(1) Kadrina valla ehitusmääruse (edaspidi: ehitusmäärus) eesmärk on valla planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise üldiste põhimõtete ja kohalikke olusid arvestavate reeglite seadmine planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamiseks ning Kadrina vallavolikogu ja (edaspidi: vallavolikogu), Kadrina vallavalitsuse (edaspidi: vallavalitsus) ülesannete (edaspidi: pädevus) ja täitmise tähtaegade määramine. (2) Ehitusmäärus reguleerib planeeringute koostamisega, ehitiste projekteerimisega, ehitamisega ja ehitiste kasutamisega seonduvat Kadrina valla territooriumil.
Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv kohalik ajaleht ja maakonna leht, mis on määratud vallavalitsuse poolt valla ametlike teadete avaldamise kohaks; 2) Kadrina valla veebileht www.kadrina.ee on valla ametlik interneti võrgulehekülg; 3) kaitse alla võetud maa-alad on looduskaitsealad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad ja nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid; 4) miljööväärtusega ala on üldplaneeringuga või detailplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu; 5) olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, tooraine või tööjõu vajadus või muud tegurid muudavad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile; 6) lähteseisukoht on vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse ära valla seisukohad planeeringu koostamiseks, täpsustatakse planeeringu koostamise eesmärk või planeeringu vormistamise nõuded või lähtetingimused; 7) kontseptuaalne planeering on vastava eriala spetsialisti või spetsialistide grupi poolt koostatud planeering või ruumiline arengukava, mis on hilisema üldplaneeringu või detailplaneeringute koostamise aluseks ning vajadusel arendustegevuse elluviimise lähtealuseks; 8) üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on vallavalitsuse või vallavolikogu menetluses olev kehtestamata planeeringu projekt; 9) ajutine ehitis on piiratud ajavahemikus, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille ajutisus ei sõltu ehitise suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast; 10) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu; 11) krunt on ehituseks kavandatud maaüksus; 12) kuja on ehitiste väiksem lubatud vahekaugus; 13) krundi ehitusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõiguses lubatud hooneid; 14) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe; 15) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 16) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud kanalit; 17) valla ehitusala ametnik – ehitusinsener ja ehitusnõunik.
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, tiheasustuse alade planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus annab valla ehitusala ametniku ja peamaakorraldaja ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks.
Ruumiline planeerimine Kadrina valla territooriumil tagatakse: 1) valla arengukavadega; 2) valla või selle osade üldplaneeringuga; 3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) naaberomavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 6) osalemisega naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.
(1) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Eelpool nimetatud planeeringu lähteülesande koostab valla ehitusala ametnik ja esitab selle nõutavate kooskõlastustega vallavalitsusele. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse valla ehitusala ametnikule. Ehitusala ametnik tutvustab ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju. (3) Valla ehitusala ametnik koostab nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (5) Vallavolikogu algatab: 1) valla või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 4) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu; 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu; 7) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu. (6) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (7) Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (8) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Ehitusala ametnik teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (9) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. (10) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele valla ehitusala ametnik Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vallavalitsusele.
(1) Vallavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest valla ehitusala ametniku kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas pärast valla aastaeelarve kinnitamist vallavolikogus. (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.Teade peab ajalehes ja valla koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus ehitusala ametniku poolt ettevalmistatud tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Materjalid valmistab ette ehitusala ametnik.
(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses § 13 sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Valla üldplaneeringu koostamise korraldab vallavalitsus. (3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on valla peamaakorraldaja poolt kooskõlastatud geodeetiline alusplaan. (4) Valla ehitusala ametnik ja peamaakorraldaja koostavad nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta mille kinnitab vallavalitsus.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringuga tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu. (6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus. (7) Vallavalitsus teatab ajalehes Virumaa Teataja ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (8) Vallavalitsuse ehitusala ametnik koostab arutelu kohta protokolli.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastamata planeeringu valla ehitusala ametnikule. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Valla ehitusala ametnik: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise valla ametnikega; 3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab planeeringu enne selle vastuvõtmist: 1) Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus; 2) Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor. (3) Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt valla ehitusala ametnik. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (5) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (6) Vallavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (7) Vallavolikogu poolt algatatud kooskõlastustega planeeringule tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab arvamuse vallavolikogu maa- ehituse- ja keskkonna komisjon, muudel juhtudel vallavalitsus.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu valla ehitusala ametnikule. (2) Valla ehitusala ametnik esitab planeeringu vallavalitsusele koos vastava haldusakti eelnõuga, kes: 1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või 2) otsustab vallavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Vallavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest vallavolikogu maa- ehituse- ja keskkonna komisjoni. (3) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallamajas. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (5) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu maa- ehituse- ja keskkonna komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (6) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab valla ehitusala ametnik tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (7) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.
(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (s.h elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse valla ehitusala ametniku juures. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (2) Valla ehitusala ametnik esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks vallavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. (3) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (4) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu maa- ehitus ja keskkonna komisjon. Vastava haldusakti eelnõu valmistab ette valla ehitusala ametnik. (6) Valla ehitusala ametnik teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi valla ehitusala ametnik ja koostab arutelu kohta protokolli. (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus valla ehitusala ametniku ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus valla ehitusala ametniku ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (10) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku koos avaliku arutelu tulemustega ajalehes Virumaa Teataja ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (11) Valla ehitusala ametnik edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.
(1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette valla ehitusala ametnik. (2) Kadrina valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb valla ehitusala ametniku ettepaneku alusel vallavalitsus, vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul vallavolikogu maa-, ehituse ja keskkonna komisjon. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale valla ehitusala ametnik. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu valla ehitusala ametnik.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademete vete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhkealaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab valla ehitusala ametnik enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana. (3) Vallavolikogu kehtestab: 1) vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu vallavalitsus. (5) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes Virumaa Teataja ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (6) Valla ehitusala ametnik: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:    a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;    b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;    c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. (2) Valla ehitusala ametnik teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.
(1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette valla ehitusala ametnik. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes Virumaa Teataja ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.
(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda valla ehitusala ametniku tööajal. (2) Valla ehitusala ametnik: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise (s.h digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel.
(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette valla ehitusala ametnik. (2) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes Virumaa Teataja ja koduleheküljel.
(1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Vallavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Kadrina valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette valla ehitusala ametnik ja peamaakorraldaja.
(1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 lõikes 3 ja §-des 10 ja 11 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. (7) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema valla ehitusala ametnikult kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või alevikus; 2) hoone akende, rõdude, välisuste materjali ja kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks, kusjuures piire ei tohi ületada 1,2 m.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 7) ehitusmäärus.
(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse valla ehitusala ametnikule: 1) hoonete ehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse valla ehitusala ametnikule järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad, parklad; 2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid; 3) sadamarajatised ja kanalid; 4) torujuhtmed, side- ja elektriliinid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) puhkealad.
(1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003 algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustavad valla ehitusala ametnik koos keskkonna ja peamaakorraldajaga planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (4) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, ja on kooskõlastatud valla peamaakorraldajaga. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimis-tingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes nõutud ametkondadega. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel omanik Vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega valla ehitusala ametnikule. (2) Valla ehitusala ametnik kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostatakse haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitatakse see vallavalitsusele. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla ehitusala ametnik vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (5) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus valla ehitusala ametnikule. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Valla ehitusala ametnikul on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid. Nõuete täitmist projekteerimisel ja ehitamisel jälgib valla ehitusala ametnik.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab valla ehitusala ametnik vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse arhitektuuri ja ehituse osakonnale vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Valla ehitusala ametnik: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab vallavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arhiivis. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega valla ehitusala ametnikule.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik valla ehitusala ametnikule taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Valla ehitusala ametnikul on vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab valla ehitusala ametnik vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus valla ehitusala ametniku ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga valla ehitusala ametniku või ehitusmääruse § 22 lõikes 3 loetletud ehitiste puhul valla ehitusala ametniku ja valla peamaakorraldaja poole, kes otsustavad, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab valla ehitusala ametnikule ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse sätetele. (5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Kadrina valla territooriumil tuleb taotleda valla ehitusala ametnikult kaeveluba. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse valla üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Miljööväärtuslikud alad Kadrina vallas on Ohepalu looduskaitse ala ,Viitna maastikukaitseala; Hõbeda – Vohnja - Kallukse, Uku ja Neeruti-Jõepere väärtuslikud maastikud; parkide ja endiste mõisakeskuste territooriumid (3) Muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis juhindutakse planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel Vabariigi Valitsuse Muinsuskaitseseadusest ja Kultuuriministri antud valdkonna määrustest. (4) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (5) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (6) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.
(1) Hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel vallavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid. (2) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. (3) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse pärast 1944. aastat lisandunud ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid; 2) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus); 4) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.
(1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar valla ehitusala ametnikule, kus korraldatakse nende säilitamine.
(1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada valla ehitusala ametnikule. (2) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik. (3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne valla ehitusala ametniku kirjalik nõusolek. (4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (5) Miljööväärtusega hoonestusaladel on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid. (6) Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele. (7) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja teavitada valla ehitusala ametnikku.
Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus ehitusala ametniku kaudu.
Kadrina Vallavolikogu 1996. aasta 29. mai määrusega kinnitatud Kadrina valla ehitusmäärus tunnistatakse kehtetuks.
Kadrina valla ehitusmäärus jõustub 16. mail 2005.