Eesti NSV isemajandamine on majanduselu korraldamise viis, mis lähtub Eesti NSV suveräänsusest, tema rahvamajanduse terviklikkusest ja suhtelisest eraldatusest NSV Liidu rahvamajanduskompleksis. Isemajandava Eesti NSV majandus funktsioneerib valdavalt iseregulatiivse isetasuvuse, enesefinantseerimise, isejuhtimise ning enesekontrolli põhimõtetel, lähtudes Eesti NSV seadusandlusest.
Isemajandav Eesti NSV vastutab täielikult oma majandustegevuse efektiivsuse ja tulemuste eest vabariigi elanikkonna ees tema sotsiaalsete, materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamisel ning Eesti NSV loodusvarade säästlikul kasutamisel ja ökoloogiliselt rahuldava keskkonnaseisundi säilitamisel, samuti oma lepinguliste kohustuste täitmise eest suhetes NSV Liidu organite, teiste liiduvabariikide ja nende osade ning välisriikidega.
Eesti NSV võtab osa üleliidulisest ja rahvusvahelisest koostööst ja tööjaotusest oma looduslike, demograafiliste ja kultuurilistele eeldustele ning võimalustele sobival viisil nii NSV Liidu rahvamajanduse kui ka maailmamajanduse raamides ekvivalentse, vastastikku tulusa kaubavahetuse tingimustel.
Kõik Eesti NSV territooriumil paiknevad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kuuluvad üldjuhul Eesti NSV rahvamajanduskompleksi, mida suunavad ainult Eesti NSV riigivõimu- ja -valitsemisorganid. Eesti NSV riigiorganite loal ja vabariigi vastavate seaduste alusel võivad Eesti NSV-s töötada ka üleliidulised, samuti teiste liiduvabariikide ning välisriikide ja nende kodanike ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Kõik Eesti NSV territooriumil asuvad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, sõltumata nende alluvusest ja kuuluvusest, on kohustatud järgima Eesti NSV seadusandlust. Eesti NSV-le ja tema ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti üksikisikutele kuuluvaid majandus- üksusi võib rajada ka NSV Liidu teistes liiduvabariikides ja välisriikides nende seadusandluse alusel.
Eesti NSV isemajandamisel peetakse prioriteetseteks neid eesmärke, mis aitavad kaasa Eesti NSV kõigi elanike, sõltumata nende rahvusest ja kodakondsusest, elukvaliteedi tõstmisele, arengu- ja eneseteostusvõimaluste laiendamisele ning elukeskkonna ökoloogiliselt rahuldava seisundi säilitamisele ja parandamisele. Majandustegevuse suunamisel lähtutakse vajadusest kindlustada põlisrahvuse jäämine oma ajaloolisel territooriumil poliitilist, kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku arengut määravaks põhisubjektiks. Eesti NSV majanduselus tuleb tagada eesti rahvuse osatähtsuse säilimine ja suurenemine, demograafilise situatsiooni paranemine, eesti rahvuse sotsiaalse ja professionaalse struktuuri taastootmine, kultuuritraditsioonide järjepidevus ning vaimse potentsiaali areng ja selle rakendamisvõimaluste laienemine. Eesti NSV sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja ökoloogiliste eesmärkidega vastuolus olevat tegevust tõkestatakse õiguslike ja majanduslike vahenditega.
Eesti NSV riigivõimu- ja -valitsemisorganid suunavad vabariigi majanduselu valdavalt kaudsete majanduse reguleerimise meetoditega (maksud, krediidid, hinnad, sihtfondide eraldised jm.), lähtudes seejuures Eesti NSV normatiivaktidest ja sekkumata vahetult ettevõtete majandustegevusse. Riigiorganid koostavad Eesti NSV majanduse strateegilise arengu kavad ning loovad tugisüsteemid ja -fondid nende elluviimiseks, samuti teostavad diferentseeritud regionaal- ja struktuurpoliitikat, tagamaks vabariigi mõnede piirkondade ja rahvamajandusharude mahajäämusest ülesaamine. Majandustegevuse edendamiseks abistavad riigiorganid ettevõtteid ja organisatsioone toorme ja tehnoloogia hankimisel ning toodangule sobivate turustustamisvõimaluste leidmisel. Riik loob soodsad tingimused Eest NSV majanduse arendamiseks kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise alusel, teostades innovatsioonipoliitikat ja kasutades selleks majanduslikku soodustusrežiimi, toetades kõrgtehnoloogilisi arendusorganisatsioone, tagades rahvusvahelise side ja veonduse ning töötajate täiendus- ja ümberkoolituse. Välisriikide kapitali paigutamist vabariigi majandusse stimuleeritakse eelkõige tootmise moderniseerimise ja ümberprofileerimise huvides.
Isemajandava Eesti NSV majandussuhted on rajatud järgmistele printsiipidele: 1) omandusvormide paljusus ning kõigi omandusvormide riiklik kaitse; 2) ettevõtluse vabaduse ja turumajanduse arengu tagatus; 3) territoriaaljuhtimise detsentraliseeritus; 4) avatus ja partnerlus suhetes teiste NSV Liidu osadega, samuti majanduslikes välissuhetes.
Eesti NSV-s eksisteerib omandusvormide paljusus. Omandus on seaduse kaitse all. Omanikule tekitatud kahju kuulub hüvitamisele vastavalt Eesti NSV seadusandlusele. Riik soodustab erinevate omandusvormide integratsiooni. Omandusvormide paljusus loob tingimused ettevõtluse organisatsiooniliste vormide mitmekesisuseks.
Eesti NSV kompetentsi kuulub panganduse ja raharingluse korraldamine, kaasa arvatud oma raha sisseseadmine ning selle teiste valuutade, sealhulgas rubla kui NSV Liidu ühisvaluuta vastu vahetamise korra ja kursi kindlaksmääramine. Eesti NSV majanduse arendamise üheks eesmärgiks on saavutada Eesti NSV raha vaba konverteeritavus välisriikide valuuta suhtes. Eesti NSV pangasüsteem koosneb Eesti NSV Keskpangast (Eesti Pank), kommertspankadest ning muudest spetsialiseeritud krediidiasutustest. Eesti Pank on iseseisev organisatsioon, mille põhikirja kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu.
Ettevõtluse vabadus ja turumajanduse areng tagatakse Eesti NSV-s täisisemajandavate ettevõtete isearenemise soodustamisega ning nende õiguste ja tulude riikliku kaitsega. Kindlustatakse ettevõtete iseseisvus oma majanduselu korraldamisel ning soodustatakse nende organisatsioonilist mitmekesisust. Eesti NSV normatiivaktidega luuakse tootmise suur- ja väikevormide tekkimiseks ja arenguks võrdsed võimalused, tagades sellega vabariigisisese majanduse paindlikkuse ja ettevõtetevahelise konkurentsi, mis tõkestab monopolismi. Ettevõtete tegevusse võib riik vahetult sekkuda vaid Eesti NSV seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras, samuti loodusõnnetuste ja eriolukordade puhul või siis, kui ettevõte kahjustab teiste subjektide õigusi ja seaduslikke huve.
Vabariigi kõigi piirkondade areng tagatakse maksimaalselt kohalike elanike huvides ja initsiatiivil. Eesti NSV territoriaalse haldussüsteemi moodustavad esmas- ehk madalama tasandina maakonnalinnad, alevid ja vallad, mis kujundatakse rajoonilise alluvusega linnade, alevite ja külanõukogude baasil, ning teisese ehk kõrgema tasandina vabariiklikud linnad ja maakonnad (praegused vabariikliku alluvusega linnad ja rajoonid). Kohaliku omavalitsuse võimuorganiteks on kohalikud rahvasaadikute nõukogud, kelle pädevus sätestatakse Eesti NSV seadusandlusega kohaliku omavalitsuse kohta, millega piiritletakse ka kohalike täitevkorraldavate organite moodustamise kord ja funktsioonid. Kohaliku rahvasaadikute nõukogu pädevuse piires vastuvõetud otsused on kohustuslikud vastaval territooriumil tegutsevatele ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele, ameti- ja teistele isikutele. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud korraldavad oma territooriumil sotsiaal- ja majanduselu isemajandamise printsiipidest lähtudes. Kohalikul rahvasaadikute nõukogul on iseseisev eelarve, mida ei arvata kõrgemalseisva eelarve koosseisu. Kohaliku eelarve kujundamise ja kasutamise korda reguleerivad Eesti NSV eelarve- ja maksukorralduse aluste seadused. Majandustegevuse alustamine ja loodusvarade kasutamine kohaliku rahvasaadikute nõukogu territooriumil toimub vastava kohaliku rahvasaadikute nõukogu loal.
Eesti NSV osaleb majanduse avatuse printsiibil aktiivselt nii NSV Liidu sisestes kaubavahetus(turu-)suhetes kui ka vastastikku kasulikus koostöös välisriikidega. Eesti NSV kuulumine NSV Liitu ei välista tema suveräänsete õiguste realiseerimist suhetes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Omandus Eesti NSV-s esineb järgmistes vormides: Eesti NSV riiklik omandus, kooperatiivsete ning ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste ning üksikisikute omandus. Eesti NSV seadusandlusega määratud piires on Eesti NSV-s lubatud samuti nii NSV Liidu, teiste liiduvabariikide, välisriikide kui ka nende juriidiliste isikute ja kodanike omandus. Eesti NSV-s on lubatud erinevate omanduste mitmesugused segavormid. Põhilised tootmisvahendid on ühiskondlikus omanduses. Seadusega määratud piires on lubatud väikeeraomandus.
Omandisuhteid Eesti NSV-s reguleeritakse Eesti NSV seadusandluse ja lepingutega. Lähtudes kõigi omandivormide võrdõiguslikkusest Eesti NSV-s, loob riik tingimused kõigis omandusvormides asuva vara rohkendamiseks kogu ühiskonna ja üksikisikute huvides.
Eesti NSV ainuomanduses on maa, maapõu, õhuruum vabariigi territooriumi kohal, sise- ja territoriaalveed, mandrilava, mets, ja muud loodusvarad. Eesti NSV territooriumiga piirneva Läänemere majandustsoonis asuvate ressursside valdamis-, kasutamis-, ja käsutamisõigus on rahvusvahelises õiguses tunnustatud ulatuses Eesti NSV-l. Eesti NSV omandusse (sealhulgas munitsipaalomandusse) kuuluvad põhilised tootmisvahendid tööstuses, ehituses, põllumajanduses, transpordis ja sides, riiklikud pangad, riiklike kaubandus-, kommunaal- ja muude ettevõtete vara ning riiklik elamufond, aga ka muu vara, mis on tarvilik Eesti NSV sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks.
Eesti NSV omandus võib esineda munitsipaalomandusena. Munitsipaalomanduses on kohalike võimuorganite valduses, kasutuses ja käsutuses olev vara. Munitsipaalomandusse kuuluva vara õigusliku režiimi määravad kohalikud võimuorganid kooskõlas Eesti NSV seadustega. Munitsipaalomandusse objektide andmine, äravõtmine või ümberjaotamine kõrgemalseisvate riigivõimu- ja -valitsemisorganite poolt ilma kohaliku võimuorgani nõusolekuta on keelatud.
Eesti NSV omandusel, sealhulgas munitsipaalomandusel põhinevad riiklikud ettevõtted valdavad, kasutavad ja käsutavad neile kuuluvat vara kas operatiivse haldamisõiguse alusel (riigiettevõtted) või delegeeritud omandiõiguse alusel (rahvaettevõtted). Rahvaettevõtted on neile kuuluva vara omanikud. Eesti NSV omandiõiguse delegeerimine (üleandmine) rahvaettevõtetele toimub Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras.
Kooperatiivsed organisatsioonid ja nende ühendused, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised, valdavad, kasutavad ja käsutavad nendele omandiõiguse alusel kuuluvat vara vastavalt oma registreeritud põhikirjale ja Eesti NSV seadusandlusele.
Üksikisikute omandus Eesti NSV-s esineb isikliku omandusena või väikeeraomandusena. Isiklik omandus on isiklike tarbimisvajaduste rahuldamise aluseks. Väikeeraomandus moodustab üksikisikute kaubatootmise majandusliku aluse. Üksikisikute omand on võõrandatav ja pärandatav.
Väljaspool Eesti NSV-d asuva Eesti NSV riikliku vara ja kooperatiivsete ning ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste ning Eesti NSV kodanike omanduses oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise tingimused määratakse kindlaks vara asukohariigi seadusandluse ja vastavate lepingutega. Eesti NSV osutab abi käesoleva paragrahvi lg. 1 märgitud omanduse kaitsmisel.
Eesti NSV seadusandlusega sätestatud piires võib Eesti NSV-s esineda eraomand, mis kuulub kas osaliselt või täielikult välisriikide kodanikele või nende ühendustele.
Isemajandava Eesti NSV majanduskorralduse sotsialistlik iseloom väljendub riiklike sotsiaalsete garantiide loomises ning piirangute kehtestamises tagamaks elukeskkonna stabiilsuse ja inimsõbralikkuse, samuti sotsiaalse õigluse ning tarbijate huvide kaitse.
Majandusettevõtete paigutamisel ja arendamisel kehtestatakse seadusandluslikult looduskaitse ja looduskasutuse alased piirangud, sealhulgas keskkonnaohtlike ettevõtete sulgemise kord.
Eesti NSV-s tagatakse elanike materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamise baastase, mis määratakse Eesti NSV normatiivaktidega. Riik arendab välja vähemalt baastaset tagava infrastruktuuri. Eesti NSV elanike vahel toimub rahvatulu jaotamine töötasude, pensionide ja stipendiumidena eelkõige vastavalt iga töötaja kvalifikatsioonile ja tööpanusele, kusjuures kõigile Eesti NSV elanikele (perekondadele) tagatakse riiklikult vähemalt elatusmiinimumile vastav sissetulek. Eesti NSV elanikele tagatakse eluase Eesti NSV elamuseadusandluses ettenähtud korras. Isemajandav Eesti NSV kaitseb perekonda, sealhulgas vanemate ja laste tervist, tagab õiguslikud ja ainelised võimalused laste ja teiste töövõimetute pereliikmete kodushooldamiseks.
Isemajandava Eesti NSV rändepoliitika on suunatud vabariigi demograafilise ja sotsiaal-kultuurilise situatsiooni stabiliseerimisele ja parandamisele ning toimub vastavalt Eesti NSV rändeseadusele, millega reguleeritakse migratsiooni ja ühtlasi tagatakse vabariiki elama asuvate teiste rahvuste esindajate kultuurilised ja sotsiaalsed õigused ning adapteerumise võimalused Eesti NSV-s.
Isemajandavas Eesti NSV-s rakendatakse riiklike piiranguid ja soodustusi tarbijate huvide kaitseks, sealhulgas kaupade tervislikkuse kvaliteedi kontrolliks ning esmatarbekaupade piirhindade kehtestamiseks ja elukalliduse tõusu kompenseerimiseks.
Isemajandavas Eesti NSV-s antakse ametiühingutele ja teistele töötajate ühendustele laialdased õigused ja volitused töötajate ja töökollektiivide materiaalsete ja sotsiaalsete huvide ning õiguste kaitseks vastavalt Eesti NSV töö- ja ametiühinguseadustele, samuti muudele normatiivaktidele.
Isemajandavas Eesti NSV-s tagatakse riikliku kultuuripoliitikaga eesti keele ja kultuuri kaitse ning arendamine, Eesti NSV territooriumil asuvate kõigi kultuuriväärtuste hoidmine ja rohkendamine. Eestis elavatele vähemusrahvustele tagatakse võimalused nende keele ja kultuuri arenguks vastavalt Eesti NSV kultuuriautonoomia seadusele.
Isemajandavas Eesti NSV-s tagatakse riiklikult võimalused üldkutsehariduse saamiseks selle kõigil tasanditel (alg-, kesk-, ja kõrgharidusena) vastavalt Eesti NSV haridusseadusele. Vabanevale tööjõule garanteeritakse ümberõppe ning kvalifikatsiooni täiendamise võimalused koos õppe- ja tööleasumiseks vajaliku materiaalse kindlustatusega. Samuti tagatakse tööalase kvalifikatsiooni taastamine lapsehoolduspuhkusel olnud emadele.
Isemajandavas Eesti NSV-s kindlustab riik sotsiaalhoolduse ning arstiabi kättesaadavuse kõigile abivajajatele. Tagatakse vanurite, pensionäride, invaliidide ning füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste sotsiaalne ja majanduslik kaitstus, nende sotsiaalne võrdsus teiste ühiskonnaliikmetega. Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspension peab vastama selle isiku tööpanusele ning ei tohi olla väiksem kehtivast elatusmiinimumist.
Lähtudes käesoleva seaduse paragrahv 4 lg. 1 võivad kõiki Eesti NSV territooriumil asuvaid ning tema rahvamajanduskompleksi kuuluvaid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone kontrollida ning sellega seoses neile ettekirjutusi teha ainult Eesti NSV riiklikud ja ühiskondlikud kontrollorganid Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras. Vastavalt Eesti NSV poolt sõlmitud kokkulepetele võivad neid kontrollida ka muud kontrollorganid. Kõigis maksustamist, elanikkonna tervishoiuolusid, looduskeskkonda ja infrastruktuuri puudutavates ja muudes seadusandluses ettenähtud küsimustes kontrollivad Eesti NSV kontrollorganid ka vabariigi territooriumil paiknevaid objekte, mis kuuluvad NSV Liidu teistes liiduvabariikides ja välisriikides asuvatele kodanikele.
Eesti NSV isemajandamine toimub Eesti NSV seadusandluse alusel. Lisaks käesolevale seadusele ja sellest lähtudes kehtestatakse Eesti NSV seadused Eesti NSV rahvamajanduskompleksi terviklikkuse, ettevõtluse, Eesti NSV valitsuse, kohaliku omavalitsuse, eelarve- ning maksukorralduse aluste, pankade, välismajandustegevuse, tarbijate kaitse ja hinnakujunduse kohta ning muud seadused ja teised normatiivaktid, millega reguleeritakse Eesti NSV majanduse ning sotsiaal- ja kultuurisfääri arengut. Eesti NSV Ministrite Nõukogu tagab valitsuse normatiivaktide operatiivse vastuvõtmise kooskõlas isemajandamise elluviimisest tulenevate vajadustega. Kuni Eesti NSV seadusandluse kooskõlla viimiseni käesoleva seaduse ja muude Eesti NSV isemajandamist käsitlevate normatiivaktidega kohaldatakse Eesti NSV-s varem kehtestatud normatiivakte, kui need ei ole vastuolus Eesti NSV isemajandamise seadusandlusega.
Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast.