(1) Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimise nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning spordiürituste korraldamise ja pidamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on: 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine; 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis
(1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal on õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 2045 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid hüvitatakse isikule, kes: 1) on spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane; 2) ei saa samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu ega töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada ühe või mitme spordiorganisatsiooni või spordikooli pidaja poolt kokku kuni 10402340 eurot kalendriaastas.
(1) Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi. (2) Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised. (3) Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul, rahvuslikul paralümpiakomiteel või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis: 1) kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet; 2) koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3) võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi; 4) edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele; 5) teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega. 1 (1¹) Kontaktpunktil on spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks õigus töödelda isikuandmeid. (2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(1) Olümpiavõitja riiklikku toetust määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel isikule, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängudeparalümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.
(2) Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust: 1) vanuse alusel – kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist või 2) osalise või puuduva töövõime alusel – alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras.
(3) ParaolümpiamängudelParalümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist.
(1) Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
(2) Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument; 3) rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomiteeparalümpiakomitee teatis, millega tõendatakse vastavust käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 4) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.
(3) Sotsiaalkindlustusametisse esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud ärakirjad.
(4) Olümpiavõitja riiklike toetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu olümpiavõitja riikliku toetuse taotluse.
(5) Kui olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.
(1) Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.
2 (2) Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu ajaks. Kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld, kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikule toetusele. Vastava kirjaliku taotluse teeb Sotsiaalkindlustusametile rahvuslik olümpiakomitee või paralümpiakomitee.
(3) Kui olümpiavõitja riikliku toetuse saajale on määratud karistus käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest, nõuab Sotsiaalkindlustusamet pärast reeglite rikkumist makstud olümpiavõitja riikliku toetuse isikult tagasi. Vastava kirjaliku taotluse teeb Sotsiaalkindlustusametile rahvuslik olümpiakomitee või paralümpiakomitee. Tagasinõude esitamise aegumistähtaeg on üks aasta karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates.
(1) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- või linnavalitsuse luba, on: 1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlused sellisel võistlusalal või võistlusklassis, kus korraldatakse või on taotluse esitamisele eelnenud kahel aastal korraldatud rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi või karikavõistlusi; 2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir; 3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 4) võistlus, mis toimub välitingimustes ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni või puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni ja võib tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte; 5) suurenenud turvariskiga spordiüritus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue kehtib ka lõike 1 punktis 1 nimetamata võistluste kohta, kus võisteldakse samaväärsel võistlusalal või võistlusklassis.
(3) Suurenenud turvariskiga on spordiüritus: 1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine; 2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis toimub alalise müügikohaga siseruumis; 3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis; 4) kus kasutatakse suuremõõtmelist teisaldatavat tribüüni, lava, telki või muud konstruktsiooni või inimese elule ja tervisele ohtlikku muud lisainventari; 5) kus korraldaja kasutab pürotehnilisi tooteid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata spordiürituse korraldamise nõuded võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega.
(5) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalthiljemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitaksemärgib järgmised andmed: 1) spordiürituse nimi või nimetus, selle toimumise aeg ja koht; 2) korraldaja nimi või nimetus, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood; 3) osalevate klubide või koondiste nimed või nimetused, kui see on kohane; 4) eeldatav pealtvaatajate arv, ja iga võistkonna eeldatav toetajate arv eraldi; 5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest; 6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus; 7) andmed piletimüügi korraldamisekorralduse kohta; 8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamisekorralduse kohta; 9) kui võistluspaigas kavandatakseandmed spordiürituse toimumise kohas kavandatud alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed sellejaemüügi korralduse kohta; 10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta; 11) korraldaja hinnang võistlusespordiürituse toimumise ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende maandamise meetmed; 12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste kohta; 13) info pürotehniliste toodete kasutamise kohta korraldaja poolt.
(26) SpordiüritusedKui autospordi, mille korraldamiseks on vaja taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubamootorrattaspordi või veemotospordi võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega veemotospordi spordialaliit, lisab ta vastava spordialaliidu kinnituse selle kohta, et võistlus on: 1) jalgpalli planeeritud rahvusvaheliste või riigisiseste võistluste korraldamise nõuete kohaselt. Spordialaliit kehtestab võistluste turvalisuse tagamise eeskirja ja kinnituse andmise korra, jäähokimillega nähakse ette läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja korvpalli A-koondise mäng või turniir; 2proportsionaalsed kriteeriumid selle spordiala võistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks. Kinnituse andmise korras määratakse, juhindudes Eesti spordieetika reeglitest, sõltumatu organ, kes vaatab läbi ja lahendab menetluse käigus esitatud kaebused. Võistluste turvalisuse tagamise eeskiri ja kinnituse andmise kord avalikustatakse spordialaliidu kodulehel.
(7) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 3) meistriliiga jalgpalli-Kui korraldaja saab spordiürituse korraldamise õiguse hiljem kui üks kuu enne korraldamise päeva, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisegaesitab ta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse esimesel võimalusel.
(38) Valla- või linnavalitsus edastabesitab käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud loa taotluse viivitamatavajaduse korral kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadeleasutustele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse või jätavad selle kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseksselle esitamisest arvates. Nimetatud ametkonnadasutused võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.
(49) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21, 22 ja 2422 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele.
Valla- või linnavalitsus annab loa kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest. Loas märgitakse: 1) spordiürituse nimetus; 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood ja telefoninumber; 3) võistluspaiga asukoht; 4) spordiürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) loa taotluse kooskõlastanud ametkondadeasutuste esitatud tingimused.
Valla- või linnavalitsus võib keelduda loa andmisest kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest, teatades sellest korraldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Valla- või linnavalitsus võib jätta loa andmata: 1) kui loa taotluses ei esitatud nõutud andmeid või esinesid muud puudused ning puudusi ei kõrvaldatud tähtaja jooksul; 2) kui loa taotlus ei ole esitatud õigeaegselt; 3) kui korraldaja ei täida loa taotluse kooskõlastanud ametkondadeasutuste kooskõlastamise tingimusi, mis peavad olema täidetud enne loa andmist.
Korraldaja on kohustatud spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel: 1) tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse, sealhulgas pürotehnika mittekasutamise või kasutamise vastavalt loa tingimustele; 2) tagama piletimüügi korralduse range kontrolli, et eri võistlejate toetajad oleksid üksteisest eraldatud; 3) korraldama sõidukite parkimise; 4) tagama võistluspaigas avaliku korra ja heakorra; 5) täitma loa taotluse kooskõlastanud ametkondadeasutuste esitatud tingimusi.
(1) Spordiürituse korraldamise eest ilma loata või korraldaja kohustuste eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 200020 000 eurot.
(1) 2 (2) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus.