(1) Astangu ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on määratleda piirkonna üldised planeeringulised ning ehituslikud tingimused. (2) Ehitusmääruses määratakse ehitusreeglid, teedeskeem, parkimise ja haljastuse põhimõtted ning loodus- ja muinsuskaitselised väärtused. (3) Ehitusmääruse järgimine on oluline eeldus hea ehitus- ja planeerimistava kujunemiseks. (Tvk m 15.06.2006 nr 36 jõust. 22.06.2006) (4) Ehitusmääruses piiritletud ala planeerimisele, ehitamisele ja ehitiste kasutamisele kohaldatakse Tallinna linna ehitusmäärusest ja seadusest tulenevaid õigusnorme, arvestades ehitusmäärusest tulenevaid erisusi.
(1) Ehitusmääruses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) ehituspiirkond on ala, mille kohta kehtivad sarnased tingimused kruntide ehitusõiguse kohta; 2) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 3) hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; 4) kruntide ehitusõigus on krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima lubatud kõrguse ja täisehituse protsendi määramine; 5) krundi minimaalne suurus on väikseima lubatud pindalaga maatükk, millele võib planeerida hoonestust; 6) krundi täisehituse protsent on suhtarv, mis näitab krundil asuvate kõigi hoonete hoonealuse pinna summa suhet krundi pindalasse; 7) krundi kõrghaljastuse protsent on suhtarv, mis näitab krundil asuva kõrghaljastuse all oleva pinna summa suhet krundi pindalasse; 8) ehitusjoon on kohustuslik hoone paiknemise kaugus krundi tänavapoolsest küljest; 9) hoonestustihedus (K) on krundi hoonete brutopinna (m2) suhe hoonestatud krundi pindalasse (m2).
(1) Ehitusmäärus kehtib alal, mis piirneb Tähetorni tänavaga lõunast, Paldiski maanteega läänest, põhjast Astangu tänava ja olemasolevate korterelamute kruntide lõuna piirist kuni pikendusega raudteeni ning olemasoleva raudteega idast. (2) Ehitusmääruses piiritletud ala on jaotatud kuueks ehituspiirkonnaks, mille kirjeldused on esitatud lisas (lisa 1). (3) Ehitusmäärusega piiritletud ala ja ehituspiirkondade piirid on näidatud kaardil "Põhijoonis" (lisa 2).
(1) Ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. (Tvk m 15.06.2006 nr 36 jõust. 22.06.2006) (2) Ehitusmääruses piiritletud alal kehtib lahtine hoonestusviis, kus hoonete blokeerimine kruntide ühisel piiril ei ole lubatud, v.a juhul kui vastava ehituspiirkonna peatükis ei sätestata teisiti. (3) Ehitusmääruses piiritletud ala looduslikud ja kultuurilis-ajaloolised väärtused on näidatud Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüsi kaardil (lisa 3). (4) Ehituspiirkondades I, II, III, IV ja V tuleb detailplaneeringute käigus läbi viia keskkonnauuringud ja näha ette võimalik keskkonnareostuse likvideerimine. Keskkonnauuringud on aluseks käesoleva ehitusmääruse täpsustamisele detailplaneeringutega (5) VI ehituspiirkonnas tuleb enne maakasutus- ja ehitustingimuste määramist detailplaneeringute koostamiseks läbi viia keskkonnareostuse uuringud vastavalt käesoleva ehitusmääruse lisas olevale programmile (lisa 4). Keskkonnareostuse uuringud viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastavalt eelarvelistele võimalustele, kuid arendaja ja ameti vahelisel kokkuleppel võib uuringud läbi viia ka arendaja. (6) Maa-ala on üks osa Harku järve valgalast. Järve veevahetuse parandamiseks tuleb pinnaveed suunata maksimaalselt lahtiste veejuhtmete kaudu läbi lodu Harku järve. Platside ja parklate reostunud sadeveed puhastatakse enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes. Pinna- ja sadevee ärajuhtimise põhiskeem on näidatud käesoleva ehitusmääruse põhijoonisel. (7) Maa-ala põhimõtteline magistraaltänavate juurdepääsuteede ja kergliiklusradade paigutus kajastub skemaatiliselt määruse põhijoonisel. Koridorid võimalike magistraaltänavate rajamiseks on kavandatud ühe variandina likvideeritava raudtee tammile ja teise variandina Astangu klindialusele alale. Kuna magistraalvõrgustiku kavandamine peab lähtuma linnaterviku vajadustest, mida käesoleva töö raames piisavalt käsitletud pole, on nende tänavate trasseering esialgne ja võib muutuda täpsema liikluslahenduse väljatöötamisel. Seni tuleb joonisel näidatud koridorid (eriti klindialusetee ühenduskohad Paldiski mnt ja Kadaka teega) säilitada hoonestusvabana. Klindipealse ala tänavavõrk on kavandatud rahustatud liiklusega juurdepääsuteedena, mille täpne asukoht ja vajalik maa-ala määratakse detailplaneeringuga. Maa-ala läbivad kergliiklusrajad Väike-Õismäe ja Harku metsa ning puhkeala ühendamiseks on skemaatiliselt näidatud põhijoonisel ning on seotud rohekoridoride, ajalooliste taluteede ja looduskaunite kohtadega. (8) Maa-ala käsitleda radooniohtliku alana ja kasutada meetmeid radooni hoonesse sattumise vältimiseks vastavalt Eesti projekteerimisnormile EPN 12.3 "Radooniohutu hoone projekteerimine". (9) Veevarustus ja kanalisatsioon tuleb lahendada vastavalt Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale. (10) Jäätmekäitlus korraldada põhimõttel - jäätmed kogutakse liigiti vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
(1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) korterelamumaa; 2) haljasala ja parkmetsamaa; 3) looduslik haljasmaa. (2) Hoonestusviis on lahtine (I elamutüüp) või vahelduv, kus hooned blokeeritakse ühisel krundipiiril paarikaupa (II elamutüüp). (3) Kruntide minimaalsed suurused on 1 200 m2. (4) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 20. (5) Rajatavad elamutüübid: 1) I elamutüüp on kahekorruseline nelja korteriga elamu (kaks korterit korrusel); 2) II elamutüüp on kahekorruseline kahe korteriga elamu (üks korter korrusel); 3) detailplaneeringu käigus võib planeerida ka teisi korterelamutüüpe (erinev korruselisus ja korterite arv), kui need on sobivalt lahendatud ülejäänud elamutüüpide ja looduskeskkonnaga. (6) Hoonete kõrgus on üldjuhul 9 meetrit, üksikutel juhtudel kuni 12 meetrit. (7) Piirded ja aiad võivad olla kuni 120 cm kõrgused ja läbipaistvad. Võrkpiirded lahendada koos hekiga. (8) Parkimine lahendada omal krundil ja arvestada 2 parkimiskohta ühe korteri kohta. (9) Eritingimused: 1) maksimaalne hoone tänavapoolne laius on 25 meetrit; 2) ehitusjoon teepoolsest krundi piirist on minimaalselt 6 meetri kaugusel; 3) tagada hoonestuse grupeerimisega kruntide vahelt läbipääs metsa ligikaudu 150 meetriste vahedega. Läbipääsude laiused on minimaalselt 3 meetrised, kuid vähemalt sama laiad kui hoone kaugus krundi piirist; 4) kõik väärtuslikud puud (I ja II klass) kruntidel säilitada, vähem väärtusliku haljastuse osas näha ette asendusistutus; 5) elurajoon eraldatakse Tähetorni tänavast haljasribaga; 6) planeerimisel arvestada ala läbiva kahe rohevõrgustiku koridoriga; 7) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 8) jäätmekäitlus tuleb korraldada liigiti ja näha ette jäätmemajad, katusealused või aedikud; 9) elamute ning kõrval ehituspiirkonnas kavandatud tööstus- ja äripiirkonna vahele kavandatakse haljastatud sanitaarkaitsetsoon, mis võib osaliselt olla krundi koosseisus ja tsooni laiust saab täpsustada detailplaneeringuga; 10) Tähetorni tänav 96 alal planeeritud haljasala- ja parkmetsamaa (kaardil tingmärgiga HP ja HL kollase-rohelisega viirutusega ala) võib olla teatud osas elamukruntide koosseisus ja sellele alale võib planeerida sotsiaalobjekte.
(1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (kasutatav eelkõige logistikaks ja laomajanduseks, ei planeerita suuri multifunktsionaalseid kaubanduskeskusi vaid spetsialiseeritud kaupade poed, näiteks autosid, ehitusmaterjale või aianduskaupu müüvad kaubanduskeskused); 2) laohoonete maa; 3) tootmismaa, lubatud väiksemamahuline ja elutsooni mittehäiriv tootmine. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent määratakse detailplaneeringuga. (3) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (4) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 16 meetrit; 2) 4 korrust. (5) Krundi kõrghaljastuse protsent on 20. (6) Parkimine peab olema lahendatud omal krundil. (7) Eritingimused: 1) tööstus- ja äripiirkond eraldatakse Paldiski maanteest ja Tähetorni tänavast haljasribaga; 2) hoonete kaugus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava poolsest krundi piirist on minimaalselt 10 meetrit; 3) tänavapoolsele krundi osale lahtisi laoplatse mitte planeerida; 4) parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 5) detailplaneeringu käigus määratakse täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 6) maksimaalne hoonestustihedus töötatakse välja detailplaneeringute käigus; 7) säilitada väärtuslik haljastus; 8) planeerimisel arvestada alaga piirneva rohevõrgustiku koridoriga; 9) detailplaneeringuga saab tänavavõrku täpsustada kinnistute Paldiski maantee 241 ja 241D piires.
(1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) kaubandus-, teenindus-, kontori-, vabaaja-, meelelahutushoonete ja spordirajatiste maa (mitte planeerida suuri kaubanduskeskusi vaid spetsialiseeritud kaupade poode ning soovitavalt arvestada Astangu nõlva reljeefi); 2) laohoonete maa; 3) tootmismaa, lubatud väiksemamahuline ja välise mõjuta tootmine. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent täpsustatakse detailplaneeringuga. (3) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 16 meetrit; 2) 4 korrust. (4) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (5) Krundi kõrghaljastuse protsent on vähemalt 20. (6) Parkimine lahendada omal krundil. (7) Eritingimused: 1) kaardil piiritletud muinsuskaitsealal (kivikirstkalmed) tuleb teostada arheoloogilised uuringud eesmärgiga võimalike täiendavate muististe määramiseks ning ala täpsemaks kaardistamiseks ja mälestiste hoidmiseks vajalike kasutuskitsenduste kehtestamiseks; 2) tänavapoolsele krundi osale lahtisi laoplatse mitte planeerida; 3) parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 4) detailplaneeringu käigus määratakse täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 5) paralleelselt Paldiski maanteega planeerida kõnni- ja rattateed ning tagada ohutu ülepääs (tunnel, foor) Paldiski maanteest Harku järve poolsele alale; 6) kasvav väärtuslik haljastus säilitada; 7) planeerimisel arvestada ala läbiva rohevõrgustiku koridoriga; (Tvk m 06.10.2005 nr 57 jõust. 14.10.2005) 8) detailplaneeringuga tuleb ühendada muinsuskaitselise väärtusega ala (kivikirstkalmed) Tallinna rohevõrgustiku koridoriga.
(1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) looduslik haljasmaa; 2) kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (soovitavalt väiksem hotell, motell või muu eelkõige turismindusega ning spordi ja vabaaja veetmisega seotud hooned); 3) detailplaneeringu käigus võib ette näha ka teisi maakasutusfunktsioone (elamumaa), kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismi ja vabaaja veetmisega seotud funktsioonidega. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent täpsustatakse detailplaneeringuga. (3) Hoonete maksimaalne kõrgus on 10 meetrit. (4) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (5) Parkimine lahendada omal krundil. (6) Eritingimused: 1) vana külatee säilitada kui pärandkultuurmaastik; 2) soovitavalt taastada vanad talukohad või markeerida detailplaneeringus ning säilitada ja taastada talukohtadele iseloomulik haljastus; 3) detailplaneeringute käigus teostada tunnelite geodeetiline mõõdistamine, tehnilise olukorra analüüs ja vastavalt tulemustele täpsustada nende kaitsevöönd; 4) täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused määrata detailplaneeringu käigus; 5) detailplaneeringu käigus võib teostada uuringud, et täpsustada alad, kus muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu ehitustegevus on piiratud; 6) planeerimisel arvestada ala läbivate rohevõrgustiku koridoridega; 7) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 8) arhitektuurinõuded täpsustatakse detailplaneeringu- ja ehitusprojekti staadiumis.
(1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) korterelamumaa; 2) haljasala ja parkmetsamaa; 3) looduslik haljasmaa. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 15-20 protsenti, mis väheneb klindist edela suunas. (3) Kruntide minimaalsed suurused on 3000 m2. (4) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 14 meetrit; 2) 4 korrust; 3) detailplaneeringu käigus võib arhitektuurse lahenduse sobivuse korral planeerida ka üksikuid väljaulatuvaid osasid. (5) Piirded ja aiad ei ole lubatud. (6) Parkimine lahendada omal krundil. (7) Eritingimused: 1) kõik väärtuslikud puud (I ja II klass) kruntidel säilitada, vähem väärtusliku haljastuse osas näha ette asendusistutus; 2) ehitusmääruse joonisel näidatud rohealad võib planeerida krundi koosseisu, kuid peavad olema säilitatud rohealana; 3) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 4) jäätmekäitlus korraldada liigiti ja soovitavalt planeerida jäätmeruumid hoone mahus või eraldi jäätmemajad; 5) endised talukohad võib taastada koos piirdeaedadega.
Ehitusmäärus kehtib detailplaneeringute suhtes, mis ehitusmääruse jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. (Tvk m 06.10.2005 nr 57 jõust. 14.10.2005)