Redaktsioonide võrdlus

(1) Eeskiri määrab kindlaksJäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korrakorraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus Kuusalu vallavallas (edaspidi Vallavald) haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad valla haldusterritooriumil. (2) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kuusalu vallas puhas ja tervislik elukeskkondEeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendadavähendamine, jäätmete koguseidtaaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning soodustada jäätmete taaskasutamistjäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine. (3) Jäätmehooldust Kuusalu vallas korraldab Kuusalu Vallavalitsus oma haldusterritooriumil Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (edaspidi Vallavalitsus4) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktideleTeavet Kuusalu valla jäätmehoolduse kohta saab Kuusalu valla kodulehelt https://www.kuusalu.ee/

Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: (1) jäätmed on vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. (2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. (4) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiseltJäätmehoolduse arendamist ja omadustelt samalaadsed jäätmed. (5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Biolagunevad jäätmed on: 1) aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse (200201); 2) kodumajapidamises tekkinud toidu- ja köögijäätmed (200108). (6) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas. (7) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. (8) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid. (9) taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks. (10) vanametall kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. (11) vanapaber ja papp puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp. (12) riskijäätmed on lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust. (13) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a rehvid jne). (14) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. (15) jäätmetekitaja on isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. (16) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. (17) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. (18) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. (19) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. (20) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. (21) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. (22) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. (23) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja poolt jäätmekäitleja või jäätmevedajaga sõlmitud leping jäätmete käitlemiseks piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või jäätmete suhtes, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. (24) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete teenuse osutamiseks. (25) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. (26) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. (27) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. (28) keskkonnajärelevalve asutus on keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud. (29) veopiirkond –

(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda „Jäätmeseadusest”Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, käesolevastkui eeskirjast ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetestei tulene teisiti. (2) Iga tegevuse juuresEeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mille käigus võib tekkida jäätmeidsealhulgas paber ja kartong, tuleb lähtuda jäätmekäitlushierarhiast. (3) Jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigistklaas, hulgastmetallid, päritolustplast, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise

(Korraldatud jäätmeveo teenuse rakendamisel tuginetakse järgnevatele eesmärkidele: 1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Territooriumi haldaja kinnisasjal on kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. (hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega; 2) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. (jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine; 3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahaldusejäätmete taaskasutamine korduskasutuseks ettevalmistamise ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetestringlusesse suunamise prioriteediga. (4) Jäätmetekitaja ja –käitleja peab oma tegevuse lõpetamisel kõik ettevõttes tekkinud käitlemata tava- ning ohtlikud jäätmed andma üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki meetmeid, et välistada tegevuse lõpetamisest tingitud reostuse teket.

(1) Jäätmevaldaja kohustused 1Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada. (4) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmelubaõigust omavale isikule. 2 (6) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetegaJäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud

(1) Jäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutuse kindlustamiseks tuleb neid koguda liigiti ehk sorteerida. 1) Segaolmejäätmed tuleb viia läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedale asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse-käitlust kinnisasjal ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. 2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamisehoonestusõiguse alal korraldab jäätmevaldajaselle omanik, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korraltäites jäätmevaldaja ülesandeid. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse kui jäätmekäitleja pakub vastavat teenust. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmed vastavalt paragrahvi 2 lõikele 8. Suurjäätmed tuleb paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Lisaks võib suurjäätmeid viia ka Kiiu jäätmejaama. (3) Jäätmete kogumisel tuleb koguda omaette olmejäätmeid. Olmejäätmete mahutisse ei tohi pannaJäätmevaldaja on kohustatud: 1) tule- ja plahvatusohtlikkeliigiti koguma enda valduses olevaid

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldiJäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas. (2) OhtlikkeTekkekohal tuleb koguda jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsiliigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav. metallid (20 40); 4) Ohtlikud jäätmedklaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed20 03); 8) paber- ja kartongpakendid (15 01)

(1) Elektri-Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapidvigastusteta, elektripliididtagamaks ohutuse keskkonnale, pesumasinadjäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja teleridtema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. (2) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaamaKogumismahutina võib kasutada: 1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, viia jäätmekäitluskohtamida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (põhiliselt 1100, jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule

(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldiKuusalu valla veebilehel välja toodud jäätmejaamades ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti) võikogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda jäätmejaamas, lepingu alusel jäätmekäitlejale või vastavat jäätmeluba omavale isikule. (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (4) Pakendimahuti asukohad määrab Vallavalitsus. Nõuded pakendimahutile ja pakendimahuti märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed mahuti valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega.rahvastikuregistri andmetel Kuusalu valla territooriumil asuvate papi ja paberi, pakendijäätmete ning teiste liigitikoguvate jäätmemete kogumismahutite asukohad on ära toodud Lisas 4vallas elavad elanikud. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2ja see asub tiheasustusalal. (6) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, Koostöös vallavalitsusega

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohtaValla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kõigile kehtestatud nõuetele vastav kompostimineJäätmevaldaja on lubatud oma kinnistu piirideskohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (3) Kompostitav materjal tuleb paigutadaKorraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, ladustadasealhulgas tulemuslikkus ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliseltvajadusel käitluskohad, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut

(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadusKorraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood): 1) segaolmejäätmed (20 01); 2) paberi- ja neist tulenevad õigusaktidkartongijäätmed (20 01); 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08) 2023-01-1212:56:07Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus eemaldatud topelt punktid Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Kuusalu algtekst-tervikteksti. (2) Loomsed jäätmed tuleb üle anda ToiduVallavalitsusel on õigus liita korraldatud jäätmeveoga järgnevad täiendavad jäätmeliigid: 1) biolagunevad aia- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. haljastujäätmed (20 01); 2) suurjäätmed (20 07); 3) Surnud lemmikloomapakendid (15 01; 01); 4) tekstiilijäätmed (20 01 10, kes ei surnud nakkushaigusesse20 11); 5) ohtlikud jäätmed (20 01* jäätmed, võib matta oma kinnistule

(1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmeveolepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. (3) Mahutid võivad ollaKorraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt. (4) Mahuteid korrastabtekkekohal liigiti kogumise ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentniküleandmise tingimused määrab vallavalitsus, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisitilähtudes § 11 sätestatust. (5) Jäätmekogumisvahend peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Kogumisvahendisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda, ilmastiku (sh tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid. (6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (7) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada 2023-01-1213: 1) käsitsi teisaldatavaid (näiteks 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid) kaanega ning haaratavaid väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 2) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada jäätmekäitluskohta; 3) kompaktoreid. (8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada jäätmemahutitel selgelt arusaadava märgistusega kleebiseid mõõduga minimaalselt 15 x 30 cm ja võimalusel valida jäätmemahutite värvid alljärgnevalt

(Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest: 1) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Vallavalitsuse loaljäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja tingimustel. (nende üle arvestuse pidamine; 2) Kuni 370 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 10 meetri. Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (3) Ratasteta mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt. (4) Ligipääsuteed kõikidele mahutitele, sh käsitsi teisaldatavatele mahutitele, peavad olema piisava kandevõimegajäätmete kogumine ja tasased. Ligipääsuteed peavad olema vähemaltvedu; 3,5 meetrit laiad. (5) Tühjenduskohal peab vaba kõrgus olema vähemalt 8 meetrit

(1) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada kogumisvahenditesse paigutatud jäätmeidKui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõteon vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja jäätmeid kogumisvahendisse paigutanud isik. (2) Jäätmekäitleja ei ole kohustatud tühjendama kogumisvahendeid, kuikäitlemise õigus: 1) mahutilejäätmevedaja ei ole tühjenduspäeval tagatud nõuetekohane juurdepääs. Sellistel juhtumitel peab jäätmevaldaja võtma esimesel võimalusel kasutusele meetmed juurdepääsu loomiseks mahutile ja kandma kulud seoses täiendava tühjendamisteenuse osutamisegaesitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud; 2) mahutitjäätmevedaja ei saa jäätmete kokkupressimiseole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) on rikutud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid; 4) on rikutud hankelepingu tingimusi; 5) muudel tingimustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu

Kuusalu valla territoorium(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. (2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete; 3) kogumismahuti käsitranspordi eest 30 m ja 10 m kauguselt vastavalt § 8 lg 8 sätestatule; 2023-01-1213:30:50Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus viitamises Riigi Teataja § 10 lg 3 alusel. 4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m; 5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel; 6) muudel korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud juhtudel. (3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja esitatud arvetele. (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja arvatud Palapannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, Kolgukogumiskotile või suurjäätmetele, Tõreskaon jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. (5) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda tühisõidu tasu ehk jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral. Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata

(1) Teenuste kontsessiooni korraldatudJäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Kuusalu Vallavalitsus juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatustteenustasusid. Kuusalu Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostadaJäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnasjäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel. (2) Teenuste kontsessiooni pakkumiste hindamiseks moodustatakse Kuusalu Vallavalitsusekorraldusega töörühmJäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. (3) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas Erandkorras on vallavalitsusel õigus muuta teenustasu: 1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 aluselJäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaJäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. (3) Asjaolu, kas Kuusalu Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte,Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemiseletohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras. (4) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvatVallavalitsusel on õigus seada piiranguid lisateenuste hindadele. Jäätmeveolepinguga mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud sagedusele ja lisale nr 1.

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) 20 01 01 – paber ja kartong; 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 3) 20 01 08 ja 20 02 01 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed (selles ulatusesjäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse); 4) 20 03 07 – suurjäätmedkes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustesliitumise kohustustest on vabastatud isikud, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmedkellel on keskkonnakaitseluba või vastavad käesoleva eeskirja §-le 21. 2023-01-1213:32:21Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus viitamises Riigi Teataja § 10 lg 3 alusel.

(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik, kinnistu valdajaJäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või mahutihaldaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kuludtegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. (2) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine: 1) ühe- ja kahepereelamud hajaasustusalal – vähemalt üks kord 12 nädala jooksulJäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, tingimusel, et tagatakse biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine ja sellega välditakse haisu teket; 2) ühe- ja kahepereelamud tiheasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksulkas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte. (3) Soovituslik mahuti suuruse ja tühjenduse tabelJäätmevaldaja on esitatud lisas 1korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimist ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.

Jäätmekäitluskoha(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määrab vallavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid. (jäätmeseaduse § 66 lõige 13) riigihangete seadusesJäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud korrasnõuetest. (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise teatise, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutamise üle otsustab vastav ametnik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb teavitada vallavalitsust hiljemalt 30 päeva jooksul.

(1) JäätmevaldajalVeopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorrasvallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseksjäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui: 1) kui, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil. Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik)olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks lugeda ajavahemik 1.oktoobrist oktoobrini. Jäätmevaldaja võib hooajalist mitteliitumist taotleda kuni 30

Jäätmevaldajad võivad(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) kui biojäätmete kompostimine ja/või üleandmine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul; (2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus. (3) Muude liigiti kogutavate jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteidmahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel. (4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis teenindavad külaon tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, aiandusühistut või mitut kinnistutsamuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks. Ühise mahuti kasutajad (5) Kogumismahuti suuruse valikul

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamison kohustatud: 1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutminemis on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentidesvälja toodud tingimustel. (korraldatud jäätmeveo hanke lepingus; 2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmiminekoguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete

(1) Vedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusidOhtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (2) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid vallavalitsuse ettepanekul vedajaga kokkuleppe alusel või vedaja põhjendatud taotluse alusel juhulOhtlike jäätmete kogumisel, kui ilmnevad objektiivsed asjaoludsäilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, mis oluliselt mõjutavadvältides erinevate ohtlike jäätmete kogumisesegunemist, vedamisetervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või käitlemise kulusidkõrvaldamist

(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähendusesPakendimaterjali liigid on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) muu materjal. (toiming2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Avalike pakendijäätmete konteinerite info on leitav Kuusalu valla kodulehelt. (3) Pakendi, mida vedaja jäätmevaldajale osutabmillele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. LisateenusegaMüüja peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüvepakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga

(1) Vallavolikogul on õigus vedajalt ennetähtaegselt võtta ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks seadusesEraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või lepinguga ettenähtud juhul, sealhulgas lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole pöördunud pakkumiskutse dokumentides esitatud tähtaja jooksul vallavastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks vallavalitsuse poole; 2) vedajapuhas ning ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist 5tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (viie) päeva jooksul alatestäpsem info Kuusalu valla elanikele kasutamiseks mõeldud jäätmejaamade ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) vedajakogumiskohtade kohta

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid)Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine)neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire selle omaniku kokkuleppeta. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid. (2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeidSuurjäätmed saab üle 1 m3 päevasanda korraldatud jäätmeveo raames või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja I peatüki nõuetest. viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (3) Kui ehitamise käigustekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vallavalitsuse keskkonnapeaspetsialistiga. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik ka jäätmeluba ning jäätmekäitleja registreerimistõend.Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus

(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldajaProbleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui temaElektri- ja ehitusettevõtjaelektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmedviia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (3) Ehitise omanikElektri- ja elektroonikaseadmete tootja on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanikkohustatud korraldama tema valmistatud, kinnistu omanikedasi müüdud või hoonestusõiguse omaja

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohalMetallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustestJäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupaMetallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseksantakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmedvastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivadLiigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul. (2) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuses kortermajade, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju terviseleüksik- ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimisturidaelamu kinnistutel ja Vabariigi Valitsuse 6hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 välja toodud tingimustele. aprilli 2004. a määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad (3) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada biojäätmete kohtkompostimist: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jneaia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas

(1) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiuTervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, hoolduskuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja. (edaspidi3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarjäätmedveterinaarteenuse osutamisel kohustatud: 1) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Kuusalu vallakoguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu- jäätmete õige kogumise, hoolekandemis vastab käesoleva eeskirja § 32 sätestatud nõuetele; 2023

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmedTervishoiuasutuse, mida ei ole võimalik taaskasutadakes osutab tervishoiuteenust inimesele, s.h koristusjäätmed. (2jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) Olmejäätmedjäätmete kogumiskoht tuleb pakkida tekkekohas jäätmekottirajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, mis suletakse enne mahutisse paigutamist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadessevarjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool. (kahjurputukad; 3) Väiksemad jäätmekotidjäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmete kogumiskohas

(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (amputeeritud kehaosad2) Ehitus- ja elundidlammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, vananenud verekotid veregalakid, verekomponendidlahustid, vereülekandesüsteemidliimid jne); 2) puit 3) klaas; 4) pakend; 5) metallid; 6) püsijäätmed (tellised, verine või niiske sidumismaterjalplaat, aspiratsioonitorud

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõeladOhtlikud ehitusjäätmed, skalpelliteradvälja arvatud saastunud pinnas, ampullikilludtuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jmsmis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Teravad ja torkivadOhtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad muuhulgas ka: 1) asbesti sisaldavad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse; 2) värvi-, millel on punane markeering "Teravadlaki-, liimi- ja torkivadvaigujäätmed; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed

(1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millelPlastijäätmed on markeering "Nakkusohtlikudtekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotidmis tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. (3) Nakkusohtlikud jäätmed tulebüle anda sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ühe nädala jooksuljäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloosKlaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, viirushepatiitautoklaas, HIV jt)klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse. (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud raviBioloogiliselt mittelagunevad aia- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). (2) Radioaktiivsed jäätmedhaljastujäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutustekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. (4) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda radioaktiivsete jäätmete jäätmekäitlejaleüle nõuetekohasesse kogumiskohta. (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a. jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed". (3) Tsütostaatikumid pakitaksePuidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed". (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakseanda need üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikulenõuetekohasesse kogumiskohta. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (52) Füüsilised isikud saavad ravimijäätmed viia apteeki ja jäätmejaamaKeemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmedTekstiilijäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisestolmejäätmest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. (3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka kogutavad jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmekirjeldus. (42) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlasTekstiilijäätmed, kust need antaksemida ei ole võimalik üle jäätmelubaanda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägidEttevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule. (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millelEranditena on vastavad märgistusedlubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed"Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutusToiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse. (3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on: 1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (4nt marutaud, koerte katk vm)

(1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi. (koos- või eraldiasuvad2), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääsed närilised ega putukad; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrandpiisavas koguses ja uks peavad olema siledadmahuga kogumismahuteid, pragudetamis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, tehtud kerget puhastamist võimaldavastsegaolmejäätmete

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskohaAvalikel puhkealadel ja selle vahetu ümbruse korrastamaveekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Kuusalu valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohtatäites jäätmevaldaja kohustusi, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuetetagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhooldusenende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja omaseire kava koostamise kohtaleviku vältimise

(1) Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korrasJäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldabKalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Vallavalitsuse ettekirjutuse aluselliigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja ei täida lõikes 2 toodud kohustust Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, korraldab jäätmetebioloogiliselt mittelagunevad aia- ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kululhaljastujäätmed ning segaolmejäätmed. (53

(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseaduseleKäesoleva eeskirja paragrahvides 23–42 nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta. (2) IsikTeave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusestkogumiskohtadest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. (3) Kõik füüsilisedkogumisringidest ning jäätmejaamade ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmisekogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid ühe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmiselavaldatud Kuusalu valla veebilehel

Kinnitada järgmised määruse lisad: (1) Lisa 1Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025. Soovitatavad jäätmemahutite suurusedaastaks vähemalt 55% ja 2030 vähemalt 60% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning minimaalsed tühjendussagedusedelanikkonna jäätmetele; korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega. (2) Lisa 2Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2025 vähemalt 65% ja aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumine. Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks; Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos vallavalitsusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. (

(1) Tunnistada kehtetuksJäätmehoolduse arendamist Kuusalu Vallavolikogu 31vallas korraldab vallavalitsus.03.2005 määrus nr 13 “Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri”. (2) Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 31.06.2005 määrus nr 18 “Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend”. (3) Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 22.02.2006 a määruse nr 10 „Kuusalu korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade kehtestamine” (4) Määrus jõustub 05.11. 2012. (5) Määrust rakendatakse 05.11. 2012. (6) Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasisterritooriumil tegutsevad ettevõtted, ajalehes Sõnumitoojaasutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning Kuusaluon aluseks valla veebilehel

(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi. (2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama käesolevas eeskirjas esitatud nõudeid. (3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid. (4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik. (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja/omaniku poolt. (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul. (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel. (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetleja on Kuusalu Vallavalitsus.

Määruses nimetatud taotluste ja õiendite vormid ning nende menetlemise tingimused kinnitab vallavalitsus.

(1) Kuusalu vallavolikogu 31.10.2012 määrus nr 12 „Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. (3) Määruse 3. peatüki nõudeid rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.