(1) Väikesüsteemi ehitusloa saamiseks esitatakse Maa- ja Ruumiametile käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒5 ja § 22 lõike 2 punktides 2‒6, 8 ja 9 nimetatud ning ehituskava koostaja andmeid sisaldav väikesüsteemi ehitusloa taotlus ja ehituskava.
(2) Maa- ja Ruumiamet kontrollib väikesüsteemi ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui väikesüsteemi ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale.
(3) Maa- ja Ruumiamet koostab väikesüsteemi ehitusloa eelnõu ja esitab selle vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav väikesüsteem või selle ehitamine võib mõjutada.
(4) Väikesüsteemi ehitusloale kantakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 3–5, § 22 lõike 2 punktides 2–6 ning § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud andmed.
(5) Maa- ja Ruumiamet keeldub väikesüsteemi ehitusloa andmisest, kui: 1) kavandatavat väikesüsteemi ei ole tehniliselt võimalik rajada; 2) väikesüsteemi, välja arvatud kraavkuivendusega väikesüsteem, ehituskava on koostanud isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒54 sätestatud vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud väikesüsteemi ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata või kui ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning eelnõu ei ole võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis kehtivatele piirangutele; 4) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuigi keskkonnamõju hindamine on ette nähtud, või kui väikesüsteemi ehitusloa alusel ehitatava väikesüsteemiga kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
(6) Maa- ja Ruumiamet teeb väikesüsteemi ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Väikesüsteemi ehitusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust.
(1) Väikesüsteemi kasutusloa taotlus ja käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid esitatakse Maa- ja Ruumiametile kümne päeva jooksul väikesüsteemi valmimisest arvates.
(2) Väikesüsteemi kasutusloa taotluses märgitakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒3 ja § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed ning ehituskava koostaja, ehitaja ja teostusjoonise koostaja andmed.
(3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib väikesüsteemi kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui väikesüsteemi kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale.
(4) Maa- ja Ruumiamet kontrollib valminud väikesüsteemi vastavust maaparandussüsteemi nõuetele.
(5) Maa- ja Ruumiamet teeb väikesüsteemi kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Väikesüsteemi kasutusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust.
(6) Kui ilmastikutingimused ei võimalda Maa- ja Ruumiametil väikesüsteemi kohapeal kontrollida, pikeneb otsuse tegemine ajani, millal kontrollimine kohapeal on võimalik.
(7) Väikesüsteemi kasutusloale kantakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 3, § 23 lõike 2 punktis 1 ja § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed.
(8) Väikesüsteemi teostusjoonise võib koostada käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud ettevõtja, kes tegutseb maaparanduse uurimistöö, ekspertiisi või maaparandussüsteemi projekteerimise alal, või isik, kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõigeteslõikes 2 ja 5 sätestatud nõuetele või kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents.
(1) Ettevõtjal on lubatud tegutseda maaparandusalal, kui tal on vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud vastutava spetsialistiga või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist.
(2) Majandustegevusteate peab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse esitama järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks: 1) maaparanduse uurimistöö; 2) maaparandussüsteemi projekteerimine; 3) maaparanduse omanikujärelevalve; 4) maaparanduse ekspertiis; 5) maaparandusehitus.
(3) Majandustegevusteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maaparandusala, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud andmed ning ettevõtja vastutava spetsialisti kohta sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata väikesüsteemi ehitamise suhtes. Väikesüsteemi, välja arvatud kraavkuivendusega väikesüsteem, ehituskava võib koostada isik, kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒54 sätestatud vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.
(5) Maaparandussüsteemi teenindava tee võib ehitada ka ettevõtja, kellel on ehitusseadustiku alusel õigus ehitada avalikult kasutatavaid teid.
(6) Majandustegevusteade on esitatud, kui maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris on käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele vastava vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga.
(7) Vastutava spetsialisti ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on vastutaval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui vastutav spetsialist on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja Maa- ja Ruumiametile majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud vastutav spetsialist on asjaomasel maaparandusalal ettevõtja ainus vastutav spetsialist, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel maaparandusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud.
(1) Vastutav spetsialist on asjatundja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒54 sätestatud nõuetele ning kes teeb, kontrollib või juhib tööd oma pädevusega seonduval maaparandusalal ja vastutab selle eest. Maaparanduse omanikujärelevalve käigus tehtavad toimingud teeb vastutav spetsialist isiklikult.
(2) Isik võib tegutseda vastutava spetsialistina maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi alal, kui tal on erialane kõrgharidus ja ta on töötanud asjaomasel maaparandusalal vähemalt kolm aastat.
(3) Isik võib tegutseda vastutava spetsialistina maaparandusehituse alal, kui tal on vähemalt erialane keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta on töötanud maaparandusehituse alal vähemalt kolm aastat.
(4) Vastutava spetsialistina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist peab läbima iga viie aasta järel Maa- ja Ruumiameti heakskiidetud õppekava alusel täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse.6
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik, kes on läbinud vastutava spetsialisti täienduskoolituse maaparandussüsteemi projekteerimise või maaparanduse ekspertiisi alal, võib tegutseda vastutava spetsialistina ka maaparanduse uurimistöö või maaparanduse omanikujärelevalve alal.7
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik, kes on läbinud vastutava spetsialisti täienduskoolituse maaparanduse ekspertiisi alal, võib tegutseda vastutava spetsialistina ka maaparandussüsteemi projekteerimise alal.8
(8) Vastutav spetsialist täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega. Vastutav spetsialist ei või samal ajal tegutseda mitme ettevõtja vastutava spetsialistina ega olla vastutav spetsialist mitme maaparandussüsteemi uurimisel, projekteerimisel, ehitamisel, ehitamise omanikujärelevalve tegemisel või ekspertiisi tegemisel, kui tema töökoormus ei võimalda oma töökohustusi nõuetekohaselt täita. 9 (9) Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Ettevõtja, kes tegutseb maaparandusalal majandustegevuse raames, järgib oma tegevuses seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas: 1) järgib asjatundlikkuse põhimõtet, tagab, et tema vastutusel tegutseb asjakohase kvalifikatsiooniga isik, ja määrab ka vastutava spetsialisti, kes asjakohase projekti või objekti eest vastutab; 2) tagab, et tema vastutusel toimuv ja käesoleva seadusega reguleeritud tegevus dokumenteeritakse nõuetekohaselt, ning annab dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele; 3) täidab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid;. 4) esitab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse andmed vastutava spetsialisti käesoleva seaduse § 36 lõike 9 alusel kehtestatud õigusakti kohase täienduskoolituse läbimise kohta.
(2) Ettevõtja vastutab tema heaks tegutseva isiku tegevuse eest, kui ettevõtja kasutab teda oma kohustuse täitmisel ja tema heaks tegutseva isiku tegevus seondub selle kohustuse täitmisega.
(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, mis on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu.
(2) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Maa- ja Ruumiamet. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.
(4) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri pidamise eesmärk on anda avalikkusele teavet maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende majandustegevuse üle.
(5) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri suhtes kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Vabariigi Valitsus asutab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul maaparandussüsteemide registri, mis on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu.
(2) Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Maaparandussüsteemide registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Maa- ja Ruumiamet. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.
(4) Maaparandussüsteemide registri pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kõigi nende maaparandussüsteemide üle.
(5) Käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed kantakse maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile (edaspidi kitsenduste kaart).
(1) Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, loetakse kasutusluba antuks, kui: 1) veejuhtmete võrk paikneb peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal ja 2) veejuhtmete võrk on kantud Eesti topograafia andmekogusse või on Maa- ja Ruumiametile esitatud maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis (edaspidi mõõdistamisjoonis).
(2) Mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed: 1) suubla ja maaparandussüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv; 2) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised ning vee voolusuund rajatistes; 3) maaparandussüsteemi maa-ala võimalik ulatus; 4) katastriüksuse piir ja katastritunnus; 5) kasutatav mõõtkava; 6) põhja-lõuna suuna tähis; 7) kasutatud tingmärkide selgitus; 8) mõõdistamisjoonise tegija nimi ja allkiri ning mõõdistamisjoonise koostamise kuupäev.
(3) Mõõdistamisjoonis peab vastama käesoleva seaduse jõustumist§ 17 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.
(4) Koos mõõdistamisjoonisega esitatakse Maa- ja Ruumiametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit.
(5) Maa- ja Ruumiamet määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maa-ala võimaliku ulatuse ning kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemile loetakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi kasutuslubamaa-ala võimalikuks ulatuseks määratakse kuivendusvõrgu äärmisest veejuhtmest üldjuhul kuni 80 meetrit väljapoole. Mõõdistamisjoonise olemasolu korral määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maa-ala võimalikuks ulatuseks kuni pool käesoleva seaduse § 16 lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnorme reguleerivas õigusaktis sätestatud metsakuivenduskraavide vahekaugusest.
(6) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaomanikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmisest mõistliku aja jooksul pärast kande tegemist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi suhtes ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemil tehakse maaparandushoidu hea tava kohaselt.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandussüsteemi ehitamise kohta sätestatut.
(10) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimist kohaldatakse maaparandussüsteemi suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(11) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
(12) Maaparandussüsteemile enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme, välja arvatud käesoleva seaduse § 102, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit; 2) maaparandussüsteem on maaparandussüsteemide registrisse kandmata; 3) veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal; 4) veejuhtmete võrk on kantud Eesti topograafia andmekogusse või on Maa- ja Ruumiametile esitatud mõõdistamisjoonis.
(1) Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on maapandussüsteemide registrisse kandmata, loetakse kasutusluba antuks, kui: 1) maaparandussüsteem on ohutu; 2) maaparandussüsteemi reguleeriv võrk tagab mulla veerežiimi, mis sobib maaviljeluseks; 3) maaparandussüsteemi eesvool tagab liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku; 4) olemasolevalt kaardilt on nähtavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed; 5) maaparandussüsteemi avatud eesvool on kantud Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi topograafia andmekogu).
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded loetakse täidetuks, kui Maa- ja Ruumiameti hinnangul saab maaparandussüsteemi nimetatud nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega. Vajaduse korral kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet maaparandushoiutöö tingimused asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kasutusloa andmise esemega.
(3) Maa- ja Ruumiamet kannab maaparandussüsteemi kohta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed maaparandussüsteemide registrisse ning esitab maaparandussüsteemi andmed kitsenduste kaardile kandmiseks viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu andmisest arvates.
(4) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaparandussüsteemi omanikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmisest viie päeva jooksul kande tegemisest arvates.
(5) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaparandussüsteemi omanikku enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemist, mis ei ole kantud maaparandussüsteemide registrisse ja mis tuleks Maa- ja Ruumiameti hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒3 sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks rekonstrueerida, ning teeb maaparandussüsteemi omanikule ettepaneku esitada maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste taotlus kolme kuu jooksul Maa- ja Ruumiameti teavitusest arvates.
(6) Maa- ja Ruumiamet annab projekteerimistingimused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maaparandussüsteemi kohta, mille eesvool kajastub topograafia andmekogus, kui maaparandussüsteemi omanik, kelle omandis on üle poole maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kogupikkusest või üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast, on maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks esitanud käesoleva seaduse § 12 kohase projekteerimistingimuste taotluse.
(7) Maa- ja Ruumiamet kannab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maaparandussüsteemi kohta, mille eesvool kajastub topograafia andmekogus, käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed maaparandussüsteemide registrisse ning esitab maaparandussüsteemi andmed kitsenduste kaardile kandmiseks viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud projekteerimistingimuste taotluse saamisest arvates.
(8) Maa- ja Ruumiamet annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud projekteerimistingimuste taotluse saamisest arvates. Projekteerimistingimustega määrab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.
(9) Kui enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud projekteerimistingimuste andmise otsuse tegemist on vaja maaparandussüsteemi avatud eesvool kanda andmehõive korras topograafia andmekogusse, teeb Maa- ja Ruumiamet otsuse anda projekteerimistingimused 30 päeva jooksul avatud eesvoolu topograafia andmekogusse kandmisest arvates.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 nimetatud hinnangu andmiseks on Maa- ja Ruumiametil õigus viibida ja teha vajalikke toiminguid kinnisasjal, millel paikneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem, kas selle maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul või nimetatud isikute juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise aeg on omaniku või tema volitatud isikuga kokku lepitud.
(1) Kui maaparandussüsteemi omanik taotleb kasutusluba sellisele enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mille kohta Maa- ja Ruumiametil puuduvad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed, korraldab maaparandussüsteemi omanik maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonise (edaspidi mõõdistamisjoonis) koostamise.
(2) Kui maaparandussüsteem, mille kohta on koostatud käesoleva seaduse § 101 kohane mõõdistamisjoonis, vastab Maa- ja Ruumiameti hinnangul käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1‒3 sätestatud nõuetele või kui nimetatud maaparandussüsteem on ohutu ja Maa- ja Ruumiameti hinnangul saab maaparandussüsteemi käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega, loetakse maaparandussüsteemi kasutusluba antuks. Vajaduse korral kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet maaparandushoiutöö tingimused asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kasutusloa andmise esemega.
(3) Maa- ja Ruumiamet kannab maaparandussüsteemi kohta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed maaparandussüsteemide registrisse ning esitab maaparandussüsteemi andmed kitsenduste kaardile kandmiseks viie päeva jooksul käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 nimetatud mõõdistamisjoonise kinnitamisest arvates.
(4) Kui maaparandussüsteem, mille kohta on koostatud käesoleva seaduse § 101 kohane mõõdistamisjoonis, tuleb Maa- ja Ruumiameti hinnangul käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1‒3 sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks rekonstrueerida, annab Maa- ja Ruumiamet projekteerimistingimused käesoleva seaduse § 99 lõigetes 6, 8 ja 9 sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Maa- ja Ruumiamet kannab maaparandussüsteemi kohta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 2‒6 nimetatud andmed maaparandussüsteemide registrisse ning esitab maaparandussüsteemi andmed kitsenduste kaardile kandmiseks viie päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud projekteerimistingimuste taotluse saamisest arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud hinnangu andmiseks on Maa- ja Ruumiametil õigus viibida ja teha vajalikke toiminguid kinnisasjal, millel paikneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem, kas selle maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul või nimetatud isikute juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise aeg on omaniku või tema volitatud isikuga kokku lepitud.
(1) Mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed: 1) suubla ja maaparandussüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv; 2) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised ning rajatistes vee voolusuund; 3) maaparandussüsteemi maa-ala piir ja pindala ning eesvoolu pikkus; 4) katastriüksuse piir ja katastritunnus; 5) kasutatav mõõtkava; 6) põhja-lõuna suuna tähis; 7) mõõdistamisjoonise tegija nimi, ametinimetus ja allkiri; 8) kasutatud tingmärkide selgitus.
(2) Mõõdistamisjoonis peab vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.
(3) Mõõdistamisjoonise võib koostada ettevõtja, kes tegutseb käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 1, 2 või 4 nimetatud maaparandusalal, või isik, kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele või kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents.
(4) Maa- ja Ruumiamet kinnitab mõõdistamisjoonise, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ja mille on koostanud lõikes 3 nimetatud isik.
(5) Mõõdistamisjoonist ei kinnitata, kui: 1) selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata isik; 2) sellel ei kajastu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed; 3) see ei vasta käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.
Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteem, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, kantakse käesoleva seaduse §-des 99 ja 100 sätestatud korras registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks.
(1) Pärast 2003. aasta 1. juulit, kuid enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud maaparandussüsteemile võib anda kasutusloa, kui nimetatud maaparandussüsteem vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud maaparandussüsteemi nõuetele. Kasutusloa andmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Maaparandussüsteemi käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel on nõuetele vastavuse hindamise aluseks käesoleva seaduse § 100 lõikes 1 nimetatud mõõdistamisjoonis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitusprojektist või mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma maaparandussüsteemide registrisse kandmiseks vajalikud andmed.
(4) Põllumajandus- ja Toiduamet kaasab kasutusloa menetlusse asutuse, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kasutusloa esemega, ja vajaduse korral asutuse või isiku, kelle huve maaparandussüsteem võib mõjutada.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem kantakse maaparandussüsteemide registrisse 2022. aasta 1. jaanuariks.