(1) Käesolev seadus reguleerib naise kunstlikku viljastamist mehe seemnerakuga ning, kehaväliselt loodud embrüo siirdamist ja kehaväliselt loodud embrüo kaitset ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemist.
(2) Sugurakkude hankimist ja embrüo loomist ning sugurakkude ja embrüo kodeerimist, märgistamist, uurimist, säilitamist, töötlemist, pakendamist, ladustamist, vabastamist ja väljastamist reguleerib rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi1) Partnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab, et laps loetakse põlvnevaks doonorist.
(2) Mittepartnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik on retsipiendile teada
(1) Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50nooremat kui 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada.
(2) Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks peab olema vormistatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras.
(3) Naisel on õigus kunstlikust viljastamisest loobuda kuni selle teostamiseni ning kuulutada oma nõusolek kehtetuks.
(1) Naise kunstlik viljastamine on lubatud vastavateldoonorsugurakkude või võõrast munarakust loodud embrüoga sõltumata tema perekonnaseisust: 1) meditsiinilistel näidustustel või 2) sobiva meespartneri puudumisel.
(2) Vallalise naise kunstlik viljastamine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 ettenähtud tingimustel.3
(3) Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel.
(1) Kunstlikku viljastamist soovivale naisele ning käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 toodud juhtudel ka mehele, kes kunstliku viljastamise raames annetab oma seemnerakke mittepartnerist doonorina või partnerannetajana, peab kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja enne kunstlikku viljastamist ning pärast käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud näidustuste tuvastamist selgitama kunstliku viljastamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seotud võimalikke riske, samuti. 1 (1¹) Kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja ei vastuta kunstliku viljastamise õiguslikke aluseidõiguslike aluste ja tagajärgikunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu eest. Kunstliku viljastamise õiguslike aluste ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu, vormi ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse kahes eksemplaris nõustamisprotokoll. Nõustamisprotokolli üks eksemplar antakse nõustatud isiku(te)le, teine eksemplar jääb nõustamist korraldanud eriarstiabi osutajale.
(3) Nõustamisprotokoll peab sisaldama: 1) nõustamise aega ja kohta; 2) nõustamist korraldava eriarstiabi osutaja nime, tegevusloa numbrit, aadressi ja sidevahendite numbreid; 3) nõustava arsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötaja registreerimiskoodi; 4) nõustatava(te) isiku(te) ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, aadressi ja sidevahendite numbreid; 5) nõustamise eesmärki ja sisu; 6) nõustava arsti ning nõustatud isiku(te) allkirju.
Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.
(1) Naise kunstlik viljastamine toimub ainult käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ettenähtud tingimustel ning tema kirjalikul nõusolekul.
(2) Naise kirjalikust nõusolekust peab ilmnema, et ta on nõus: 1) viljastamisega abikaasa, mõne teise konkreetse meheanonüümse või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või viljastamisega partnerannetusena; 2) munaraku kehavälise viljastamisega; 3) rasestamisega võõra munarakust pärineva embrüoga; 4) embrüote külmutamisega.
(3) Kui käesoleva seaduse § 6 alusel teostatud uuringute tulemusena ilmneb riskifaktoreid kinnitav leid, mis ei välista kunstlikku viljastamist, peab nõusolekus olema eraldi ära näidatud, et naine on kunstliku viljastamisega nõus ka nimetatud riski olemasolu korral.
(4) Kunstlikku viljastamist saab teostada pärast seda, kui käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud nõustamisest on möödunud vähemalt üks kuu.
(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Abielus oleva naiseNaissoost abikaasa võib anda kirjaliku nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks peab olema temaanonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga. Naissoost abikaasa nõusolek, mis peab olema kooskõlas naise pooltenda naissoost abikaasa nõusolekuga, mis on antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 antud nõusolekuga. Mehe nõusolekust peab ilmnema, kas ta nõustub abikaasa
(2) Naissoost abikaasal on õigus kuni kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärastviljastamise protseduuri alguseni kirjalikult enda surmanõusolek tagasi võtta.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek antakse kirjalikultKui naissoost abikaasa kunstlik viljastamine toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, ei loeta last põlvnevaks anonüümsest või mittepartnerist doonorist. Nõusoleku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister Anonüümne või mittepartnerist doonor ei saa nõuda endast põlvnemise kindlakstegemist ning kolmandad isikud ei saa nõuda neist põlvnemise kindlakstegemist.
2 (2¹4) Kui meesnaissoost abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast.
(5) Kui naissoost abikaasa võtab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks tagasi, siis ei loeta last temast põlvnevaks. Lapse põlvnemine tehakse kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.
(36) MehelKui naissoost abikaasa on õigus kuniandnud nõusoleku enda kunstlikuks viljastamiseks mehe seemnerakkudega partnerannetusena, mees on andnud nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1 ning mees ei ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise protseduuri alguseni tunnistada kirjalikult oma nõusolek kehtetuksnõusoleku andmise kaudu põlvnevaks partnerannetusena seemnerakud andnud mehest. Naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mees ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mehest.
(47) Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudegaKui mees, kes andis nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1, võtab enda nõusoleku tagasi, siis ei olnud andnud nõusolekutloeta last mehest põlvnevaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu.
(8) Kui naissoost abikaasa annab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud omapärast seda, kui partnerannetusena kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku kehtetuksandnud mees on enda nõusoleku tagasi võtnud, lahendataksesiis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetelepõlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Muul juhul tehakse lapse põlvnemine mehest kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.
(9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku sisu ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Abielu lahutamine peatablahutamisega loetakse mehe nõusolekunõusolek enda seemnerakkude kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks.
(2) Naise kunstlik viljastaminesaab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa seemnerakkudega võib toimuda üksnes mehe uuel nõusolekul, kui mees annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse §-le 17 171 lõikele 1.
Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast abikaasa või käesoleva seaduse §-s 21 nimetatudpartnerannetuses osalenud mehe surma, kellelt pärinevad seemnerakud, on keelatud.
(1) Vallalise naise kunstlik viljastamine temaga abielus mitteoleva konkreetse mehe seemnerakkudega on lubatud mehe kirjalikul nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest, kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks.
(3) Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega, kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks, lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetele.
(1) Vallalisel naisel on õigus kunstlikuks viljastamiseks doonori seemnerakkudega. 2 (2)
Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast või teisest vanemast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17, 21171 ja 22172.
(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane (välja arvatud § 23 lõikes 3 sätestatud juhul) vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. (2) 3 (3) Sugurakke ei ole lubatud kasutada kunstlikuks viljastamiseks, kui doonor ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, enne igakordset sugurakkude loovutamist läbinud nõutavat tervisekontrolli või spermadoonoril on sperma loovutamisest möödunud vähem kui kuus kuud. (4) Sugurakkude doonori valimise nõuded, annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses.
(1) DoonorilAnonüümsel doonoril on õigus: 1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist; 2) anonüümseks doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) DoonorAnonüümne ja mittepartnerist doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) DoonorilAnonüümsel doonoril ei ole õigust seada tema pooltenda loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) DoonorilAnonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) DoonorilAnonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata anonüümse doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid: 1) rahvust; 2) nahavärvust; 3) haridust; 4) perekonnaseisu; 5) laste olemasolu; 6) pikkust; 7) kehaehitust; 8) juuste värvust; 9) silmade värvust.
(1) Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul on õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse, et saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on sündinud anonüümse doonori sugurakkudega eostatult, avaldatakse talle andmed anonüümse doonori kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 2.