Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 2¹) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 3) lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale; 4) lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale; 5) lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale; 6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiste korraldaja toimingute või valimiskomisjoni otsuste võija toimingute peale.
(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas, mille osalisel on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 34 alusel õigus pöörduda kõnealuse kohtuasja lõppemisel oma õiguste väidetava rikkumiseKäesoleva seadusega Riigikohtu pädevusse antud asju lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi kolleegium) või üldkogu.
(2) Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu
(1) Erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemusedhääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.
(2) Isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või tunnistada hääletamistulemus Vabariigi Presidendi või Riigikogu esimehe või aseesimeeste valimistel kehtetuks.
(1) Kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon edastab kaebuse Riigikohtule koos oma kirjalike selgitustega hiljemalt järgmisel tööpäeval.
(1) Kohus lahendab kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse saamist.
(2) Kaebuste ühte menetlusse liitmise korral lahendatakse asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist.
(3) Üldkogu lahendab asja viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist.
(4) Kohus lahendab protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale viivitamata pärast nõuetekohase protesti saamist.
(1) Kui valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.
(2) Kui valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamine toimus väiksemas kui viieliikmelises koosseisus, kaasatakse menetlusse vajalik arv kohtunikke ning vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus.
(3) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse või protesti üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast menetluse uuendamist.
(1) Riigikohus võib asja lahendamisel: 1) tühistada valimiskomisjoni otsuse, tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu või valimiste korraldajat tegema uue toimingu; 2) jätta kaebuse või protesti rahuldamata.
(2) Riigikohus võib tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistel kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt.
(3) Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse peale esitatud kaebuse või protesti rahuldamise korral tühistab Riigikohus mandaadi.
(4) Kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele, võib kohus selle küsimuse lahendamisel teha ühe § 15 lõikes 1 nimetatud otsuse.
(1) Kohtumenetluse keel on eesti keel.
(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse kohtule vandetõlgi poolt eesti keelde tõlgituna.
(3) Käesoleva seaduse § 31 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.
Käesoleva seaduse § 31 ja § 47 lõiget 3 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevastjõustumisel Riigikohtu menetluses olevad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel lahendatavad asjad lahendatakse varasema menetlusseaduse kohaselt.