Elva linna põhimäärus on õigusakt, mis sätestab Kohaliku omavalitsuse tegevuse põhimõtted, linna esindamise korra, omavalitsusorganite, nende komisjonide moodustamise, õigused, kohustused, töökorra, eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused ning teenistusliku järelevalve teostamise korra.
(1) Elva linna kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Elva linna kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. (3) Elva linna omavalitsusorganid on: 1) Elva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – Elva linna omavalitsuse esinduskogu; 2) Elva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – Elva linna omavalitsuse täitevorgan.
(1) Elva linna kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. (2) Elva linna kohalik omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest seadustest ja riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (3) Elva linn on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(1) Elva linna esindavad 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. (2) Linnavolikogu esindab linna: 1) volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, riigiasutuste ja nende struktuuridega; 3) suhetes erakondade, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega. (3) Linnavolikogu nimel esindab Elva linna volikirjata volikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu võib oma otsusega määrata Elva linna esindama mõne teise isiku. Volikogu esimees või tema asendaja võivad oma pädevuse piires volitada Elva linna esindama isiku esinduse sisu ja ulatust sätestava volikirja alusel. (4) Linnavalitsus esindab linna: 1) linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) tehingute tegemisel füüsiliste- ja juriidiliste isikutega; 3) suhetes Vabariigi Valitsuse, riigiasutuste ja nende struktuuridega. (5) Linnavalitsuse nimel esindab Elva linna volikirjata linnapea või tema asendaja. Linnavalitsus võib oma korraldusega määrata Elva linna esindama mõne teise isiku. Linnapea või tema asendaja võivad oma pädevuse piires volitada Elva linna esindama isiku esinduse sisu ja ulatust sätestava volikirja alusel.
(1) Elva linna omavalitsuse ülesandeks on korraldada Elva linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist ning teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Elva linna omavalitsuse ülesandeks on korraldada linna omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumi ja huvikoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Elva linna omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Elva linna omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Elva linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Elva linna lipu kirjeldus. 1) Ristkülikuline lipp koosneb kahest võrdsest horisontaalsest värvilaiust, millest ülemine on valge ja alumine sinine. 2) Lipu normaalmõõtmed on 105cm x 165cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7: 11. (3) Elva linna vapi kirjeldus. Elva linna vapp on sinisel kilbil kuldne mänd kuldsel kolmikkünkal, mille all on kaks lainelõikelist sinist varrast.
(1) Elva linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatavate asutuste pitseritel ja dokumendiplankidel; 2) Elva linna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja märkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud linna asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel ning linna asutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi 1. lõikes, võib Elva linna vappi kasutada linnavalitsuse loal. (3) Elva linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul sätestatakse õigusaktiga. (4) Linnalipp heisatakse: 1) Elva Linnavalitsuse hoonel alaliselt; 2) linnale kuuluvatel teistel ehitistel või maa-aladel ajutiselt õigusaktiga sätestatud korras; 3) teistele omanikele kuuluvatel ehitistel ja maa-aladel soovituslikult ajutiselt ning õigusaktiga sätestatud korras. (5) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta koos lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna nendest vasakul pool. (7) Linnalipu valmistamiseks annab loa linnavalitsus. (8) Elva linna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise kord sätestatakse õigusaktiga.
(1) Elva linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Elva linnapea ametiraha on vasest valmistatud ketiga kaelaskantav ümmargune medal, mille ühel poolel on Tartu maakonna vapi reljeefne kujutis ning selle ümber kiri "Elva linn" ja "Linnapea". Teisel poolel on Eesti Vabariigi vapi kujutis koos kirjaga "Tartumaa". Ametiraha läbimõõt on 70 mm, paksus 2 mm. (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Elva linnapeal ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel antakse linnapea ametiraha üle uuele linnapeale. (4) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Elva linna esindusfunktsioonide täitmisel.
Asjaajamiskeel linnavolikogus, linnavalitsuses ja linnavalitsuse hallatavates asutustes on eesti keel.
(1) Elva linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28.novembri 1964.a. seadlusega "Elva linna administratiivpiiri kinnitamise kohta" ja on kantud riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivale seadusele. (2) Elva linna piiri kirjeldus ja skeem sätestatakse õigusaktiga. (3) Elva linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Elva linna piir tähistatakse seaduses sätestatud korras linna suubuvatel teedel. (5) Omavalitsusüksuse piire või nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata.
Elva linna elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Elva linn.
(1) Linnavolikogul on õigus Elva linna haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike linnaelanike algatusel. Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Linnavolikogu otsustab ainupäevusse kuuluvad küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.
(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast, mille kohta pannakse välja teade linnavalitsuse hoones asuvale teadete tahvlile. Samuti avaldatakse teade Elva linna veebilehel www.elva.ee (edaspidi linna veebileht).
(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaat, ka iseennast, linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, projekti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linnavolikogu ruumi linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) informeerida linnaelanikke linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. (5) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. 5 (5¹) Linnavolikogu esimees võib ise minna ja saata linnavolikogu liikme teenistuslähetuss. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (6) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu alugust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. 8 (8)
(1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja eelnõude menetlemist; 2) esindab Elva linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda linnavalitsuselt ja linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja muud informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) kontrollib seaduste, linnavolikogu määruste ning otsuste täitmist; 6) annab linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju ning otsustab linnavolikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 7) määrab vajadusel linnavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni või jaotab eelnõu menetlemise ümber komisjonide vahel; 8) kinnitab linnavolikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel linnavolikogu istungitel arutusele tulevad põhiküsimused; 9) vajadusel pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega; 10) esitab linnavolikogu istungile päevakorra projekti; 11) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil vaheaeg; 12) informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kaebustest, märgukirjadest ja selgitustaotlustest; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. (3) Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka aseesimehel ei ole võimalik linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, on linnavolikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev linnavolikogu liige.
(1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast esimehe salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi nimelise ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik esitaja(te) poolt allkirjastatud ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri ja kandidaadid nummerdatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Oma kandidatuuri saab taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaadi soovi korral antakse temale sõna. Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelile. (3) Hääletamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse paragrahv § 27 lõikes 4 sätestatud korras. (4) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (7) Linnavolikogu esimehe valimist uue koosseisu esimesel istungil korraldab linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks. Linnavolikogu esimehe valimiste korraldamisel valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (8) Muul ajal korraldab linnavolikogu esimehe valimist linnavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon. Linnavolikogu esimehe valimise korraldamisel häältelugemiskomisjoni poolt koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud linnavolikogu esimehe valimise korrale.
(1) Linnavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Linnavolikogu komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel linnavolikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseisu kinnitab ja selles teeb komisjoni esimehe esildisel muudatusi linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt kaks peavad olema linnavolikogu liikmed. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige pole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel koosolekul.
(1) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku toimumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 96 tundi enne koosoleku algust linnavolikogule üldiseks avalikustamiseks. Sama aja jooksul edastatakse teade komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku linnavolikogu esimees. (3) Vajadusel võib komisjon koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Volikogu komisjoni elektrooniline koosolek viiakse läbi juhul, kui ühelgi komisjoni liikmel ei ole vastuväiteid elektroonilise koosoleku läbiviimise osas. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul linnavolikogu esimees. Elektroonilise koosoleku läbiviimise korral saadetakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja materjalid e-posti teel. Oma seisukohad edastavad komisjoni liikmed kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Lubatud on ja arvesse võetakse ka komisjoni üksiku liikme e-posti teel esitatud seisukohad. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust ning liige loetakse koosolekul osalenuks. (4) Komisjoni töökoosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mitte kuuluv linnavolikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 3 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest linnavolikogule. Protokollid avalikustatakse linnavolikogu ruumis ja linna veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
(1) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linna probleemid ja teeb ettepanekud nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad, annab seisukoha; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada arutelusid; 2) saada linnavalitsuselt täiendavad dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega; 3) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt linnavolikogu esimehega ainult sellisel juhul, kui kaasnevad rahalised kohustused.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud linnavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi linnavolikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab linnavolikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult linnavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. (4) Komisjon annab oma tegevusest aru linnavolikogule vähemalt üks kord aastas. (5) Linnavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt komisjonile antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid. (6) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Seaduses sätestatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik. (3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist. (4) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või linnavolikogu ülesandel. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil. (9) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid linnavolikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või linnavolikogu otsuse alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Vajadusel kaasatakse linnavalitsuse ametnikke, koosseisuvälised eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse plaanipärast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Revisjonikomisjonil saavutada kontrollitava asutuse juhiga kokkulepe kontrollimise läbiviimise aja suhtes. Asutuse juht peab leidma võimaluse revisjonikomisjoni töö alustamiseks kahe nädala jooksul alates komisjoni pöördumisest asutuse juhi poole. Revisjonikomisjon koostab kahe nädala jooksul alates revisjonikomisjoni toimumise algusest esialgse akti ning esitab selle linnavalitsusele.
(1) Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada 3 või enam linnavolikogu liiget. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees, edastatakse linnavolikogule. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava protokollilise otsuse teatavaks tegemisest. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni liige. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse linnavolikogule kirjalikult. Otsus tehakse teatavaks linnavolikogu istungil ja jõustub selle avalikustamisega linnavolikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu eestseisust. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda linnavolikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel ja nende poolt allkirjastatud otsusel, mis edastatakse linnavolikogule. (6) Fraktsioonil on õigus taotleda linnavolikogu istungil vaheaega, mille andmise ja kestuse otsustab istungi juhataja.
(1) Linnavolikogu moodustab eestseisuse. Eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning vaatab läbi linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekud. Eestseisuse otsused on esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees, aseesimees ja fraktsioonide esindajad. (3) Eestseisuse koosolekule võib kutsuda linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmeid ning teisi isikuid vastavalt eestseisuse otsusele. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või aseesimees või nende äraolekul vanim eestseisuse liige mitte hiljem kui 5 päeva enne linnavolikogu istungit. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Vajadusel võib eestseisuse koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Koosoleku võib läbi viia elektrooniliselt ainult juhul, kui ühelgi eestseisuse liikmel ei ole vastuväiteid selles osas. Elektroonilise koosoleku korral saadab linnavolikogu esimees või tema asendaja eestseisuse liikmetele koosoleku päevakorra ja materjalid e-posti teel ja liikmed edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Lubatud on ka eestseisuse üksiku liikme seisukohtade esitamine ja arvamuse andmine e-posti teel. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust ning liige loetakse koosolekul osalenuks. (6) Eestseisuse koosoleku kohta koostatakse protokoll. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või eestseisuse liikme elektroonilise posti teel koosolekul osalemise korral tehakse protokolli vastav märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu ruumis.
(1) Linnavolikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige. (2) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (3) Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (4) Kutse istungile, milles näidatakse ära linnavolikogus arutusele tulevad küsimused koos eelnõude projektide ning lisadega tehakse teatavaks linnavolikogu liikmetele materjalide avaldamisega linna veebilehel vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. Samaks ajaks peavad olema välja saadetud kutse istungile koos päevakorra projekti ja materjalidega igale linnavolikogu liikmele tema kirjalikus avalduses fikseeritud e-posti või Elva linna elukoha aadressil. (5) Istungi kokkukutsumise kohta pannakse välja teade linnavalitsuse hoones asuvale teadete tahvlile neli päeva enne linnavolikogu istungit. Teates avaldatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (6) Istungid toimuvad vastavalt vajadusele.
(1) Üldpõhimõtted 1) Linnavolikogu töövorm on istung. 2) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest linnavolikogu liikmetest vanim liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks. 3) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 4) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 5) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Linnapea, linnavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu vajalikkuse kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. 6) Linnavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavolikogu koosseisust. 7) Linnavolikogu teeb oma istungist internetis ülekande. Istungist muude raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse linnavolikogu. Istungi juhataja tagab korra istungi läbiviimisel. (2) Päevakorra kinnitamine ja avalduste läbivaatamine 1) Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks päevakorra projekti ja eelnõu esitaja kirjaliku avalduse eelnõu tagasivõtmise kohta. 2) Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. 3) Istungi juhataja informeerib linnavolikogu liikmeid saabunud kirjadest, neile saadetud vastustest ning muudest küsimustest. (3) Päevakorra küsimuste arutamine 1) Istungi alguses annab istungi juhataja sõna linnavalitsusele informatsiooni ärakuulamiseks. Linnavolikogu liikmetel esitada linnavalitsusele küsimused linnavalitsuse töö kohta istungi toimumise päeva kella 12.00-ni: elektrooniliselt aadressil [email protected] või telefoni teel 730 9880 või kirjalikult aadressil Kesk 32 Elva. 2) Eelnõud esitatakse ja arutatakse vastavalt kinnitatud päevakorrale. 3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja järgmise lugemise aja otsustab linnavolikogu vastavalt eelnõu menetlemist juhtinud komisjoni ettepanekule. Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälte enamuse saanud eelnõu. 4) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. 5) Linnavolikogu istungil antakse päevakorra küsimustes ettekandjatele, kaasettekandjatele ja sõnavõtjatele aega: ettekandeks 10 min; kaasettekandeks 5 min; ettekandja lõppsõnaks 3 min; kaasettekandja lõppsõnaks 3 min; läbirääkimistel ühes päevakorrapunktis sõnavõtuks üks kord 5 min. ja repliigiks kaks korda 2 min. Linnavolikogu võib nimetatud aega pikendada. 6) Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjale küsimusi, kusjuures ühele linnavolikogu liikmele üle kahe korra küsimuse esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise mõnele teisele isikule. 7) Teistele istungil viibivatele isikutele ja külalistele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8) Sõnavõtusoovist istungil antakse märku käe tõstmisega. 9) Pärast päevakorra kõigi küsimuste läbiarutamist on linnavolikogu liikmel õigus saada vabal teemal sõnavõtuks aega kuni kolm minutit. (4) Hääletamise kord 1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui seda nõuab vähemalt üks linnavolikogu liige. 2) Hääletamine linnavolikogus on avalik. 3) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. 4) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Poolhäälte enamus, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest linnavolikogu liikmetest kui vastu. Seadustest tulenevatel juhtudel on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 5) Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled vastuhääled erapooletud. Istungi juhataja teeb teatavaks häälte lugemise tulemused. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu “määrus/otsus vastu võetud”. 6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 7) Salajase hääletamise läbiviimiseks valitakse hääletamisruum ja vähemalt kolme liikmeline häältelugemiskomisjon, mille arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab linnavolikogu poolthäälte enamusega. 8) Häältelugemiskomisjoni ei või kuuluda isik, kelle kandidatuur on üles seatud valimisteks. 9) Häältelugemiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe ning sekretäri ja vormistavad häältelugemiskomisjoni protokolli nr 1 ametite jaotamise kohta komisjonis. Komisjoni esimees tutvustab linnavolikogule ametite jaotust komisjoni liikmete vahel ja teeb teatavaks hääletamise korra. Salajaseks hääletamiseks kasutatakse valimiskasti, mis asub linnavolikogu istungi läbiviimise ruumis ning pitseeritakse kohapeal. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusssedelid kandidaatide nimedega ning jagab linnavolikogu liikmetele välja allkirja vastu ja linnavolikogu pitsatiga varustatult. Salajasel hääletamisel teevad linnavolikogu liikmed sobiva kandidaadi nime järel olevasse kasti X märgi. Kui X märk tehakse mitme kandidaadi nime järel olevasse kasti, loetakse valimissedel rikutuks. Hääletussedelitele paneb komisjon enne valimiskasti laskmist pitsati. Linnavolikogu liikmed võivad otsuse tegemiseks kasutada eraldi ruumi. 10) Häältelugemiskomisjon avab valimiskasti istungi läbiviimise ruumis. 11) Tulemused tehakse teatavaks kohe ja selle kohta vormistatakse häältelugemiskomisjoni protokoll nr 2, mille kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 12) Linnavolikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada koheselt pärast hääletamise tulemuste teatavaks tegemist. Kordushääletuse otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. (5) Linnavolikogu istungi protokoll 1) Linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollijal on õigus saada sõna repliigiks ja küsimuseks igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollilise teenindamise tagab linnavolikogu esimees. 2) Protokollid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt 7. päeval pärast istungi toimumist. Protokolliga saab tutvuda linnavolikogu ruumis ja Elva Linnaraamatukogus. 3) Protokolli kohta saab esitada kirjalikke proteste viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme päeva jooksul. 4) Lisaks protokollile salvestatakse istungid audio visuaalsete vahenditega sihtotstarbelikeks kasutamiseks.
(1) Linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu esimehele või aseesimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. Arupärimisele vastamise viisid on: 1) suuline vastus linnavolikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (3) Kirjalik vastus arupärimise esitajale saadetakse 10 tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorda.
(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest või linnavolikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea linnavalitsuse liikme kohustustest ja ametist ning linnavalitsuse liikme linnavalitsuse liikme kohustustest. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (6) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni seaduses või käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikmete kohustustest. (7) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 38 8.lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 34 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri. (8) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 38 8.lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine on linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise alus.
Linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnavolikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe linnavolikogu esimest või tema asendajat.
(1) Linnavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega Elva linnale pandud ülesandeid, lähtudes Elva linna arengukavast. (2) Linnavalitsus suunab linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust linna eelarve ja teenistusliku järelevalve kaudu.
(1) Linnapea valitakse linnavolikogu volituste ajaks koosseisu häälteenamusega salajase hääletamise teel. Linnavolikogu liikmel on üks hääl. (2) Linnapea kandidaadi ülesseadmine: 1) nimelise kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik allkirjastatud ettepanek linnavolikogu istungi juhatajale; 2) kandidaatidest koostatakse nimekiri ja kandidaadid nummerdatakse vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale; 3) nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist kui linnavolikogu ei otsusta teisiti ning linnavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette linnavolikogu pitsatiga varustatud hääletamissedelid, jagab sedelid välja linnavolikogu liikmetele allkirja vastu, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (4) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab temale seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Elva linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega või linna põhimäärusega sätestatud korras ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) teeb linnavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) 9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab teda linnapea poolt käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige. Kui linnapea äraolek ei ole ette teada, asendab teda linnapea ülesannetes abilinnapea või tema äraolekul vanim linnavalitsuse liige. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi-või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu järgmisel istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (7) Linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Linnapea peab viivitamata teavitama linnavolikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas põhimääruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. (8) Linnavolikogu keelab linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.
(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea ja teised linnavalitsuse liikmed. (31) Linnapea võib ise minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kandidaadid linnavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta. (5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta teenistust oma endisel ametikohal. (6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea esildisel tema volituste ajaks poolthäälte enamusega
(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi, (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad ja linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni.
(1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele; 5) (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
(1) Linnavalitsuse töökord sätestab istungite ettevalmistamise, läbiviimise ja linnavolikogule esitatava eelnõu esitamise korra. (2) Linnavalitsuse töövorm on istung, mis toimub üldjuhul teisipäeviti. Istungi üleviimine muule ajale ja erakorralise istungi kokkukutsumise otsustab linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (3) Linnavalituse istungil kuuluvad arutamisele: linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; määruste ja otsuste eelnõude esitamine linnavolikogule; informatsioonid; küsimused, mis nõuavad protokolliliste otsuste vastuvõtmist. Eelnõu linnavalitsusele esitavad: linnavalitsuse liige või eelnõu koostaja. Linnavalitsuse hallatavad asutused esitavad materjalid linnavalituse istungile linnavalitsuse liikme kaudu, kelle haldusalas nad tegutsevad. (4) Eelnõu peab vastama järgmistele nõuetele: olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega; pealkiri kokkuvõtlik, lühike ja nimetavas käändes; sõnastus arusaadav ja vastama eesti kirjakeele reeglitele; õigusakti preambula peab sisaldama motiveerivat osa ning õiguslikku alust; sisaldama jõustumise ja/või rakendamise aega. Linnasekretäri ettepanekul eelnõu kooskõlastatakse asjaosalistega ning eelnõu juurde koostatakse seletuskiri. (5) Eelnõu menetlemine toimub elektrooniliselt või paberkandjal, vastutajaks on eelnõu koostaja, kes jälgib menetlemise sujuvat ja tõrgeteta käiku. Isikuandmeid sisaldava õigusakti menetlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega. (6) Istungi päevakorra projekti koostamise korraldab linnasekretär istungile eelneva päeva kella 16.00 laekunud eelnõude ja muude arutamisele tulevate küsimuste alusel. Linnavalituse liikmed saavad materjalidega tutvuda kuni istungi alguseni linnasekretäri juures. Täiendava küsimuse võtmiseks linnavalitsuse istungi päevakorra projekti esitab taotleja selle enne päevakorra kinnitamist koos küsimust puudutavate materjalidega paberkandjal. (7) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. Vajadusel võib linnavalitsuse istungi läbi viia elektrooniliselt. Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea või tema asendaja. (8) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär või tema asendaja. (9) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse määrab istungi juhataja. (10) Hääletamine istungil toimub avalikult Linnavalitsuse otsustused küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse protokolli. Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kui ükski linnavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, ei ole hääletamine kohustuslik ning otsus loetakse ühehäälselt vastu võetuks. Linnasekretär ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse liige ei või osa võtta küsimuse otsustamisest, kui see puudutab tema enda või tema perekonna isiklikke või majanduslikke huve. (11) Linnasekretär korraldab linnavalitsuse istungi protokollimise. Elektroonilise istungi toimumine fikseeritakse protokollis. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuses. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud määruste ja otsuste numbrid, hääletamise tulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. (12) Määruse või otsuse eelnõu koos lisamaterjalidega edastamise linnavolikogule korraldab linnasekretär.
(1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja vajadusel põhimääruse kinnitab linnavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma teisi isikuid. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuses asjaosalisel isikul teda puudutavas küsimuses. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmisel. (5) Linnavalitsus võib ühekordsete ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi komisjone ning kinnitada nende koosseisu.
(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Elva linna haldusterritooriumil, samuti ka Elva linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Elva linna haldusterritooriumi. (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(1) Linnavolikogu määrused ja otsused ning linnavalitsuse määrused avalikustatakse Elva linna veebilehel www.elva.ee. Linnavalitsuse korraldused on asjaosalistele kättesaadavad linnavalitsuses. Õigusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega linnavalitsuses. Ei avalikustata neid õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. (2) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnavalitsuses ja Elva Linnaraamatukogus. (3) Linnavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. (6) Elva linna õigusaktid ning omavalitsusorganite protokollid vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (4) Määrata planeeringute koostamisel ajaleheks, kus avaldatakse ametlikud teated algatamisest, avalikust väljapanekust, avalikust arutelust, kehtestamisest ja kehtetuks tunnistamise kavatsusest Elva linna ajalehes "Elva Postipoiss" ja üleriigilises päevalehes "Postimees".
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. (4) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
(1) Elva linna tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Elva linna arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Arengukavade koostamisel lähtutakse Elva linna arengu strateegilistest eesmärkidest ja esitatakse meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks. (3) Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastamine läbi prioriteetide seadmise tagamaks arengukavades püstitatud eesmärkide saavutamiseks parim tulemus. (4) Elva linna finantsjuhtimisel lähtutakse linnavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.
(1) Elva linna arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Valdkondade arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks Elva linna arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega või linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. Hallatavate asutuste arengukavad koostatakse vähemalt kolmeks aastaks, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti või kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (2) Elva linna arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade, hallatavate asutuste arengukavade eelnõud valmistab ette linnavalitsus. Hallatava asutuse arengukava projekti valmistab ette asutus järgides asutuse tööd reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
(1) Elva linna arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna ja hallatava asutuse arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse Elva linna veebilehel enne linnavolikogule esitamist. (2) Ettepanekud Elva linna arengukava, valdkondade ja hallatavate asutuste arengukavade ning eelarvestrateegia muutmise kohta valmistab ette linnavalitsus ning esitab eelnõuna linnavolikogule arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tähtaegu. (3) Arengukava ja eelarvestrateegia ning arengukava ja eelarvestrateegia muudatused peavad olema linnavolikogus vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(1) Elva linna arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise osas esitab linnavalitsus aruande linnavolikogule vastavalt arengukavades sätestad korrale. (2) Linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavade täitmise osas esitab linnavalitsus aruande linnavolikogule kord aastas hiljemalt 30. septembriks või asutuse arengukavas sätestatud korras ning tähtajaks.
(1) Elva linna eelarve koostatakse lähtuvalt arengukavast ja eelarvestrateegiast. (2) Elva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse ning reservfondi kasutamise korra kehtestab linnavolikogu.
(1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi: maksumäärus). (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist. (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Linnavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse linnavolikogu kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.
(1) Linnavara on Elva linna omandis olevad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Tulu linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi, kuulub linnale, kui seadusest, õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.
(1) Linnavara omandamine on asja linna omandisse saamine. (2) Linnavara omandatakse linna huvides õigusaktidega sätestatud korras.
Laenu või muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võetakse laenu või varalisi kohustusi, milleks puuduvad linnaeelarves vahendid; 2) linnavalitsus varaliste kohustuste osas, milleks linnaeelarves on vahendid olemas.
(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist õigusaktidega sätestatud korras. (2) Linnavara valitseja on: 1) linnavalitsus 2) linnavalitsuse hallatavad asutused (3) Linnavara valitseja on kohustatud tema valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.
(1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valitsemise otstarbeks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja. (3) Valitsemise otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on vajalik linnavara valitseja õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemise otstarbeks, võib seda kasutada tulu saamiseks õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik või on muutunud kõlbmatuks avalikuks või valitsemise otstarbeks või tulu saamiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud õigusaktidega.
Linna asutused. (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutus - linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavalitsuse hallatavad asutused ei teosta avalikku võimu ega ole juriidilised isikud. (3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linnavalitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad. (4) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu, samuti kinnitab ja muudab põhimääruse. Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab linnavalitsus. (5) Linna asutustel on oma eelarve, arveldusarve, Elva linna vapi kujutise ja oma nimega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika. (6) Linna asutus võib oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega õigusaktiga sätestatud korras.
(1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kontrollimiseks; 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide või Elva linna õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(1) Elva linnal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd ning osaleda rahvusvahelistes projektides ja programmides. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Elva linna esindab nendes organisatsioonides linnavolikogu või linnavolikogu poolt määratud esindaja. (2) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega väljaspool vabariiki ning sõlmida nendega lepinguid. (3) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Elva linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. (4) Elva linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees või linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti.
(1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse, kui linnavolikogu istungitel on läbi viidud kaks lugemist, välja arvatud juhul kui, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud].
(1) Käesoleva põhimääruse § 48 sätestatud eelarvestrateegia koostamist rakendatakse 2012. aasta 1. jaanuarist. (2) Käesoleva põhimääruse § 51 rakendatakse 2012. aasta ja sellest hilisemate aastate kohta koostatud majandusaruannete suhtes.
Põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2011.