Toila valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Toila vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2)Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed), ohtlike jäätmete, jäätmejaamas kogutavate jäätmete ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

(3)Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Toila valla heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste valla õigusaktidega.

Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle vastavalt oma pädevusele järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke jäätmealastes küsimustes; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist Toila vallas; 3) korraldab valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil; 4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise ja prahistatud alade korrastamise üle; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi; 6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle; 7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses; 8) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja konteinerite paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist. Korraldab vastava info väljapaneku oma veebilehel; 9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal mahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise; 10) korraldab riigihanke korraldatud jäätmeveo rakendamiseks ja sõlmib hankelepingu; 11) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, kalmistule ja randa vajalikul hulgal mahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise.

(1)Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) suurjäätmed – jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 2) biolagunevad jäätmed – aia- ja haljastujäätmed (nt rohi, lehed, oksad) ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud); 3) muud bioloogiliselt mittelagundatavad jäätmed – kalmistutelt tekkinud küünlad, kunstlilled jm; 4) prügi (segaolmejäätmed) – liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 5) jäätmevedaja – teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas; 6) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 7) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks vastav keskkonnakaitseluba; 8) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutustoiminguks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid; 9) hankija – vallavalitsuse või vallavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse (edaspidi JääTS) nõuetele; 10) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) – eeskirjaga kindlaks määratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse; 11) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 12) kogumispunktid - Pikk 41 Toila alevik, Narva mnt 5a Voka alevik ja Kaevurite 19 Kohtla-Nõmme alev; 13) tühisõit - vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit jäätmeveoteenuse osutamiseks, mille käigus jäätmete üleandmist ei toimunud jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete rikkumise tõttu; 14) tiheasustusala – Kohtla-Nõmme alev, Järve küla, Toila alevik ja Voka alevik.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse JääTS, pakendiseaduses (edaspidi PakS) ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

(1)Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2)Jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti vastavalt eeskirja § 6 sätestatule.

(3)Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

(4)Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale.

(5)Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega JääTS § 73 mõistes, peab omama vastavat keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. Vallavalitsus annab oma korraldusega seisukoha keskkonnaloa taotlusele.

(6)Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib põletada keemiliselt töötlemata (lakkimata, liimimata, immutamata ja värvimata) puitu ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist.

(7)Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui seda on lubatud käesolevas eeskirjas.

(8)Jäätmete hoidmisel tekkekohas tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(9)Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) sortima ja liigiti koguma tema valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale; 2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba olukorras, kui jäätmevedu ei ole korraldatud (vabaturg) või korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks; 5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid mahuteid, segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele; 6) paigutama mahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühine mahuti; 7) tagama mahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmekäitluslepinguga ei nähta ette teisiti; 8) korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljaspoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. 9) juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

(1)Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2)Mahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3)Mahutid peavad olema terved ja puhtad sodimistest, tahmast, roostest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse.

(4)Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmete äraveo tellib jäätmevaldaja.

(5)Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike JääTS § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03); 8) pakendid (01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09); 9) puit (20 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 11); 11) suurjäätmed (20 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*); 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

(6)Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad aiandusühistut või mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühise mahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise mahuti kasutamiseks tuleb taotleda luba vallavalitsuselt. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse või teevad seda Toila valla kodulehel iseteeninduskeskkonnas. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib vallavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste ja tühjendamissageduste osas.

(1)Jäätmevaldajal on kohustus koguda kinnistul liigiti biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid ning paberi- ja kartongijäätmeid (ajalehed, raamatud, kaustikud, ajakirjad). Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid: 1) paberi ja kartongi mahuti kinnistul alates viie korteriga korterelamutes; 2) biolagunevate jäätmete mahuti olenemata korterite ja majapidamiste arvust; 3) pakendijäätmete mahuti alates viie korteriga korterelamutes.

(2)Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need avalikku kogumispunkti, jäätmejaama või anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale).

(3)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevad jäätmed koguda liigiti ning anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale) või kompostida lähtudes eeskirja paragrahvist 15 samal kinnistul. Kompostimine on lubatud kuni viie korteri või majapidamisega elamumaa sihtotstarbega kinnistul.

(4)Käesolevas paragrahvis lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 lauses 2 sätestatud kohustusest on võimalik taotleda vabastust. Taotluses peab nähtuma kõikide korteriomanike tahe kompostimisega tegeleda ning taotlusele peab olema lisatud foto nõuetele vastavast kompostimise lahendusest. Kompostri tehniline lahendus, mahutavus ja tehnoloogia peab võimaldama kompostida taotluse esitanud isikute kõik tekkinud biolagunevad jäätmed. Kompostimisel peab järgima §-s 15 sätestatud nõudeid.

(5)Üksikelamu kinnistul ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb pakendijäätmed koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale) või viia avalikku pakendipunkti.

(6)Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust kompostitavast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(7)Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Kinnistul peavad olema järgmised mahutid: 1) paberi- ja kartongimahuti; 2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või raviasutus.

(1)Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.

(2)Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(3)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas JääTS-ga.

(4)Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.

(5)Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

(6)Romusõidukid ja nende osad

(01)tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale.

(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(8)Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega. Info kogumispunktide asukoha kohta leiab tootjavastusorganisatsiooni või valla kodulehelt.

(9)Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

(2)Ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda vaid vastavat õigust omav isik.

(3)Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

(4)Ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

(5)Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

(6)Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Kogumispunktides ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.

(8)Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on ohtlike jäätmete vedamise ja käitlemise õigus. Juriidilised isikud peavad enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale need märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale ning ohtlike jäätmete tekitaja peab ohtlike jäätmete vedajale ja vastuvõtjale esitama vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega, juhul kui ta omab ohtlike jäätmete keskkonnakaitseluba (JääTS § 64 lg 3). Kui jäätmete tekitaja ei oma vastavat keskkonnakaitseluba, koostab saatekirja vastavat keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja (JääTS § 64 lg 4). Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on vastav keskkonnakaitseluba.

(9)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile. Info avalike pakendimahutite asukoha kohta leiab taaskasutusorganisatsiooni või valla kodulehelt.

(2)Pakendimahutina käsitletakse mh taaskasutusorganisatsioonide poolt pakutavat pakendikoti teenuse kollast kotti, mis on ette nähtud individuaalseks kasutamiseks eramajadele.

(3)Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(4)Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

(5)Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite tüübi, miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab vallavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Tagatisrahata avalike pakendijäätmete pakendipunktides kasutatakse kellukese või muud tüüpi jäätmete konteinereid, mis on vähemalt 1,1 m3 suured ja Toila Vallavalitsusega kooskõlastatud. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Mahutite eristamiseks kasutatakse järgmisi värvusi: roheline klaaspakendi jaoks, sinine paberi ja kartongipakendi jaoks ning kollane segapakendi jaoks. Enne 01. jaanuarit 2023 soetatud või renditud kogumismahutid, mis ei vasta konkreetse jäätmeliigi värvikombinatsioonile, tuleb märgistada sildiga, mis vastab antud jäätmeliigi värvikombinatsioonile.

(6)Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.

(7)Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

(1)Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2)Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(3)Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(4)Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

(5)Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse kindlaks käesoleva eeskirja nõudeid arvestades pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus vallas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, mahutite tüüp (süvamahuti või kelluke), välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

(6)Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse kindlaks käesoleva eeskirja nõudeid arvestades pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus vallas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, mahutite tüüp (süvamahuti või kelluke), välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

(7)Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas, kui kinnistu omanik on sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga sellekohase kirjaliku lepingu.

(8)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(9)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, varustama sorteerimisjuhendiga, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

(1)Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks vallavalitsusele valla haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab PakS § 171 lg 1 nõuetele.

(2)Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle PakS §-ga 171 pandud kohustust, on vallavalitsusel õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

(3)Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, vallavalitsusele andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu valla haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) korduskasutuspakendi mass; 2) ringlusse võetud pakendi mass; 3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass; 4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

(4)Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel Toila Vallavalitsusega korraldanud pakendite ja pakendijäätmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed.

(1)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest JääTS § 69 lg 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(2)Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama tiheasustusalal sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga nelja nädala tagant.

(3)Segaolmejäätmete minimaalne tühjendussagedus tiheasustusalal kus biolagunevate jäätmete eeskirja kohane kinnises mahutis kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud ja hajaasustusalal tagatud aunkompostimine või biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks on tellitud korraldatud jäätmeveo teenusena eraldi mahuti ja pakendijäätmeid kogutakse liigiti, on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tühjendussageduse harvendamiseks tuleb esitada vallavalitsusele avaldus või teha seda Toila valla kodulehel iseteeninduskeskkonnas.

(4)Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(5)Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, vähemalt üks kord nädalas.

(6)Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt valitud jäätmekäitluskohta või kohtadesse.Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need arvestades läheduspõhimõtet vedada jäätmekäitluskohta, millel on vastav keskkonnakaitseluba.

(7)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid ei ole lubatud vedada kella 22-st kuni kella 07-ni.

(8)Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

(9)Valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama haldusterritooriumilt vastuvõetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

(1)Kalmistutel ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt: 1) biolagunevad jäätmed 20 02 01 (lehed, oksad ja muu taimne materjal); 2) muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad 20 02 03 (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms); 3) suurjäätmed 20 03 07 (pingid, hauapiirded jms).

(2)Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed 20 02 01 tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kogumismahutisse ning muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad 20 02 03 tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kogumismahutitesse.

(3)Liigiti kogutud suurjäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.

(4)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1)Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks või anaeroobseks töötlemiseks jäätmekäitluskohta või kompostida eeskirja kohaselt kohapeal.

(2)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.

(3)Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4)Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(5)Tiheasustatud elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

(6)Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(1)Mahutid peavad olema korras ja vastama kehtiva EVS-EN 840 standardi nõuetele. Need peavad olema terved, veega pestavad, kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest ega tohi põhjustada ohtu tervisele ning keskkonnareostust.

(2)Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada: 1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150 liitrit ja kogukaaluga mitte üle 18 kg; 2) käsitsi teisaldatavaid, 80 kuni 1100 liitriseid kaanega plastist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m³ metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4) presskonteinereid; 5) süvakogumisvahendid.

(3)Mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(4)Jäätmeid tohib paigutada mahutitesse vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(5)Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6)Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(7)Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

(8)Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 20 meetrit. Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(9)Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

(1)Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(2)Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätme esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi, rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(3)Jäätmekäitluskoht vallas on: 1) jäätmepunkt; 2) jäätmejaam; 3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

(4)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(5)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(6)Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(7)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(8)Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnakaitseloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(9)Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas keskkonnakaitseloas.

(1)Valla haldusterritoorium moodustab ühe veopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

(2)Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad jäätmed, muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, rõivad ja tekstiilid, elektri-ja elektroonikaseadmed ning suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele Vabariigi Valitsuse määrusega "Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" kehtestatud jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) prügi (segaolmejäätmed) – 20 03 01; 2) paber ja kartong – 20 01 01; 3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) – 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed; 4) muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed – 20 02 03; 5) rõivad, tekstiilid – 20 01 10, 20 01 11; 6) probleemtoodete jäätmed - 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36; 7) suurjäätmed – 20 03 07.

(2)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate mahutite tühjendamine ja nendes mahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on JääTS § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba. Soovi korral võivad isikud, kellel on keskkonnakaitseluba liituda korraldatud jäätmeveoga.

(1)Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks JääTS ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(3)Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

(1)Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks JääTS § 69 lg 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2)Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

(1)Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(2)Juhul, kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmekäitluslepingu, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

(3)Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühise mahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik.

(1)Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus paberkandjal või läbi Toila valla kodulehe iseteeninduskeskkonna tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kuni Toila Vallavalitsuse ja korraldatud jäätmevedu korraldava ettevõtte vahelise lepingu kehtivuse lõpuni, kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil.

(2)Taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata) ning seda tõendavad elektri- ja veenäitude väljavõtted eelmise aasta alguse kuni taotluse esitamise perioodi kohta; 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 3) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed).

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele JääTS § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(4)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(1)Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlust menetleb vallavalitsus või vallavalitsuse poolt määratud ametnik.

(2)Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 24 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vallavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(3)Käesoleva eeskirja § 24 lõikes 1 nimetatud taotlus vabastuse saamiseks korraldatud jäätmeveost tuleb esitada vähemalt üks kuu enne vabastuse saamise tähtaja algust. Vallavalitsusel on õigus taotlust menetleda kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(4)Taotluse vaatab läbi ametnik, kes teeb otsuse kas taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

(5)Ametnik kontrollib eelnevalt, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad korraldatud jäätmeveost ajutist vabastamist. Samuti võib ametnik teha päringu vabastust taotlenud kinnistu vee- ja elektritarbimise kohta vastavale asutusele veendumaks, et kinnistut ei kasutata ja elutegevust seal ei toimu.

(6)Otsus korraldatud jäätmeveo vabastamise kohta vormistatakse kirjalikult. Otsus toimetatakse taotluse esitajale ja jäätmevedajale paberkandjal või iseteeninduskeskkonnas.

(7)Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

(1)Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui: 1) korraldatud jäätmeveo vabastamise otsuses märgitud tähtaeg on möödunud; 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva eeskirja § 23 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(2)Enne, kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus vallavalitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva eeskirja §-st 23 ja 24.

Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele; 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

(1)Jäätmevaldajad koguvad jäätmeid liigiti ning vajadusel sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

(2)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% tühjendamisele kuuluva mahuti tühjendamise teenustasust. Mahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

(3)Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama mahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele ning teavitama sellest jäätmevaldajat ja vallavalitsust.

(4)Kui jäätmevaldaja on tellinud olmejäätmete veo ega ole paigutanud olmejäätmeid kinnistust väljaspoole äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu olmejäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% vastava jäätmeliigi tühjendamise teenustasust.

(5)Olmejäätmete mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude, mis ei olenenud jäätmevaldajast või jäätmevedajast, ilmnemisel, on jäätmevedaja kohustatud teavitama jäätmevaldajat ja vallavalitsust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval takistuse ilmnemisest. Teavituses tuleb ära märkida tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäänud jäätmete veo põhjus ja kuupäev, millal toimub tühjendamata jäänud mahuti tühjendamine või ärajäänud jäätmete äravedu. Ärajäänud mahuti tühjendamine ja jäätmete äravedu tuleb teostada hiljemalt 7 päeva jooksul. Käesolevas lõigus nimetatud asjaoludel ei ole jäätmevedajal õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

(1)Mahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud käesoleva eeskirja paragrahvis 13.

(2)Kui käesolevas eeskirjas kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine esimesel võimalusel. Ühtlasi peab jäätmevaldaja võtma tarvitusele meetmed, mis on vajalikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

(3)Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamissagedusega, mis väldiks mahuti ületäitumist ja selle ümbruse reostumist. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja viivitamatult koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

(4)Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti hiljemalt viie päeva jooksul arvates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.

(5)Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

(6)Jäätmevedaja on kohustatud pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta.

(7)Üksikelamu mahuti tuleb lükata või asetada jäätmeveo päeval väljaspoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et mahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

(1)Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma JääTS § 66 lg-s 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine ei ole lubatud.

(2)Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmekäitluslepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, mahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20m. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

(1)Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(1)Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja võtta ära sellega jäätmevedajalt jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle keskkonnakaitseloa väljastamisest või väljastatud keskkonnakaitseluba on tühistatud; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laiali paigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust; 4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud mahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav; 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

(2)Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbest ja teised ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

(2)Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja esitama järelevalvet teostava isiku nõudmisel ehitusjäätmete käitlemist puudutava dokumentatsiooni. Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada kaks aastat alates käitlemise hetkest.

(3)Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad; 5) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

(4)Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba.

(5)Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava keskkonnakaitseloaga ehitusjäätmete käitluskohas (näiteks Uikala Prügila, BRD Mineral OÜ).

(6)Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnakaitseluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on ohtlikke jäätmete vedamise ja käitlemise õigus.

(1)Käesoleva eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

(2)Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(3)Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

(4)Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ohtlikke ehitusjäätmeid võib vedada ja käidelda vaid vastavat õigust omav isik; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna mahutite paigutamiseks; 6) kooskõlastama vallavalitsusega mahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

(5)Ehitise lammutamise ehitusprojektis peavad olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning juhised lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks, st kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.

(6)Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.

(7)Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selle alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.

(1)Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb liigiti koguda: 1) puit (töödeldud ja töötlemata puit eraldi); 2) paber ja papp; 3) metall (eraldi must – ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, betoon jms); 5) kipsijäätmed; 6) klaas; 7) pinnas; 8) plastijäätmed (sh kile); 9) pakendid; 10) raudbetoon- ja betoondetailid.

(2)Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(3)Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohtades. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4)Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5)Liigiti kogumisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega. Liigiti kogumisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

(6)Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte vallavalitsusega kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaanist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(1)Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja määruse jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu alusel.

(2)Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas.

(3)Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.

(4)Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

(5)Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(6)Asbestitööde tegemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määrust nr 224 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

(7)Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(8)Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõtjale.

(9)Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ainult vastavat õigust omav isik vastava projekti ning vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

(10)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

(2)Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

(1)Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

(2)Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

(3)Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

(1)Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

(2)Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3)Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(1)Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2)Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3)Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

(4)Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavaltmärgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(5)Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(1)Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3)Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ühe nädala jooksul.

(4)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5)Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

(1)Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

(2)Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

(1)Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2)Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(3)Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(4)Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse.

(5)Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

(1)Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

(2)Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 0109 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.

(3)Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

(4)Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(1)Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2)Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3)Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(4)Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

(5)Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(1)Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2)Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(3)Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4)Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(5)Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(6)Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Toila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga.

(1)Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk; 5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2)Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

(1)Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

(2)Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärk on aastaks 2025 suurendada nende jäätmete liigiti kogumist vähemalt 20% võrreldes 2022. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks tuleb alates viie korteriga korterelamutes ning asutustes, kus tekib paberit ja kartongi (toitlustus-, haridus-, hoolekandeasutused, kauplused, tanklad, muud ettevõtted), koguda eraldi kogumismahutitesse ning üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.

(3)Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine kohtkogumise (pakendikoti teenus) soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

(4)Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

(5)Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi ja teostada järelvalvet.

(6)Tekstiili liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende jäätmete üleandmine jätkuvalt Järve jäätmejaamas ja jäätmepunktides. Liigiti kogumise suurendamiseks kogutakse tekstiili hiljemalt 01.01.2024 korraldatud jäätmeveo raames. Selleks on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

(1)Eeskirja rikkumise eest karistatakse JääTS ja PakS alusel.

(2)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3)Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

(4)Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1)Toila valla jäätmehoolduseeskirja § 7 lõike 1 punkte 1 ja 3 ning § 19 lõike 1 punkte 3-6 rakendatakse alates 01.01.2024.

(2)Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 37 „Toila valla jäätmehoolduseeskiri".

(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.