-, haridus-, mittetulundus-, kultuuri- ja infrastruktuuri objektide rajamiseks. Otsuses peavad olema märgitud kõik hoonestusõiguse seadmise tingimused.
Narva Linnavalitsusel on õigus võtta vastu otsus hoonestusõiguse seadmiseks ilma avaliku enampakkumise läbiviimiseta selle maa suhtes, mille osas on varem vähemalt 2 (kaks) korda enampakkumine tunnistatud sooviavalduste puudumise tõttu nurjunuks.
Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse notariaalselt tähtajaga alates 50 kuni 99 aastaks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu kirjutab linna nimel alla linnapea. Notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid, samuti peab lepingus olema fikseeritud maa esialgne seisukord.
Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu sisse osade kaupa kaks korda aastas järgneva perioodi avansilise maksena 1. juuliks ja 1. jaanuariks. Juhul kui periood on väiksem kui pool aastat, arvutatakse hoonestusõiguse tasu proportsionaalselt päevade arvuga, lähtudes hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud hoonestusõiguse aastatasust. Hoonestusõiguse aastatasu osamaksete tähtaegasid saab määrata (muuta) poolte kokkuleppel. Tasu maksmise kohustus saabub hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.
Hoonestusõiguse aastatasu mittetasumise või mitteõigeaegse tasumise puhul maksab hoonestaja viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Hoonestajast mittesõltuvate asjaolude tekkimisel ning tema põhjendatud taotluse alusel võib Narva Linnavalitsus linnavarakomisjoni ettepanekul vastu võtta otsuse hoonestusõiguse tasu vähendamise või hoonestusõiguse aastatasust vabastamise kohta mitte kauemaks kui üheks aastaks ja seda vaid juhul, kui pooled olid selles hoonestusõiguse seadmisel AÕS § 254 lg 3 sätteid järgides kokku leppinud.
Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama lepingupoolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamiseks maa omaniku kasuks reaalservituudiga ning reaalservituudi suuruse muutmise kohta, samuti kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemise kohustust. Maa omaniku kasuks reaalservituudiga koormamise kohta tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse seadmise osas märkida hoonestusõiguse tasu sissemaksmise kohustus.
Detailplaneeringu puudumisel ja selle ettevalmistamisel hoonestaja poolt ei tohi lepingu alusel üleantud maatükid olla vähendatud või suurendatud. Kui detailplaneeringu ettevalmistamisel muutub katastriüksuse sihtotstarve ja hoonestusõiguse aastatasu väheneb, tasub hoonestaja enampakkumise tulemuse alusel määratud hoonestusõiguse aastatasu. Juhul, kui katastriüksuse sihtotstarve muutumisel suureneb hoonestusõiguse aastatasu, tehakse hoonestusõiguse seadmise lepingusse vastav märge hoonestusõiguse aastatasu suuruse muutmise kohta.
Juhul, kui maa omaniku nõusolekul muutub katastriüksuse sihtotstarve, on hoonestaja kohustatud viivitamatult tegema oma kulul maakatastris ning kinnistusregistri vastavates osades nõutavad kanded.
Hoonestusõiguse seadmisel on hoonestusõiguse seadmise korraldajal õigus tulenevalt maa maksumäära suurenemisest nõuda hoonestusõiguse tasu suuruse muutmist. Tasu suuruse muutmise nõue võib olla esitatud mitte varem kui 3 (kolme) aasta möödumisel hoonestusõiguse tekkimise hetkest ja teistkordselt 3 (kolme) aasta möödumisel viimasest tasu suurendamise momendist. Tasu suuruse nõude tagamiseks peab kinnistusregistri hoonestusõiguse osas olema tehtud märge, mis vastab reaalservituudi järjekorranumbrile registris.
Hoonestaja poolt tehtud maa parendus, mille tagajärjel maa maksumäär suurenes, ei saa olla aluseks hoonestusõiguse aastatasu suurendamisel.
Hoonestaja on kohustatud ehitama hoonestusõiguse seadmise tingimustes nimetatud hooned hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud tähtajaks. Hoonestuskohustuse tähtaja mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise eest määratakse hoonestajale trahv alates 1 kuni 5 hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas. Trahvi tasumine ei vabasta hoonestajat lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kui hoonestaja ei täida hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatud tingimusi, sealhulgas heakorrastamise kohustust, on hoonestusõiguse seadmise korraldajal õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse kandmiseks omaniku nimele Asjaõigusseaduse § 2441 sätestatud korras või lepingust taganeda, seejuures on omanikul õigus nõuda hoonestajalt kuni 5 hoonestusõiguse aastatasu suurust hüvitist.
Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek ja see tingimus peab olema kantud kinnisturaamatusse. Nõusoleku andmise tingimuseks on, et hoonestusõiguse omandaja võtab üle kõik omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped.
Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek ja see tingimus peab olema kantud kinnisturaamatusse.
Kui hoonestusõiguse omandaja tagab (annab tagatise), et hoonestusõiguse seadmisel võlaõiguslikus kokkuleppes sätestatud hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja kõiki hoonestusõiguse sisust tulenevaid kohustusi täidetakse ka edaspidi nõuetekohaselt, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.
Hoonestusõiguse seadmisel ei kanna hoonestusõiguse seadmise korraldaja vastutust ehitusloa saamise või koormatava maa puuduste eest.
Hoonestusõiguse lõppemisel muutub ehitis maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus hoonestusõiguse seadmise korraldajalt nõuda ehitise äravedamise õiguse kaotamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Hoonestusõiguse seadmise korraldaja võib esitada ehitiste väljaviimise nõude ainult juhul, kui vastavalt kinnitatud planeeringukavale on ette nähtud maakasutuse muutus või uus hoonestus.
Kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise üle teostab Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet. Kontrolli käigus viiakse läbi vaatlusi, mille tulemused fikseeritakse kirjalikult. Juhul, kui täitmise käigus on mõne hoonestusõiguse seadmise lepingu punkti täitmine oluliselt raskendatud, võib poolte kokkuleppel ja Narva Linnavalitsuse otsustuse alusel lepingutingimusi muuta mitte rohkem kui kaks korda, järgides antud Korras sätestatud nõudeid, või hoonestusõigus lõpetada.
Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste muutmisel maksab hoonestaja omanikule enne vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimist hüvitist ühe aastatasu suuruses. Hoonestusõiguse ennetähtaegsel lõpetamisel hoonestaja algatusel maksab hoonestaja omanikule enne vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimist hüvitist kuni viie hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas.
Hoonestusõiguse lõpetamine toimub Asjaõigusseaduses sätestatud korras. Hoonestusõiguse lõpetamisel hindab Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet maa seisukorda. Maa seisukorra halvenemisel nõuab Narva linn hoonestajalt täiendavat hüvitist.
Hoonestaja suhtes käesolevas Korra punktides 52, 59 ja 60 ettenähtud sanktsioonide rakendamise või mitterakendamise otsus peab olema põhjendatud. Vastava otsuse võtab linnavarakomisjoni ettepanekul vastu Narva Linnavalitsus.
Käesolev määrus jõustub selle vastuvõtmise hetkest.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]